2-09-56025/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-56025 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.10.2010, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Mare Merimaa, liikmed Ele Liiv ja Imbi Sidok Tsiviilasi E. R. hagi T. R. vastu elatise suurendamiseks Apellatsioonkaebuse hind 4 095 krooni Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 23.04.2010 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T. R. apellatsioonkaebus Menetluse liik 06.10.2010, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: E. R. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XXX XX, XXXXXX XXXX, XXXXX XXXX, XXXXX XXXXXXXX); Kostja: T. R. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX X, XXXXX XXXXXXX); RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 23.04.2010 otsus elatise suuruse ja menetluskulude jaotuse osas ning sõnastada otsuse resolutiivosa alljärgnevalt: Muuta Tallinna Linnakohtu 16.03.2004 otsusega tsiviilasjas nr 2/4/228-5191/01 T. R. välja mõistetud elatise suurust alaealise tütre K. R. ülalpidamiseks ning mõista välja T. R. alaealise tütre K. R., sünd. XX.XX.XXXX, ülalpidamiseks igakuine elatis 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni alates 26.10.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni 23.04.2015 E. R. kasuks.
2. Jätta maakohtu ja apellatsioonikohtu menetluskulud poolte endi kanda.
3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Menetlusabi selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 26.10.2009 esitas E. R. Harju Maakohtule hagi, milles palus suurendada kostja poolt makstava igakuise elatise suurust miinimumelatise summani, millele lisandub tulumaks, s.o. 2 630 krooni ning menetluskulud jätta kostja kanda. E. R. ja T. R. ühine tütar K. R. on sündinud XX.XX.XXXX ja elab koos emaga. Tallinna Linnakohtu 16.03.2004 otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis 1 500 krooni tütre K. R. ülalpidamiseks kuni tütre täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni. Hageja palus suurendada kostja poolt makstava igakuise elatise suurust, kuna lapse vajadused on suurenenud ja seetõttu ei piisa tütre ülalpidamiseks kostja poolt makstavast elatusrahast. Kostja ei ole vabatahtlikult elatisraha juurde maksma nõustunud. Igakuise elatise palus hageja välja mõista kostjalt 2175 krooni, millele tuleb lisada tulumaks 21%. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata, kuna on korrektselt maksnud kokkulepitud suuruses elatist vastavalt Tallinna Linnakohtu 16.03.2004 otsusele. Lisaks andis kostja igakuiselt tütrele elatusraha koolitarvete ja muude huvide jaoks summas 1 000 krooni. Hageja poolt on tõendamata lapse vajaduste suurenemine. Kostja leidis, et lapse elukvaliteet ei ole halvenenud. Kostjal on ka teisi kohustusi, sealhulgas eluasemelaen ja krediitkaart, kommunaalkulud, mis moodustavad 60% kogu sissetulekust. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus muutis Tallinna Linnakohtu 16.03.2004 otsusega T. R. poolt tütar K. ülalpidamiseks E. R. makstava elatise suurust ja mõistis välja kostjalt igakuise elatise summas 2 630 krooni tütar K. R. ülalpidamiseks alates 26.10.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni 23.04.2015 E. R. kasuks ning jättis menetluskulud kostja kanda. Otsuse kohaselt Tallinna Linnakohtu 16.03.2004 otsusega mõisteti kostjalt välja tütar K. ülalpidamiseks igakuiselt elatis 1 500 krooni, kuid nimetatud summa on alla seaduses sätestatud minimaalsuuruse ja käesolevaks ajaks on poolte alaealise tütre vajadused kasvanud. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja PkS § 70 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. 01.01.2008 alates on palga alammääraks Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud 4 350 krooni. Kohus luges üldtuntud asjaoluks selle, et lapse vajadused suurenevad seoses lapse kasvamisega. Üldtuntud asjaolu ei ole TsMS § 231 lg 1 kohaselt vaja tõendada. Kostja ei nimetanud ega tõendanud kohtule ühtegi asjaolu, mis PkS § 61 lg 6 kohaselt annaks õiguse elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud minimaalsuuruse. Kohus pidas põhjendatuks välja mõista kostjalt elatis alates hagi esitamisest, s.o. 26.10.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 2630 krooni. Perekonnaseaduses sätestatud elatise miinimumsummaks on 2 175 krooni kuus. Hagejal tuleb seaduse kohaselt maksta saadavalt elatiselt tulumaksu ja seetõttu jääb kostjalt saadav elatise summa ebapiisavaks lapse ülalpidamise jaoks, mistõttu pidas kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja elatis summas 2 630 krooni kuus. Apellatsioonkaebus 2 Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt ja uue otsusega määrata elatusraha suuruseks 2 175 krooni kuus, mis võiks olla ka väiksem, ning jätta menetluskulud mõlema poole kanda. Kaebuse kohaselt ei olnud ta teadlik 20.04.2010 kohtuistungist ning tal ei olnud võimalust oma seisukohti esitada, mida peab ebaõiglaseks. Apellant on seisukohal, et isal on lapse kasvatamisel sama suur roll kui emal. Apellant ei nõustu sellega, et elatusraha suurus on 2 630 krooni kuus, kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalga määraks on 4 530 krooni, millest pool peab jääma kätte isikule, kes elatusraha maksab. Apellant ei pea õigeks, et elatusrahale lisandub tulumaks, sest siis jääb elatusraha maksjale kätte 1 900 krooni, mis on väiksem Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud määrast. Apellant peab õigeks igakuiseks elatusraha suuruseks 2 175 krooni (võib olla väiksem). Apellant ei nõustu sellega, et elatusraha suurenemist saab nõuda tagantjärgi alates 26.10.2009, so hagi esitamise päevast, kuna pole toimunud mingit kohtu arutelu elatusraha suurendamiseks. Apellant on Tallinna Linnakohtu 16.03.2004 otsust, millega mõisteti igakuine elatusraha 1 500 krooni, kohusetundlikult täitnud. Apellant ei nõustu ka menetluskulude tema kanda jätmisega ja peab õigeks menetluskulude jätmist mõlema poole kanda. Käesoleval ajal on apellant töötu ja Eesti Töötukassas arvel alates 23.03.
4. Elatusraha järsk suurendamine teeb apellandi elu väga raskeks ja tal võivad tekkida elatusraha maksmisega probleemid. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud vastustaja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosalised ning uurinud toimikus olevaid tõendeid, leiab, et maakohtu otsus kuulub väljamõistetud elatise suuruse osas muutmisele. Kolleegium nõustub apellandiga, et pooli tuleb kohelda võrdselt ning igal menetlusosalisel peab olema võimalus osa võtta kohtuistungist ja esitada vastuväited. Maakohtu 20.04.2010 kohtuistungi protokollist ilmneb, et kostja ei olnud kohtukutset saanud, kuid kohus võttis temaga ühendust ning selgitas välja, kas kostja on nõus kirjaliku menetlusega, millega nõustus ka hageja, ning kohtuistungil ei toimunud tsiviilasja sisulist arutelu. Kostjale anti võimalus hagiavaldusele vastamiseks. Seega kolleegium ei tuvastanud, et maakohus rikkus poolte võrdse kohtlemise põhimõtet. Apellatsioonkaebuse läbivaatamine toimus kohtuistungil, kus anti pooltele võimalus oma väidete ja vastuväidete põhjendamiseks ning kompromissi sõlmimiseks. Pooled kompromissile ei jõudnud. Maakohus tuvastas käesolevas tsiviilasjas tähtsust omavad faktilised asjaolud:
5. Pooltel on ühine alaealine tütar K. R., kes on sündinud XX.XX.XXXX ning elab koos emaga.
6. Kostjalt on välja mõistetud Tallinna Linnakohtu 16.03.2004 otsusega tütre ülalpidamiseks elatusraha 1500 krooni kuus hageja kasuks.
7. Lapse vajadused on kasvanud ning väljamõistetud elatisemäär ei vasta lapse vajadustele. Kolleegium nõustub maakohtuga, et otsuse tegemise ajal kehtinud perekonnaseaduse (PkS) § 61 lg 3 järgi oli hageja huvitatud isikuna õigustatud esitama hagi elatise suuruse muutmiseks, kui vanema varaline seisund või lapse vajadus on muutunud. Hagiavalduses on hageja põhistanud lapsele minevaid kulusid kuus ning on põhjendanud, et väljamõistetud 1500 kroonist ei piisa lapse ülalpidamiskulude katmiseks. Arvestades asjaolu, et tegemist on 13-aastase tütarlapsega, on igati põhjendatud hageja seisukoht, et lapse normaalseks arenguks kulub kuus keskmiselt 4190 krooni. 3 Maakohtu seisukoht on põhjendatud, et PkS § 61 lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammääraks on 4350 krooni, millest pool on 2175 krooni. Samas on maakohus hagi rahuldamisel mõistnud elatise välja suuremas ulatuses, kui on see sätestatud PkS § 61 lg-s
8. Kolleegium nõustub apellandiga, et välja mõistetud elatise 2630 krooni näol ei ole tegemist elatise miinimummääraga. Apellandi vastuväidete kohaselt tal ei ole võimalik maksta elatist 2630 krooni kuus, kuivõrd on töötu ja ka miinimumsumma maksmine on raskendatud. Vastustaja nõustus elatise suurusega 2175 krooni kuus. Kolleegium leiab, et ei ole võimalik elatist välja mõista kostjalt alla elatise alammäära. Töötuna arvel olek on ajutine olukord ning seadusest tulenevalt on alaealise lapse ülalpidamiskohustus mõlemal vanemal (kehtinud PkS § 60 lg 1 ja kehtiv PkS § 96). Maakohus on õigesti elatise välja mõistnud alates hagiavalduse esitamisest PkS § 70 lg 1 järgi, so 26.oktoobrist
9. Asjaolu, et tegemist on elatise suuruse muutmisega, ei ole aluseks elatise väljamõistmiseks hilisemast kuupäevast. Apellant ei nõustu ka sellega, et menetluskulud on jäetud tema kanda. Kolleegium leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole õiglane jätta menetluskulud kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 162 lgst 4 tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Mare Merimaa Ele Liiv Imbi Sidok 4