MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-10625 jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või Tsiviilasi nr 2-10-10625 riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 04.03.2010 esitatud hagiavalduse kohaselt pooled on K S, sünd xxx, vanemad. Laps elab koos emaga. Lapse isa ei osale lapse kasvatamises ja ei aita last materiaalselt. Isa külastab lapse väga harva. Hageja palub mõista kostjalt välja tema kasuks lapse ülalpidamiseks igakuiselt elatis miinimumsummas ehk 2 175 krooni, lisada ka tulumaksu alates 17.11.2009 ja kanda elatis hageja arvelduskontole. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 129 lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja palub mõista kostjalt välja elatis lapsele summas 2 175 krooni pluss tulumaks, hagiavaldus on esitatud 04.03.2010, seega antud asja hagihind moodustab 23 685,75 krooni /(2 175 krooni + tulumaks 21% summas 456,75 krooni) * 9 kuud/. KOSTJA VASTUVÄITED Hagi vastuse kohaselt (tl 26-27) kostja tunnistab hagi, aga ei nõustu haginõude summaga. Kostja ei ole hagejaga abielu registreerinud. xxx sündis tütar K S. Suvel 2009 läksid pooled lahku. Kostja pidevalt aitas tütre ülalpidamisel: maksis lasteaia eest (500 krooni) ja andis tütre ülapidamiseks hagejale raha 700-500 krooni kuus. Kostja töötab OÜ-s Estmacon-Grupp, saab miinimumpalka 4 350 krooni. Pärast maksude mahaarvamist saab käte 3 909,7 krooni. Narva Linnakohtu 13.10.2005 kohtuotsuse alusel maksab I S tütre A, sündinud xxx, ülalpidamiseks igakuiselt 1 500 krooni, misjärel kostjale elamiseks jääb 2 409,7 krooni, aga hageja soovib sellest saada 2175 EEK. Hageja esitas kohtule valeandmed. Ta elab koos tütrega oma vanemate juures, kus peale nende elab veel 4 täiskasvanut, korteri kommunaalmaksete arve on summas 1 300 krooni kuus, et tütre osa moodustab 216 krooni. Tütar sööb lasteaias ning tema toitlustamisele koos lasteaiatasuga kulub 1 500 krooni kuus. Hageja ei kuluta raha tütre transpordile, kuna vahemaa kodust lasteaiani on 200 meetrit, mida käivad jala. Tütar on 4-aastane, telefoni ei kasuta ning kooliks teda veel ette ei valmistata. Seetõttu reaalsed kulutused lapsele 216 EEK + 1500 EEK + ravimid 150 EEK + hügieenile 150 EEK = 2 016 EEK, st kostja osa moodustab 1 008 krooni. Kohus ei saa kostjat elatusvahenditest ilma jätta. Vastavalt
lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps“. Kostja on täiskasvanud mees, teeb rasket tööd, kostja peab sööma ning maksma ka korteri eest ja tal puudub võimalus maksta nii hageja ülalpidamiseks 2 175 krooni, aga samuti ka 2
Kostjal ei ole kinnisvara ja isiklikku autot, aktsiad ja kapitali pangas, ainuke tulu on kostja palk ja sellest summast ta mõni kord tasus lasteaia eest. Oma kirjas kostja põhjendas, miks ta ei saa tasuda tütre K S ülalpidamiseks üle 1000 krooni. Järgmise kuu jooksul esitab kostja Viru Maakohtusse hagi I S vastu alimentide A S ülalpidamiseks vähendamise kohta. 3
) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega kuulub kohaldamisele 01. juulil 2010 jõustunud perekonnaseadus, kuid asjaoludele ja toimingutele - kuni 30. juunini 2010 kehtinud seadus. Kuna hagiavaldus oli esitatud enne uue
jõustumist, kohaldatakse menetlusele vana
(kehtis kuni 01.07.2010.a). Vana
järgi esitas hagi kohtusse õigustatud isiku (alaealise lapse) nimel tema vanem (hageja). Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on hagi esitamisel kehtinud
lg 1, mille kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kohus tuvastas, et pooltel on sündinud 26.01.2006.a laps K S. Vastavalt
lg 2 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
Sama paragrahvi lg 2 järgi kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Uue
kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Vastavalt
Tulenevalt
lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni.
lg 1 esimese lause kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei 4
lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja nõuab lapsele elatist summas 2 175 krooni tagasiulatuvalt ja palub elatise summale lisada tulumaks. Kostja on nõus tasuma elatist summas 1000 krooni alates hagi esitamise päevast. Kohus võib
alusel mõista kohustatud vanemalt elatise välja kuni ühe aasta eest enne elatishagi esitamist ka juhul, kui vanem ei täitnud lapse ülalpidamiskohustust piisavalt või täitis seda ebaregulaarselt. Õiged on hageja viited elatise miinimummäärale, kuid elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit ja lapse vajadusi. Kindlaks peab ka määrama kulutuste põhjendatud suuruse nende vajaduste rahuldamiseks. Laps elab koos hagejaga. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarveteja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 (edaspidi RKTKo) leidnud, et
lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kuna hageja nõuab elatist summas, mis ei ületa seaduses ettenähtud miinimummäära, ei pea ta dokumentaalselt tõendama lapse vajaduste suurust. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (RKTKo 3-2-1-127-09). Kohus peab elatise suuruse määramisel arvestama peale lapse vajadust ka poolte varalist seisundit. Kostjal on veel üks laps – tütar A S, kelle ülalpidamiseks on Narva Linnakohtu 13.10.2005 otsusega tsiviilasjas nr 2-312/05 (tl 28-29) on kostjalt väljamõistetud elatis summas 1 500 krooni igakuiselt. 5
kohaldamisel tuleks vältida kohustatud vanema asetamist raskesse majanduslikku olukorda. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi osaliselt, mõistab elatise summas 2 175 krooni välja alates hagi esitamisest ehk alates 04.03.2010. TsMS § 468 lg 3 kohaselt on kohtul diskretsiooniõigus määrata viivitamata täidetava elatise suurus. Kohus leiab et otsus kuulub viivitamatule täitmisele summas 4 350 krooni. MENETLUSKULUD TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.