Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et tuleb keelduda avaldust menetlusse võtmisest. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Koos avaldusega esitatud tõenditest nähtub, et 30.12.2010 sõlmisid Janek Loomus ja L K kokkuleppe nr 5118 kohesele sundtäitmisele allumise kohta, mille kohaselt käesoleva kokkuleppe sõlmimisel hetke seisuga kuulub võlausaldajale rahaline nõue võlgniku vastu summas 19173,49 eurot. Kokkuleppe kohaselt tunnistab võlgnik käesoleva kokkuleppe p 2.1 nimetatud võlakohustust ja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele. Avalduse kohaselt esitas avaldaja notariaalselt tõestatud rahalise nõude kokkuleppe 31.12.2010. Kuna kokkuleppe kohaselt kohustus võlgnik alluma kohesele sundtäitmisele, siis on notariaalselt tõestatud kokkulepe täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku (
) § 2 lg 1 p 19 mõttes. Kohus, analüüsides avalduses esitatud avaldaja sõnastatud nõuet lükata edasi (tühistada) täitetoiming – enampakkumine täitemenetluses nr 095/2010/2361, mille läbiviimine on määratud 2
kohaselt kohtutäitur võib täitetoimingu edasi lükata sissenõudja avalduse või kohtu vastava lahendi alusel.
järgi kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Samas avalduses esitatud asjaolude kohaselt ei ole avaldaja nimetatud täitemenetluses ei sissenõudja ega võlgnik, kelle avalduse alusel kohus võiks otsustada täitetoimingute tegemise edasilükkamist. Kohus leiab, et avaldus on perspektiivitu ning see tuleb jätta menetlusse võtmata, kuna avaldusega ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki ja avaldaja õiguste rikkumine ei ole avalduse alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades esitatud faktiliste väidete õigsust. Vastavalt TsMS § 371 lg 2 p 1 kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.
lg 1 alusel kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.
lg 1 p 3 alusel kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kuna avaldaja ei ole enne kohtusse pöördumist kinni pidanud seda liiki asjade kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, siis kohus ei võta avaldust menetlusse. Avaldaja on oma avalduses märkinud muu hulgas, et kohtutäitur peab taanduma käesolevas täitemenetluses, kuid avaldaja ei ole põhjendanud, mis tähtsust omab see asjaolu käesoleva avalduse lahendamisel.
lg 4 kohaselt kui kohtutäitur taotluse alusel ei taandu, võib taotluse esitaja taandamisest keeldumise otsuse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul esitada kohtutäituri taandamise avalduse kohtule. Samas ei ole avaldaja ka esitanud kohtule asjaolusid, et ta oleks esitanud taandamise avalduse kohtutäiturile ja kohtutäitur oleks teinud otsuse, mis oleks avaldajal aluseks kohtusse pöördumiseks. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.