Obsah (8)

§ 436§ 657§ 438§ 442§ 5§ 293§ 294§ 688

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Kaupo Paal, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 20.detsember 2010, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-6153

) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui 2 nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused

1. Pärnu Maakohtu menetluses oli alates 22.02.2007 I. N. hagi J. N. vastu ühisvara jagamiseks. Hageja soovis, et temale jääb ühisvarast kinnistu, asukohaga XXXXX X, XXXXXXX XXXXX, XXXXXXXX (reg.osa nr XXXXXX) koos sellel asuvate ehitiste (elumaja, 2 kuuri ja 2 kõrvalhoonet) ja muude selle oluliste osadega, samuti koduse sisustuse esemed (mööbel, köögitehnika, audio- ja videotehnika, tehnosüsteemid) koguväärtusega 355 000 krooni ning sõiduauto VAZ 21093, reg nr XXX XXX väärtusega 4500 krooni. Kokku oleks hagejale jääva ühisvara maksumus 359 500 krooni. Kostjale jääb ühisvarast OÜ P. (likvideerimisel) osa väärtusega vähemalt 100 000 krooni; maastikuauto UAZ - 5000 krooni; väiketraktori diiselmootor ja tarvikud - 25 000 krooni; kaks kasti aknaklaasi - 45 000 krooni; ehitusmaterjal (marmorplaatide tükid, villane kangas, oranž ja roheline presentriie, roheline puuvillane riie, voodrisiid, valge nailonriie, puitpõranda detailid, pronkskraanid- ja ventiilid, saarepuit ca 1,5m3) - 30 000 krooni; liha segamise seade 5000 krooni; tööstuslik hakklihamasin MIM–300 - 2000 krooni; külmik (tööstuslik) 2000 krooni; sügavkülmik Minsk - 1500 krooni; televiisor HITACHI - 1500 krooni; sileraudne jahirelv TOЗ-34P nr Ш886957 kal 12x70 - 2000 krooni, sileraudne jahirelv TOЗ-34P nr УН nr 30189 - 2000 krooni, vintraudne jahirelv MITLAND 2100 (7,62x53) 1059302 - 10 000 krooni, jahirelva optilised sihikud (3tk) ja öösihik (1tk) 10 000 krooni, binoklid (3tk) - 10 000 krooni; raadiosaatjad (6tk) - 7500 krooni; relvakapp - 2500 krooni; jahitrofeed - 35 000 krooni; jahindus- ja kalastustarbed (sh jahinoad) - 10 000 krooni; mikroskoop - 1000 krooni; elektrimootoriga kreissaag 2000 krooni; segumasin - 1500 krooni; tööriistad (mehaanilised ja elektrilised) - 8000 krooni; töökabineti mööbel (laud, tool ja riiul) ja kaks vanaaegse voodi puidust raami koos voodiotstega - 40 000 krooni; aiatraktori järelkäru - 15 000 krooni; 3 muruniidukit - 6000 krooni; sõiduauto Ford Sierra - 15 000 krooni. Kokku jääks kostjale ühisvara väärtusega 394 500 krooni, millest tulenevalt peaks kostja tasuma hagejale enamsaadu arvelt rahalist hüvitist 17 500 krooni. Kohtumenetluse kestel leidis hageja, et kinnistu osas tuleks kõrvale kalduda poolte võrdsuse põhimõttest, kuna kinnistu on omandatud hageja lahusvara arvel- hagejale kingitud EVP kroonide eest. Seetõttu kuulub kinnistust vähemalt ¾ hagejale ja ¼ kostjale. Hageja on nõus maksma kostjale hüvitist maksimaalselt ¼ kinnistu väärtusest, s.o 175 000 krooni. Kostja seisukoht
2. Kostja ei nõustunud hageja poolt ühisvara koosseisus näidatud vara koosseisu, maksumuse ega asjade jagamise viisiga. Hageja vara nimekiri sisaldab põhilises osas igasuguse väärtuseta kasutuskõlbmatuid esemeid, mille võib üldse jagamata jätta. Seega ei ole nad arvestatavad ühisvara kogumaksumuse määramisel ega ka enamsaadu eest hüvitise arvutamisel. Hageja poolt nimetatud kinnistu turuväärtus 355 000 krooni ei ole tõsiseltvõetav. Kostja hinnangul on kinnistu turuväärtuseks 8,5 miljonit krooni. OÜ P. osal ei ole turuväärtust, sest äriühing on likvideerimisel. Hageja vara nimekirjast on jäänud välja eramus olev vallasvara (mööbel, klaver, maalid, raamatukogu, antiikmööbel, muusikariistad, köögitehnika), mille väärtus kokku on umbes 650 000 krooni. Lisaks puudub nimekirjas kostja soetatud kvaliteetehitusmaterjal (servatud mänd, saarepuit, parkett – kokku väärtusega 19 000 krooni. 3
3. Kostja palub jätta hageja omandisse vara, mis on alates abielusuhete lõppemisest olnud tema kasutuses ja valduses. Selliseks varaks on kinnistu asukohaga XXXXX X, XXXXXXX-XXXXX, XXXXXXXX väärtusega 8 500 000 krooni; sõiduauto VAZ 21 093 - 4500 krooni, eramus olev vallasvara - kokku 650 000 krooni; maasturi järelkäru - 15 000 krooni, 3 muruniidukit - 6000 krooni; samuti väärtusetud asjad, milleks on maastikuauto UAZ, paadimootor, liha segamise seade, tööstuslik hakklihamasin MIM-300, külmik, sügavkülmik Minsk, raadiosaatjad (6tk), relvakapp, mikroskoop, elektrimootoriga kreissaag, segumasin, tööriistad (mehaanilised ja elektrilised) – kokku vara väärtusega 9 175 500 krooni.
4. Kostja palub jätta tema omandisse OÜ P. väärtuseta osa; 520m2 aknaklaasi väärtusega 45 000 krooni, ehitusmaterjal - 30 000 krooni, sileraudne jahirelv TO3-34P kal. 12x70 - 2000 krooni, sileraudne jahirelv TO3-34P - 2000 krooni, vintraudne jahirelv MITLAND 2100 - 1500 krooni, väärtuseta jahirelva optilised sihikud (3 tk); öösihik lahusvarana; väärtuseta binoklid (3 tk), jahitrofeed, jahindus-ja kalastustarbed; töökabineti mööbel ja kaks vanaaegse voodi puidust raami koos voodiotstega - 5000 krooni, kvaliteetehitusmaterjal - 19 000 krooni, kokku vara väärtusega 104 500 krooni. Sihikud, binoklid ning jahi- ja kalatarbed ei ole ühisvara, vaid kostjale kingitud asjad. Relvakapp on sisse ehitud ja seda ei ole võimalik ühisvarana jagada. Televiisorit Hitachi abielu lõppemise ajal pooltel ei olnud. Kuna hagejale jääb eelmärgitud jagamise korral 4 535 500 krooni võrra enam vara kui tema osa ühisvarast, siis kuulub PKS § 19 lg 4 alusel hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele samas summas rahaline hüvitis. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5. Maakohus jagas ühisvara järgmiselt: kinnisasja, asukohaga XXXXX XX X, XXXXXXX-XXXXX, XXXXXXXX jättis kohus poolte kaasomandisse, kummalegi ½ mõttelises osas. Muu vara jagas kohus nii, et hageja omandisse jääb auto VAZ 21093 reg nr XXX XXX - väärtusega 4500 krooni; väiketraktori diiselmootor ja tarvikud - 25 000 krooni; kaks kasti aknaklaasi - 45 000 krooni; ehitusmaterjal 30 000 krooni; tööstuslik külmik - 2000 krooni; sügavkülmik Minsk - 1500 krooni; televiisor Hitachi - 1500 krooni; binoklid (3tk) - 10 000 krooni; raadiosaatjad (6tk) 7500 krooni; jahitrofeed - 35 000 krooni; jahindus- ja kalandustarbed - 10 000 krooni; mikroskoop - 1000 krooni; elektrimootoriga kreissaag - 2000 krooni; segumasin 1500 krooni; tööriistad (mehhaanilised ja elektrilised) - 8000 krooni; töökabineti mööbel - 40 000 krooni; aiatraktori järelkäru - 15 000 krooni; kolm muruniidukit 6000 krooni. Kokku jääb hageja omandisse kodust vara väärtusega 245 500 krooni. Kostja omandisse jääb: OÜ P. (likvideerimisel) osak (väärtus ei ole teada); auto UAZ 4500 krooni; auto Ford Sierra reg nr XXX XXX - 15 000 krooni; liha segamise seade 5000 krooni; hakklihamasin MIM-300 - 2000 krooni; relv TOZ-34P nr Š 886957 kal 12 - 2000 krooni; relv TOZ-34P nr YH 30189 - 2000 krooni; relv Mitland 2100 nr 1059302 - 1500 krooni; optilised sihikud (3tk) ja öösihik - 10 000 krooni; relvakapp 2500 krooni. Kokku jääb kostja omandisse kodust vara väärtusega 44 500 krooni. Hagejalt mõistis kohus enamsaadud ühisvara arvelt kostja kasuks välja 100 500 krooni.
6. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudus pooltel vaidlus vara koosseisu üle, kuid vaidlus oli vara maksumuse üle. Kohus võttis koduse vara puhul aluseks hageja määratud hinna, kuna kostja ei ole tõendanud, et asjadel on muu väärtus, välja arvatud relva Mitland 2100 osas. Selles osas võttis kohus aluseks kostja pakutud hinna, kuna kostja on relva kasutaja. Autode osas arvestas kohus poolte soove. Jagamise printsiibiks oli asjade asukoht ja kasulikus kinnisasjale ning kasutamise eripära. 4 Kinnisasja kasutab hageja ja poolte ühine poeg. Kinnisasja majandamisel on vajalikud väiketraktori mootor ja selle tarvikud, samuti järelkäru, aknaklaas ja ehitusmaterjalid, külmikud, televiisor, binoklid, raadiosaatjad. Kinnisasja juures olevasse elamusse, abihoonesse või sauna sobivad jahitrofeed, pojale on kindlasti vajalikud jahindus- ja kalandustarbed. Majapidamises on vajalik kreissaag, segumasin, tööriistad ja muruniidukid. Töökabineti mööbel võiks jääda samasse asukohta. Kokku sai jagamisel hageja ühisvara 245 500 kooni ja kostja 44 500 krooni väärtuses. Hagejalt, arvestades poolte võrdsust, tuleb kostja kasuks välja mõista enamsaadu väärtus 100 500 krooni (290 000:2 =145 000-44 500 = 100 500). Poolte poolt jäi tõendamata, et ühisvarasse kuuluks muusikariistad ja ehitusmaterjal, seetõttu jättis kohus nimetatud esemed ühisvarast kõrvale.
7. Kinnisasja jagamisel ei saa kõrvale kalduda poolte võrdsuse printsiibist, kuna hageja poolt kinnisasja paigutatud erastamisväärtpaberid muutuvad ühisvaraks. Kohus ei jaganud kinnisasja esemeliselt. Probleemiks on asja õiglane väärtus selle jagamise hetkel, sest kinnisvaraturg on väga kõikuv, asi asub äärepiirkonnas ning on oma olemuselt, sisult ja iseloomult võrreldamatu. Seega kuulub kohaldamisele PKS § 19 lg 3 ja määrata kummagi abikaasa osa ühisvaras osadena pooleks. Ükskõik kummale poolele määraks kohus vara esemeliselt, riivaks see teise poole huve ja ei oleks mõistlik. Hageja apellatsioonkaebus
8. Hageja palus maakohtu otsuse tühistada osaliselt ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jagada ühisvara vastavalt hageja poolt esitatud taotlusele esimese astme kohtus nii, et hageja omandisse jääb XXXXX XX X, XXXXXXX-XXXXX, XXXXXXXXX asuv kinnistu koos sellel asuva ehitiste ja muude selle oluliste osadega väärtusega 700 000 krooni ja sõiduauto VAZ 21093 riikliku reg.nr XXX XXX väärtusega 4 500 krooni. Samuti palub hageja kõrvale kalduda abikaasade võrdsuse printsiibist ning määrata kinnistu eest kostjale hüvitis 175 000 krooni ja sõiduauto eest hüvitist 2250 krooni. Kostjale jääks ühisvara vastavalt esimese astme kohtule esitatud taotlusele kokku väärtusega 394 500 krooni, millest kostjalt tuleb enamsaadu eest mõista hageja kasuks välja hüvitis 197 250 krooni. Kogu ühisvara jagamise tulemusena mõista kostjalt hageja kasuks enamsaadu arvel välja 197 250 – 177 250 = 20 000 krooni.
9. Hageja ei vaidlusta kohtuotsust osas, millega kohus määras kostja omandisse kohtuotsuses märgitud vara. Samas hageja ei nõustu kohtu seisukohaga OÜ P. väärtuse osas. Hageja taotleb otsuse tühistamist osas, millega kohus jättis kinnistu kaasomandisse mõtteliste osadega ½ hagejale ja ½ kostjale, jättis hagejale väiketraktori diiselmootori ja väiketraktori tarvikud, kaks kasti aknaklaasi, ehitusmaterjali, külmiku (tööstuslik), sügavkülmiku (Minsk), televiisori HITACHI, binoklid (3 tk), raadiosaatjad (6 tk), jahitrofeed, jahindus- ja kalastustarbed, mikroskoobi, kreissae, segumasina, tööriistad, töökabineti mööbli, aiatraktori järelkäru ja 3 muruniidukit ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja enamsaadud ühisvara arvelt 100 500 krooni.
10. Maakohus rikkus otsuse tegemisel menetlusnorme. Kohtuotsus ei ole seaduslik ja põhjendatud. Maakohus ei põhjendanud piisavalt, mille alusel on kohus ühisvara jaganud. Kohus jättis arvestamata poolte taotlused, s.h hageja taotluse vara esemelise jagamise osas ning taotluse kalduda kinnistu jagamisel kõrvale abikaasade osade võrdsuse printsiibist. Põhjendamatu ja tõendamata on kohtu väide, et kinnisasja kasutavad hageja ja tema poeg. Kinnisasja kasutab üksnes hageja. Hageja on kohtule esitatud taotlustes korduvalt soovinud kogu ühisvarasse kuuluva vallasvara, v.a 5 sõiduauto VAZ 21093 jätmist kostjale ning kostja on nõustunud enamiku vallasvara temale jätmisega. Seetõttu enamiku vallasvara jätmine hagejale on põhjendamatu ning vastuolus poolte taotlustega. Kohus on jaganud ühisvara meelevaldselt ning poolte tegelikke soove ja vajadusi arvestamata.
11. Kohus hindas ebaõigesti tsiviilasjas esitatud tõendeid ning kohaldas vääralt materiaalõiguse norme. Kohus ei kaldunud kõrvale abikaasade võrdsuse printsiibist ning ei põhjendanud PKS § 19 lg 2 p 3 kohaldamata jätmist. Hageja soovib jätkuvalt, et kohus kalduks kõrvale kinnistu jagamisel poolte võrdsuse printsiibist, kuna kinnistu on omandatud 1997.a detsembris hageja lahusvara arvelt. Kinnistu eest tasus hageja temale kingitud 27 753 EVP krooniga, mistõttu taotles hageja kinnistu jagamist vähemalt ¾ suuruses osas hagejale ja maksimaalselt ¼ suuruses osas kostjale. Hageja on nõus kostjale hüvitist maksma maksimaalselt ¼ kinnistu väärtusest. Alates abielusuhete lõppemisest on kinnistu olnud hageja ainukasutuses. Kostja ei ole viimased 10 aastat osalenud kinnistumajandamisel ega hooldamisel, samuti ei ole kostja teinud kinnistu osas mingeid kulutusi.
12. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et kinnisasja esemeline jagamine on võimatu ning esemeline vara määramine riivaks teise poole huve ja ei oleks mõistlik. Kostja on korduvalt kinnistanud, et ta on nõus sellega, kui esemeliselt jääb kinnistu hagejale ja kostja saab kompensatsiooni. Probleemiks ei saa olla kinnistu tegeliku väärtuse määramine, kuna asjas on dokumentaalseks tõendiks OÜ Kinnisvaraekspert Pärnu kinnisvarahindaja arvamus, mille kohaselt kinnistu turuväärtuseks seisuga 21.04.2010 on 700 000 krooni.
13. Kohtuotsus on vastuoluline ja ei vasta

§ 436lg 1 nõuetele.

Kohus on resolutiivosas määranud ehitusmaterjalid ühisvara jagamise järgselt hagejale, kuid otsuse põhjendavas osas on kohus leidnud, et kohus jätab ehitusmaterjali ühisvarast kõrvale, kuna tõendamata on, et ühisvarasse kuuluks ehitusmaterjalid. Samuti on vastuoluline kohtuotsuse resolutiivosa, milles kohus otsustas rahuldada hageja hagi täielikult, kuid samas jagas ühisvara hageja poolt taotletust erinevalt.

1. Kohus on vallasvara hinna määramisel võtnud aluseks hageja määratud hinna, kuna kostja ei esitanud sellel vastuväiteid. Samas OÜ P. osa väärtuse puhul ei ole kohus sama asjaolu arvestanud ning relva Mitland 2100 puhul on kohus võtnud arvesse üksnes kostja seisukoha, kuigi hageja väitel on selle relva väärtus 10 000 krooni. Asjakohaste tõendite puudumisel oleks kohus pidanud määrama ekspertiisi. Samuti ei saanud kohus jätta ühisvara jagamise otsuses OÜ P. osa väärtust määramata, kuna hagejal on õigus saada kostja omandisse jäetud osa arvel hüvitist. Vastus apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebus
2. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuapellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti kostja omandisse auto UAZ, auto Ford Sierra, liha segamise seade, hakklihamasin, optilised sihikud ja öösihik ning relvakapp, samuti osas, millega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja hüvitis enamsaadud ühisvara arvelt 100 500 krooni. Kostja palub teha tühistatud osa uus otsus, millega jätta optilised sihikud ja öösihik väärtusetutena kostja omandisse ja ülejäänud esemed hageja omandisse (alternatiivselt kostja omandisse väärtusetutena) ning mõista hagejalt kostja kasuks enamsaadud ühisvara arvelt välja hüvitis 120 000 krooni. Kohtuotsuse tühistamise korral kinnisasja jagamise viisi osas panna kinnistu hageja ja kostja vahelisele enampakkumisele PKS § 37 lg 3 ja AÕS § 77 lg 2 alusel ning saadud raha jagada hageja ja kostja vahel võrdselt.
3. Kohus jättis kostjale vääralt vallasasju ja määras neile maksumuse, jättes selle nõuetekohaselt põhjendamata. Sellega rikkus kohus

§ 436lg-d 1 ja 2.

Kohus ei 6 põhjendanud, millistest tõenditest nähtuvalt luges ta maastikuauto UAZ väärtuseks 4500 krooni, sõiduauto Ford Sierra väärtuseks 15 000 krooni, liha segamise seadme väärtuseks 5000 krooni, hakklihamasina väärtuseks 2000 krooni, optiliste sihikute ja öösihiku väärtuseks 10 000 krooni, relvakapi väärtuseks 2500 krooni. Kostja hinnangul on eelnimetatud vara väärtuseta. Relvakapp on kostja ehitatud ja kinnitatud elamu seina külge, see ei ole elamut lõhkumata eraldatav.

1. Kostja ei vaidlusta 3 jahirelva jätmist talle otsuses märgitud hinnaga, samuti ei vaidlusta kostja 3 optilise ja 1 öösihiku jätmist talle väärtusetutena ning ei vaidlusta ka OÜ P. osa talle jätmist väärtusetuna.
2. Kuna kostjale jäetud esemetel puudus otsuses märgitud väärtus, ei jää kostja omandisse ühisvara väärtusega 44 500 krooni, vaid üksnes 5500 krooni (OÜ P. osa väärtuseta, 2 relva TOZ 34P kumbki 2000 krooni, relv Mitland 1500 krooni ja optilised ja öösihik väärtuseta). Otsuse kohaselt jäi hagejale vallasvara väärtusega 245 500 krooni. Seetõttu tuleb suurendada hagejalt kostja kasuks välja mõistetavat hüvitist ja määrata selle suuruseks 120 000 krooni (vallasvara hagejal 245 500 krooni ja kostjal 5500 krooni, kokku 251 000 krooni, kummagi abikaasa osa ühisvaras 251 000:2=125 500 krooni; hageja enamsaadud osa on 125 000-245 500= -120 000). Vastus vastuapellatsioonkaebusele
3. Hageja vaidleb vastuapellatsioonkaebuses vastu ja palub jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
4. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata

§ 657

lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule menetlusnormi olulise rikkumise tõttu. 21.

§ 436lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele (

§ 438

lg 1).

§ 442

lg 1 kohaselt koosneb otsus sissejuhatusest, resolutsioonist, kirjeldavast ja põhjendavast osast. Vaidlustatud otsuses kirjeldav osa puudub (

§ 442lg 7).

Sama paragrahvi lg-s 8 sätestatu kohaselt märgitakse kohtuotsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Vaidlustatud kohtuotsus eelnimetatud nõuetele ei vasta.

1. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus asja lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata. Käesolevas asjas on kindlaks tegemata nii jagatava ühisvara koosseis kui ka konkreetsete asjade väärtused. Eelnimetatud rikkumine võis endaga kaasa tuua ebaõige lahendi tegemise.
2. Kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud PKS § 14 lg 1 järgi on abikaasade ühisvara abielu kestel abikaasade omandatud vara. PKS § 18 lg 2 sätestab, et kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Abikaasade ühisvara jagamisel määratakse PKS § 19 lg 3 järgi kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse (PKS § 19 lg 4). Õiglase hüvitise maksmine on võimalik üksnes siis, kui omandi väärtus määratakse kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. 7 Seega tuleb ühisvara jagamiseks kindlaks teha nii jagatav ühisvara kui ka asjade hinnad.
3. Maakohus leidis ebaõigesti, et jagatava ühisvara koosseisu üle vaidlus puudub. Kostja vastuväidete kohaselt ei olnud pooltel abielusuhete lõppemise ajal telerit Hitachi, mille jagamist hageja soovis. Samuti väitis kostja, et optilised sihikud, öösihik, binoklid, jahindus- ja kalatarbed on tema lahusvara, sest need asjad on talle kingitud. Kohus nende vastuväidete osas kohtuotsuses seisukohta ei võtnud, millega rikkus

§ 442lg-s 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendavale osale esitatud nõudeid.

Samuti vaidlustas kostja hagiavalduses märgitud asjade väärtuse, nimetades vastuväidetes hinnad, mida kostja pidas õigeks. Kohus võttis otsuse tegemisel enamiku asjade osas aluseks hageja määratud hinnad, märkides, et kostja ei ole tõendanud, et esemetel oli muu väärtus. Samas jättis kohus tähelepanuta, et ka hageja ei ole asjade väärtust tõendanud. Üksnes relva Mitland 2100 osas ei arvestanud kohus hageja märgitud hinda, vaid võttis aluseks kostja märgitud hinna põhjendusega, et kostja on relva kasutaja, kuigi ka selle väärtuse kohta ei ole tõendeid esitatud. Jagatud OÜ P. osa väärtust ei ole kohus otsuses üldse märkinud.

1. Kostja soovis jagada muu hulgas koduse sisustuse esemeid (mööbel, klaver, maalid, raamatukogu, antiikmööbel, muusikariistad, köögitehnika), mille väärtus on kostja hinnangul kokku umbes 650 000 krooni. Mõlemad pooled soovisid ka erineva ehitusmaterjali jagamist. Kohtuotsusest ei selgu, millist ehitusmaterjali kohus otsuse resolutsioonis jagas. Kohtuotsus on selles osas ka vastuoluline Kohtuotsuse põhjendavas osas märkis kohus, et poolte poolt on muusikariistade ja ehitusmaterjali ühisvarasse kuulumine tõendamata, mistõttu kohus jättis need ühisvarast kõrvale. Samas jättis kohus otsuse resolutsioonis ehitusmaterjali väärtusega 30 000 krooni hagejale. Mööbli, maalide, raamatute ja köögitehnika osas kohus otsust ei teinud ja kohtuotsuses puuduvad igasugused põhjendused, miks kohus neid ei jaganud.
2. Jagada ei saa asju üldnimetuste järgi – traktori tarvikud, ehitusmaterjal, jahitrofeed, jahindus- ja kalandustarbed, tööriistad jne, nagu maakohus tegi. Maakohtu otsus ei ole antud juhul täidetav.
3. Kohus ei põhjendanud otsuses, miks ta ei määranud kostjale asju, milliseid hageja soovis kostjale jätta ja millega kostja oli nõus, s.o mille jagamise viisi osas ei olnud pooltel vaidlust. Samuti ei põhjendanud kohus seda, mille alusel ta tegi järelduse, et kinnisasja kasutab lisaks hagejale ka poolte poeg, kes vajab kohtu arvates jahindus- ja kalandustarbeid. Pooled sellele asjaolule kohtumenetluses ei tuginenud. Hageja väitel poeg tema juures ei ela. Ka ei põhjendanud kohus, mille alusel ta tegi kindlaks kinnisasja majandamiseks vajalikud asjad, mis kohus otsustas jätta hagejale. Tsiviilasja materjalist ei nähtu, et kohus oleks pooltega eelnimetatud asjaolusid arutanud.

§ 436

lg 3 järgi võib kohus tugineda otsust tehes üksnes asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Maakohus on otsuse tegemisel nimetatud sätet rikkunud. 28. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul täita eelmenetluse ülesanded ja kohtu selgitamiskohustust. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud

§-s 392. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 3 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Juhul, kui pooled ei esita kõiki asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid ja tõendeid nende kohta, lasub kohtul vastav selgitamiskohustus. Selgitamiskohustuse täitmine peab olema dokumenteeritud selliselt, et kõrgema astme kohus saaks selle kohustuse täitmist kontrollida (n.t kohtuistungi protokollist nähtuvad kohtu selgitused 8 menetlusosalistele selle kohta, milliseid konkreetseid asjaolusid tõendada tuleb või sellekohased kirjalikud menetlusdokumendid). 29. Kohtul tuleb pooltele selgitada, et ühisvara jagamisel tuleb loetleda eraldi kõik esemed, mida jagada soovitakse, näidates ära iga asja hinna ja selle, kummale abikaasale mingi asi jagamisel jääks. Samuti tuleb vaidluse all oleva ühisvara koosseisu ja väärtust tõendada. Hageja ja kostja poolt loetletud esemetest saab abielusuhete lõppemise aja seisuga olemas olnuiks ja ühisvaraks lugeda vaid need esemed, mille olemasolu või kuuluvuse kohta ei ole pooltel vaidlust. Samuti saab asja lahendamisel tõendatuks lugeda vaid nende esemete rahalise väärtuse, millele ei ole kostja esitanud vastuväiteid või mille rahalise väärtuse kohta on esitatud tõendeid. Pooled ei esitanud tõendeid ühegi eseme rahalise väärtuse kohta, hageja ei tõendanud ka teleri olemasolu, mis oli kostja poolt vaidlustatud. Kui pooltel ei ole esitada dokumentaalseid tõendeid asjade väärtuse kindlaksmääramiseks, võib kohus

§ 293

lg 1 järgi küsida asja väärtuse selgitamiseks eksperdi arvamust ja määrata selleks

§ 294kohaselt eksperdi.

Kui pooled leiavad, et mõned asjad kuuluvad nende ainuomandisse, tuleb neil seda tõendada. Ringkonnakohus juhib tähelepanu ka sellele, et ühisvara jagamise viisi otsustamisel tuleb asja uuel läbivaatamisel kohaldada alates 01.07.2010 kehtivat PKS-i. 30. Oluliste menetlusnormide rikkumiste tõttu ei ole kohtuotsuse puudulikkus antud juhul ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav, sest vaja on tuvastada uusi asjaolusid ja hinnata seni kohtu poolt hindamata tõendeid, mistõttu tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumist. Ringkonnakohus ei pea antud asjas võimalikuks kohtuotsuse tühistamisel uue otsuse tegemist, sest uute faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite esmakordse hindamise korral peab olema pooltele tagatud põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks tulenevalt

§ 688lg-tes 3 ja 4 sätestatust.

G. Kivinurm K. Paal A. Tänav