Obsah (6)

§ 206§ 202§ 203§ 204§ 179§ 172

2-10-49549 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2010.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-49549 Tsiviilasi Narva linna avaldus täieseali

§ 206

lg 1); - teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele, kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada (

§ 206

lg 2); - esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta hiljemalt 13. jaanuaril 2011.a. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta (

§ 202

, § 184); 1/5 2-10-49549 - esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku aruande oma ülesannete täitmisest eelneva aasta kohta hiljemalt järgneva aasta 30. novembril. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid (

§ 202

, § 194 lg 2); - teatama kohtule oma elukoha muutusest (

§ 202, § 193 lg 1).

1. S Z on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.
2. Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi kulud) riigi kanda.
3. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavaks tegemisest (TsMS § 531 lg 1). Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse puudutatud isikule kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja menetluse käik Narva linn esitas 08.10.2010.a Viru Maakohtule avalduse S Z määratud eestkostja ametiaja pikendamiseks. Avalduse kohaselt Narva Linnakohtu 09.04.2001.a otsusega tsiviilasjas nr 2-1439/01 seati S Z üle eestkoste ning määrati tema eestkostjaks T Z. S Z on psüühikahäirega isik. Tema diagnoos on raske vaimne alaareng käitumishäiretega ning avaldaja on seisukohal, et S Z on piiratud teovõimega isik ja eestkoste vajadus ei ole ära langenud. S Z on vallaline, lapsi tal ei ole. Ta elab koos emaga T Z, kes on tema eestkostja. T Z on nõus olema S Z ka edaspidi. Avaldaja on seisukohal, et T Z oma isikuomadustelt ja võimetelt, samuti eestkostetavaga vahelistelt suhetelt sobib kohtu poolt määratud ülesannetes S Z huve kaitsma. Kohtupsühhiaatriaekspertiis Viru Maakohtu 11.10.2010.a määruse alusel viidi läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis S Z eestkostja ametiaja pikendamise vajalikkuse kohta. 09.11.2010.a kohtule esitatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 32 (tl 17-19) kohaselt 19.10.2010.a teostas SA Narva Haigla psühhiaater Aleksandr Spivak ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi S Z psüühilise seisundi määramiseks ning seatud eestkoste pikendamiseks. Eksperti tuli järeldusele, et S Z kannatab psüühilise haiguse all vormis: rakse vaimne alaareng käitumishäiretega. S Z vaimne seisund ei luba tal adekvaatselt aru saada oma tegude tähendusest ega neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid teha tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. S Z vaimne seisund ei võimalda teda ära kuulata kohtuistungil ega ka tema tavalises keskkonnas, kuna see võib tema seisundit halvendada. S Z on teovõimetu ning tema suhtes ttuleb kõne alla eestkoste pikendamise. Eestkostja peab tema igapäevaelau korraldama (toitu tegema, osutama abi söömisel, pesemisel, riietumisel, ravimite võtmisel jne) langetama tema eest otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Eestkostet vajab ta kuni oma elupäevade lõpuni, kuna vaimse seisundi paranemisele ei viita midagi. Seisund võib isegi halveneda. S Z esindaja arvamus 2/5 2-10-49549 S Z riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Sergei Politšev 18.11.2010.a esitas kohtule kirjaliku arvamuse. Arvamuse kohaselt on esindaja külastanud 14.10.2010.a S Z tema elukohas. Ärakuulamisel viibis S Z ema. S Z ütles, et ta pidevalt elab koos emaga selles korteris ning elutingimused on tal head. Temal on oma tuba ning tema jaoks on loodud kõik tingimused elamiseks ja puhkamiseks. Ta mõistab, et tervisliku seisundi tõttu ei tule ta toime igapäeva eluga ilma ema abita. Ta on nõus, et tema eestkosjtaks endiselt määratakse tema ema T Z. Nende vahel on head suhted ning kaebusi S Z ei ole. Vestluse käigus esindaja veendus, et S Z ei ole võimeline tervisliku seisundi tõttu aru saama oma tegudest, neid juhtima ja neist aru andma. Ta ei ole võimeline ka tulema toime iseseisva eluga ning vajab eestkostet. Esindaja on arvamusel, et Narva linna avaldus tuleb rahuldada ning pikendada S Z eestkostja T Z ametiaega. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse hagita menetluses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Kohus tuvastas, et Narva Linnakohus 09.04.2001.a otsusega seadis S Z üle eestkoste tema varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Eestkostjaks määrati T Z. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 9 lg 2 taotleb avaldaja S Z määratud eestkostja ametiaja pikendamist. TsMS § 528 kohaselt kohaldatakse eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele eestkostja määramise kohta sätestatut.

§ 202

kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti.

§ 203

lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Avalduse kohaselt vajab S Z psüühilise seisundi tõttu igapäevases elus järelevalvet, juhendamist ja kõrvalabi. Avaldaja on arvamusel, et ei ole käesolevaks ajaks ära langenud S Z eestkostja määramise vajadus. Ekspert psühhiaater Aleksandr Spivak tuli järeldusele, et S Z ei ole suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid ning ta vajab eestkostet kuni oma elupäevade lõpuni. S Z esindaja on arvamusel, et S Z ei ole võimeline terviliku seisundi tõttu tulema toime iseseisva eluga ning vajab eestkostet. 3/5 2-10-49549 TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulub kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. 19.10.2010.a ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti kohaselt ei ole S Z võimalik ära kuulata. Kuna eksperdi väitel S Z tervislik seisund ei võimalda tema ärakuulamist ei pea kohus põhjendatuks tema ärakuulamist kohtu poolt. Tema tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu.

§ 204

lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid.

§ 204lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Vastavalt Ts

MS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. T Z on andnud oma kirjaliku nõusoleku S Z eestkostjaks olemiseks (tl 4). S Z on samuti nõus, et tema eestkostjaks jätkuvalt oleks tema ema T Z. Kohus leiab, et T Z on eestkostjaks sobiv isik ning oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Kohus leiab, et T Z ametiaja pikendamine S Z eestkostjana on põhjendatud. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leiab, et eestkostja ülesannete ring tuleb jätta endiseks. Arvestades S Z esineva vaimuhaiguse olemust ja laadi, leiab kohus, et S Z ole endiselt võimeline tegema iseseisvalt tehinguid. Kohus leiab, et eestkoste on vaja seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks. TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et ta on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.

§ 203

lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus seab S Z üle eestkoste tähtajaga 3 aastat, s.o kuni 13.12.2013.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (

§ 179

lg 1).

§ 172

kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus.

§ 206

lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt Kui eestkostja saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkostet lõpetada, peab ta sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus 4/5 2-10-49549 otsustab eestkoste lõpetamise, piiramise või laiendamise omal algatusel või eestkostja, valla- või linnavalitsuse või eestkostetava avalduse alusel. TsMS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi ja ekspertiisi kulud) riigi kanda. Geete Lahi Kohtunik 5/5