lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.
lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Asjaolud ja hageja nõue 31.12.2009 esitas Helena Noni kohtule hagi KÜ Riia 112 vastu, milles palus tunnistada kehtetuks KÜ Riia 112 23.03.2009 üldkoosoleku otsus, millega valiti ühistu juhatus. Helena Noni on XXXX XXX XXX-X korteri omanik alates 18.12.2008 ning eelnevast tulenevalt Riia 112 korteriühistu liige. 23.03.2009 toimus KÜ Riia 112 üldkoosolek, kus otsustati valida ühistu juhatus. 23.03.2009 koosoleku kokkukutsumise teates ei olnud päevakorras märgitud juhatuse valimist. Hageja väitel 23.03.2009 üldkoosoleku teadet Helena Nonile ei saadetud ja koosolekul ta ei viibinud. Samuti ei olnud Helena Noni koosolekul esindatud oma volitatud esindaja kaudu. Vaatamata hageja korduvatele palvetele, ei väljastanud KÜ juhatuse liige Pille Sperling Helena Nonile ega tema volitatud esindajale 23.03.2009 koosoleku protokolli koopiat. Üldkoosoleku protokoll esitati hagejale esmakordselt alles 01.10.2009 ühistu lepingulise esindaja Mihkel Leesmneti poolt e-postiga. Hageja leiab, et KÜ Riia 112 23.03.2009 üldkoosolek ei olnud pädev valima juhatust. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja väitel on hageja nõue aegunud. KÜS § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Vaidlustatud otsus võeti vastu 23.03.
kohaselt võib hagi esitada õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui hagejal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kostja leiab, et hagejal puudub KÜ Riia 112 23.03.2009 üldkoosoleku otsuse tühistamiseks õiguslik huvi põhjusel, et 11.01.2010 toimus KÜ Riia 112 erakorraline üldkoosolek, kus arutati muuhulgas, kas praegune juhatus võib jätkata. Üldkoosoleku otsus oli, et praegune juhatus peab jätkama. MTÜS § 24 lg 2 kohaselt üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole tähtaegselt esitatud hagi. Maakohtu otsuse põhjendused 16.07.2010 otsusega jättis Pärnu Maakohus Helena Noni hagi KÜ Riia 112 vastu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Otsuse kohaselt leidis tõendamist, et 23.12.2009 on Tallinna notar Evelyn Roots tõestanud Helena Noni tahte kohaselt volikirja, millega viimane volitab P. M. ja M. M. ennast esindama kõigis XXXX XXX XXX-X eluruumiga seotud haldamise ja hooldamisega seotud toimingutes. KÜ Riia 112 üldkoosoleku protokolliga (tl 8-9) on tõendatud, et koosolekul viibis hageja volitatud esindaja P. M., kes lahkus koosolekult kell 19.
lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja on väitnud, et 23.03.2009 viibis Riia mnt 112 elamus ka M. M., kes P. M. väitel on hageja tuttav ja kes helistas peale koosoleku lõppu ühistu liikmetele Kaspar Reilile ja Andrus Roosaarele, kes teavitasid M. M. koosolekul toimunust. Sellele kostja väitele ei ole hageja, (kelle volitatud esindaja on ka M. M.) asjakohaseid vastuväiteid esitanud. Neid asjaolusid oleks olnud võimalik täiendavalt tõendada kõne eristustega, samuti vajadusel need isikud tunnistajatena üle kuulata.
lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. KÜ Riia 112 11.01.2010 üldkoosoleku (tl 38-39) otsusega on kinnitanud, et juhatus peaks valitud koosseisus jätkama. Seega on kinnitatud 23.03.2009 valitud juhatuse valimise õigsust. MTÜS § 24 lg 2 kohaselt ei saa juhatuse valimist enam vaidlustada. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellandi hinnangul on kohus otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud aegumist sätestavat õigusnormi. Vastavalt 23.03.2009 kehtinud MTÜS § 21 lg 4 on üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud mittetulundusühingu kõik liikmed. Korteriühistu Riia 112 põhikirja p-s 5.4 on ette nähtud, et juhatus peab koosoleku toimumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, näidates kutses ära koosoleku toimumise koha, aja ja päevakorra ning üldkoosolekul saab otsuseid vastu võtta ainult päevakorras olnud küsimustes. Kuna 23.03.2009 toimunud üldkoosoleku kokkukutsumise teates ei olnud päevakorra punktina ära toodud juhatuse valimist, ei olnud üldkoosolek õigustatud juhatust valima. Erandina oleks olnud võimalik koosoleku päevakorda lisada juhatuse valimine kui koosolekul 4 oleksid olnud esindatud kõik ühistu liikmed. Kuna nimetatud koosolekult puudus kaks ühistu liiget, siis langes ära võimalus lisada koosoleku päevakorda juhatuse valimine. Apellandi arvates mindi 23.03.2009 üldkoosoleku läbiviimisel väga selgelt vastuollu MTÜS ja KÜ Riia 112 põhikirjaga ning seega on sellel koosolekul toimunud juhatuse valimine ebaseaduslik. Helena Noni sai 23.03.2009 koosolekul toimunud juhatuse valimistest teada alles siis kui ühistu lepinguline esindaja Mihkel Leesment saatis 01.10.2009 e-posti teel eelnimetatud koosoleku protokolli. Vastavalt KÜS § 13 lg-le 3 on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast alates. Helena Noni pöördus kohtu poole täpselt kolme kuu jooksul üldkoosoleku otsuse teadasaamise päevast. P. M. ei ole osalenud 23.03.2009 juhatuse liikme valimisel, samuti ei ole tal olnud võimalust tutvuda koosoleku protokolliga. Arusaamatuks jääb kohtuotsuse loogika, et kui on kinnitamist leidnud P. M. osalemine mingite teiste punktide arutamisel, siis on ta ka osalenud juhatuse liikme valimisel. Tema osalemist juhatuse liikme valimisel keegi kohtus kinnitanud ei ole, samuti eitas ta ise seda kohtuistungil tunnistajana. Korteriühistu üldkoosoleku protokoll kajastab toimunud sündmuste järjekorda ebaadekvaatselt, samuti ei nähtu sellest dokumendist P. M. osalemist juhatuse liikme valimisel, mis tähendab, et ta ei olnud 23.03.2009 juhatuse liikmete valimise otsusest teadlik ega saanud sellest teavitada ka apellanti. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, olles tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tõendite hindamisel alljärgnevatel põhjendustel. Apellant vaidlustas korteriühistu Riia 112 23.03.2009 üldkoosoleku otsuse põhjusel, et juhatuse valimisel on rikutud seaduses ettenähtud korda. TsÜS § 38 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Korteriühistu üldkoosoleku otsuste vaidlustamist käsitleb erisättena KÜS § 13 lg 3, mille järgi on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtusse kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Poolte vahel tekkis õiguslik vaidlus selle üle, kas hageja on esitanud hagiavalduse seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Hageja väidete kohaselt sai ta 23.03.2009 üldkoosoleku otsusest teada alles 01.10.2009 ning hagi esitas 31.12.2009, seega seaduses sätestatud 3-kuulise tähtaja jooksul. Kolleegium leiab, et kostja ei suutnud usaldusväärselt tõendada, et hagejat oli teavitatud 23.03.2009 otsusest samal päeval ning et ta pidi olema teadlik üldkoosoleku otsusest enne 01.10.2009. Seega tuleb lugeda, et nõue ei ole aegunud. Maakohtu otsuse kohaselt hagejat esindas vaidlustatud üldkoosolekul P. M., kuid üldkoosoleku protokollist ega osalejate nimekirjast see ei ilmne. Eelnimetatud 5 dokumentaalsetest tõenditest ilmneb, et P. M. oli esindatud korteri nr X osas, hagejale kuulub reaalosana Riia 112 elamus eluruum nr X. Tunnistajana üle kuulatud P. M. andis ütlusi, et tal oli korter X volitus, mida ei aktsepteeritud, mille tõttu ei ole ta ka hageja esindajana kantud korteriühistu üldkoosolekust osavõtnute registreerimislehele. Juhatuse valimisest ta ei tea midagi, kuivõrd seda tema kohalolekul ei arutatud. Korteriühistu protokollist ei ilmne, mis kellaajal P. M. lahkus. Maakohus tugines tunnistaja A. T. ütlustele, mille kohaselt nimetatud tunnistaja osales 23.03.2009 üldkoosolekul ning tema teada oli juhatuse valimise ajal kohal ka P. M., kuid kes lahkus varem. Kolleegium asub seisukohale, et kuivõrd P. M. ise väitis, et tema ei olnud kohal, kui toimus juhatuse valimine, siis vastupidist pidi tõendama kostja. Toimikus puuduvad selle kohta usaldusväärsed tõendid. Maakohtu põhjendus eelnimetatud asjaolu osas ei tugine usaldusväärsetele tõenditele. Kostja juhatuse liikme väited ei ole tõendiks ning tunnistaja A. T. ütlus ei ole veenev ning ei ole kinnitust leidnud teiste tõenditega. Kuna korteriühistu üldkoosolek ei aktsepteerinud P. M. volitusi hageja esindajana, mis ilmneb nii registreerimislehelt kui ka üldkoosoleku protokollist, siis puudub alus omistada P. M. hageja teadmist üldkoosolekul toimunust. Kolleegium leiab, et kostja vastuväide M. M. teadmisest 23.03.2009 otsusest ei ole tõendamist leidnud osas, millal sai see otsus eelnimetatud isikule teatavaks. Apellandi väide on põhjendatud, et vaidlusaluse korteriühistu üldkoosoleku 23.03.2009 toimumise ajal kehtinud MTÜS § 21 lg 4 järgi on üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Sama põhimõte on sätestatud ka korteriühistu Riia 112 põhikirja p-s 5.4, mille kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest peab juhatus ette teatama vähemalt seitse päeva, näidates kutses ära koosoleku toimumise koha, aja ja päevakorra. Üldkoosolekul saab otsuseid vastu võtta ainult päevakorras olnud küsimustes. Vaidlus puudub selles, et teade 23.03.2009 KÜ Riia 112 üldkoosoleku toimumise kohta ei sisaldanud korteriühistu juhatuse valimist ning üldkoosolekul kõik korteriühistu liikmed ei viibinud. Seega oli KÜ Riia 112 23.03.2009 üldkoosoleku otsus juhatuse liikmete valimise osas vastu võetud seadust ja KÜ Riia 112 põhikirja rikkudes ning on seetõttu ebaseaduslik. Maakohus asus seisukohale, et MTÜS § 24 lg 2 järgi ei saa 23.03.2009 üldkoosoleku otsust vaidlustada ka seetõttu, et 11.01.2010 toimus üldkoosolek, kus kinnitati varasem otsus juhatuse liikmete valimise kohta. Kolleegium antud seisukohaga ei nõustu ning leiab, et maakohus on otsuses viidatud dokumentaalset tõendit, 11.01.2009 otsust, hinnanud
KÜ Riia 112 üldkoosoleku 11.01.2010 otsusest ilmneb, et päevakorra punktiks oli P. M. avalduse ja jooksvate küsimuste arutamine. Üldkoosoleku protokolli p.1.4 kohaselt arutati ka juhatuse liikmete ennetähtaegset tagasi kutsumist ning hääletati, kes on tegutseva juhatuse poolt. Protokolli kohaselt oli poolt hääli 3, koosolekul osales 8 korteriühistu liiget. KÜ Riia 112 põhikirja p 5.5. kohaselt otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Seega korteriühistu protokollist ilmneb, et häälteenamust ei saavutatud. Seega ei saanud ka mingit otsust vastu võtta. Arvestades eeltoodut tuleb maakohtu otsust tühistada ning võimalik teha uus otsus. apellatsioonimenetluses on 6 Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, siis tuleb maakohtu ja apellatsioonikohtu menetluskulud jätta
Mare Merimaa Ele Liiv Imbi Sidok 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.