Obsah (6)

§ 206§ 202§ 203§ 204§ 179§ 172

2-10-58409 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Määruse tegemise aeg ja koht 03. jaanuar 2011.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-58409 Tsiviilasi Narva linna avaldus täiesealise

§ 206

lg 1); - teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele, kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada (

§ 206

lg 2); - esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta ühe kuu jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta (

§ 202

, § 184); - esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku aruande oma ülesannete täitmisest eelneva aasta kohta hiljemalt järgneva aasta 20. detsembril. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud 1/5 2-10-58409 kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid (

§ 202

, § 194 lg 2); - teatama kohtule oma elukoha muutusest (

§ 202, § 193 lg 1).

1. J F võib iseseisvalt teha tehinguid, millede väärtus ei ületa 45 (nelikümmend viis) eurot kuus.
2. Lugeda J F valimisõiguse osas teovõimetuks ning hääleõiguse kaotanuks.
3. Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi kulud) riigi kanda.
4. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavaks tegemisest (TsMS § 531 lg 1). Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse puudutatud isikule kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja menetluse käik Narva linn esitas 23.11.2010.a Viru Maakohtule avalduse J F eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt J F põeb orgaanilist (skisofreeniataoline) häiret (psühhos). Psüühikahäire tõttu ei suuda J F kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, mis põhjendab temale eestkostja määramise vajadust. Avaldaja on seisukohal, et lähtudes J F psühhilisest seisundist tema eestkostjale tuleb anda esindusõigust kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. J F on vallaline, lapsi temal ei ole. Ta elab koos oma emaga T B, kes andis nõusoleku olla J F eestkostjaks. Avaldaja on seisukohal, et T B isikuomaduselt ja võimetelt, samuti eestkostetavaga vahelistelt suhetelt ta sobib kohtu poolt määratud ülesannetes J F huve kaitsma. Kohtupsühhiaatriaekspertiis Viru Maakohtu 24.10.2010.a määruse alusel teostas SA Narva Haigla psühhiaater Ilona Kalugina ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiisi J F psüühilise seisundi kindlaksmääramiseks. 03.12.2010.a kohtule esitatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 42 kohaselt tuli ekspert järeldusele, et J F kannatab orgaanilisest ajukahjustusest tingitud kroonilise psühhoosi all. J F vaimse seisundi tõttu pole suuteline adekvaatselt aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseis, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. J F vaimne seisund ei võimalda teda ära kuulata kohtuistungil. Uuritavat ära kuulata tema tavalises keskkonnas pole soovitav, kuna tema käitumine võib olla ettearvamatu (argressiivne). J F on vajalik määrata eestkostja. Eestkostja peab tema igapäevaelu korraldama (käima poes, tegema süüa, koristama, peseme pesu jne) langetama tema eest otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, kaitsma tema õigusi. J F esindaja arvamus J F riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Anti Aasmaa esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles toetab Narva linna avaldust. Arvamuse kohaselt on esindaja 11.12.2010.a kohtunud J F ja T B. Ärakuulamise käigus esindaja vahetu mulje põhjal veendus, et J F tajub ümbritsevat adekvaatselt 2/5 2-10-58409 ning samuti saab aru keskkonnast kus ta elab. Eestkoste olemus jääb temale mõistmatuks ja ka see miks seda tema üle seada tahetakse. Arvab, et ema ei usalda teda. Püütud selgitada menetlust ja eksperdi järeldust. Arvab, et ta ei ole psüühiliselt haige ning eestkostet ei vaja. Esindaja on seisukohal, et T B on sobiv eestkostja kandidaat, kuivõrd tegemist on J F emaga, kelle juures ta igapäevaselt elab. Ema on ka seni oma poja eest hoolitsenud ning seeläbi ei teki vastuväiteid tema kui eestkostja isiku suhtes. Arvestades eksperdi arvamust ja ärakuulamise käigus vahetult tajutut toetab esindaja Narva linna avaldust. Kuivõrd J F tunneb rahaväärtust tuleb talle jätta alles pisitehingute tegemise õigus kuni ca 750 krooni eest kuus. Seejuures ei ole tähendust asjaolu, et käesoleval ajal tal sissetulek puudub, kuivõrd eestkoste seatakse pikaks ajaks ning vahepealselt võib olukord muutuda. Eestkostja kandidaadi seisukoht T B 03.12.2010.a kohtule esitatud kirjalikus seisukohas kinnitas, et on nõus olla J F eeskostjaks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, analüüsinud J F esindaja ja puudutatud isiku seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse hagita menetluses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.

§ 202

kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti.

§ 203

lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Avalduse kohaselt vajab J F psüühilise seisundi tõttu eestkostja määramist. Avaldaja arvamusel ei saa J F ühtegi tehingu iseseisvalt teha ning eestkostjale tuleb anda esindusõigust kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. Ekspert psühhiaater Ilona Kalugina tuli järeldusele, et vaimse seisundi tõttu ei ole J F suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid ning ta vajab eestkostet. J F esindaja toetab Narva linna avaldust ning leiab, et T B on sobiv eestkostja. Esindaja samuti leiab, et tuleb jätta J F pisitehingute tegemise õigus kuni ca 750 krooni eest kuus. TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulub kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi teostanud ekspert tuli järeldusele, et ei ole J F võimalik ära kuulata kohtuistungil ega tema tavalises keskkonnas. Kuna eksperdi väitel J F 3/5 2-10-58409 tervislik seisund ei võimalda tema ärakuulamist ei pea kohus põhjendatuks tema ärakuulamist kohtu poolt. Tema tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu.

§ 204

lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid.

§ 204lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Vastavalt Ts

MS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. T B on andnud oma kirjaliku nõusoleku J F eestkostjaks olemiseks. J F esindajal ei ole vastuväiteid T B kui eestkostja isiku suhtes. Kohus on veendunud, et J F ema T B on eestkostjaks sobiv isik ning leiab, et T B sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Seega on põhjendatud määrata J F eestkostjaks T B. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada J F kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et ta on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse. Kohus nõustub J F esindaja väljendatud seisukohaga pisitehingute suhtes ning arvestades arvamuses ära toodud põhjendusi leiab, et J F tuleb jätta õigus teha tehinguid millede väärtus ei ületa 45 eurot kuus.

§ 203

lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus seab J F üle eestkoste tähtajaga 3 aastat, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (

§ 179

lg 1).

§ 172kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. Ts

MS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda. 4/5 2-10-58409 Geete Lahi Kohtunik 5/5