← Eesti

3-09-3081/86

Obsah (6)§ 28§ 19§ 96§ 92§ 93§ 121

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 26. märtsil 2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-3081 Haldusasi OÜ Civen ja AW2-arkkit

§ 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

  1. 30.06.2009 kuulutas SA Tartu Ülikooli Kliinikum välja hanke “Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärjekorra projekteerimistööd“ (edaspidi nimetatud riigihange). Vastavalt riigihangete registris avaldatud hanketeate p III.2.3 alapunktile 1, pidid pakkujad riigihankes kvalifitseerumiseks täitma järgmise nõude: “Pakkuja (üks ühises pakkumuses osaleja) peab omama kogemust viimase kümne aasta jooksul (1999–2008) vähemalt ühe vähemalt 20 (kakskümmend) tuhande ruutmeetri suuruse brutopinnaga aktiivravihaigla hoone või hoonekompleksi projekteerimisel peaprojekteerijana minimaalselt põhiprojekti mahus.” Kooskõlas hanketeate sama punktiga tuli eelnimetatud nõude täitmise tõendamiseks esitada hankijale vastavalt vormile IX loetelu, milles pidi olema esitatud haigla nimi ja asukoht, haigla parameetrid (brutopind, osakondade struktuur, voodite arv jms), projekteerimistööde aeg ja maksumus, ehitamise aeg ja – maksumus; samuti hoone projekti tellijate kontaktandmed.
  2. SA Tartu Ülikooli Kliinikum 17.11.2009 otsusega kvalifitseeriti riigihankes ühispakkujatena OÜ Civen ja AW2-arkkitehdit OY (edaspidi kaebajad) ning nende ühispakkumus tunnistati ka vastavaks. Hankija 17.11.2009 otsuse nr 271 punktiga 3 tunnistati riigihankes OÜ Civen ja AW2-arkkitehdit OY ühispakkumus edukaks.
  3. AS Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus vaidlustas OÜ Civen ja AW2-arkkitehdit OY kvalifitseerimise, samuti pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsused Riigihangete Ameti juures tegutsevas vaidlustuskomisjonis (edaspidi VAKO).
  4. Vaidlustuskomisjoni 18.12.2009 otsusega nr 262-09/113462 rahuldati AS Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus vaidlustus põhjusel, et ühispakkujad ei vasta Riigihanke kohta avaldatud hanketeate p III.2.
  5. alap-s
  6. esitatud kvalifitseerimise tingimusele (vt vaidlustatava otsuse p 10.3). Ülejäänud osas pidas vaidlustuskomisjon AS Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus seisukohti põhjendamatuteks. KAEBUSTE SISU JA TAOTLUS
  7. OÜ Civen ja AW2-arkkitehdit OY leiavad, et vastavad hanketeate p III.2.
  8. alap-s 1 esitatud tingimustele. Kaebajad leiavad, et vaidlustuskomisjon on tõlgendanud hanketeate p III.2.
  9. alap 1 vastuolus RHS-ga ja hankija eesmärgiga. Kaebajad vastavad hanketeate p III.2.
  10. alap-s 1 esitatud nõudele. Kaebajad esitasid hanketeate p III.2.
  11. alapunkti 1 kohase nõude täitmise tõendamiseks hankijale andmed kahe hoone kohta, üks nendest oli French Vietnamese Hospital, Ho Chi Minh, Vietnam (projekti periood 1999/2003) ehk nn Vietnami haigla ning teine Malmi haigla, Helsingi, Soome Vabariik (projekti periood 2006/2009). Hankija 17.11.2009 otsuse kohaselt on kaebajate kvalifitseerimisel arvestatud üksnes Malmi haiglat. 2
  12. Nii vastuses esitatud vaidlustusele kui ka VAKO 14.12.2009 istungil selgitas hankija, et kõnealune hanketeate p III.2.
  13. alap-s 1 toodud kvalifitseerimistingimus on sätestatud RHS § 41 lg 1 p 2 alusel. Sellega nõustus ka VAKO (vaidlustatava otsuse p 10.3). Hankija selgitas ka seda, et tööde teostatuse ajalised raamid - et need oleks teostatud hiljemalt viimase kümne aasta jooksul - kehtestati põhjusel, et hankija jaoks oli tähtis, et tegemist oleks värskelt teostatud objektidega. Nimelt on käesoleval juhul riigihanke objektiks keerulise aktiivravihaigla projekteerimistööd ning arvestades, et see valdkond areneb väga kiiresti, ongi hankija jaoks oluline, et pakkujad oleksid omandanud analoogsete tööde teostamise kogemuse võimalikult hiljuti. Sama eesmärki kannab ka RHS § 41 lg 1 p 2, millest tuleneb selgelt hankija õigus nõuda, et tööd oleksid teostatud määratud arvu viimaste aastate jooksul, mitte lihtsalt mingil kindlal perioodil.
  14. Käesoleval juhul sisaldas kvalifitseerimistingimus tööde ajalise teostatuse osas järgmist klauslit: “viimase kümne aasta jooksul (1999–2008).” Kaebajad leiavad, et tegemist oli vastuoluliselt sõnastatud sättega: kuivõrd hanketeade avaldati 30.06.2009, siis ei saanud tähendada kvalifitseerimistingimuses märgitud “viimase kümne aasta jooksul” ja “1999-2008” ühte ja sama asja. Väljendit „aasta“ on võimalik tõlgendada vähemalt kolmel erineval viisil ehk aasta võib tähendada: 12-kuulist perioodi; kalendriaastat; ja majandusaastat (nt AW2arkkitehdit OY majandusaasta kestabki iga aasta
  15. aprillist kuni järgmise aasta
  16. märtsini). VAKO asus seisukohale, et hankija on pidanud hanketeate p III.2.
  17. alap-s 1 silmas kalendriaastat. „Nimetatud asjaolu tõendab kümne aasta tingimuse taga sulgudes esitatud aastad 19992008.“ Kaebajad VAKO seisukohaga ei nõustu.
  18. Esiteks puuduvad hanketeate p III.2.
  19. alap-s 1 viited mistahes kuupäevadele või kuudele, millest saaks järeldada, et sulgudes toodud numbrite puhul on peetud silmas perioodi 01.01.1999 - 31.12.
  21. Teiseks puudub sulgudes mistahes viide selle kohta, et tegemist oleks eelnevalt sõnades märgitud perioodi selgitava informatsiooniga. VAKO arvamus, et sulgudes numbritega märgitu täpsustab eelnevalt sõnades märgitud perioodi, on otseses vastuolus hankija ehk tingimuse kehtestanud isiku poolt antud selgitustega (mida ta pidas silmas vastava kvalifitseerimistingimuse kehtestamisel). Samuti ei tugine vastav järeldus mitte ühelegi vaidlustusmenetluse käigus esitatud tõendile. Veelgi enam. Üldteadaolevalt korratakse sulgudes eelnevalt avaldatud informatsiooni ehk et eelnevalt numbritega avaldatu kirjutatakse üle sõnades ja vastupidi, sõnaliselt väljendatud suurused kirjendatakse numbrites. Samuti lähtutakse erinevuste korral arvust, mis on väljendatud sõnades, mitte sellest arvust, mis on kirjendatud numbrites.
  22. Kolmandaks ei tulene RHS-si mitte ühestki sättest, et kvalifitseerimistingimuste kehtestamisel lähtutakse kalendriaastast. Kõnealuse RHS § 41 lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatakse vastavalt viite või kolme „viimast aastat“ ning RHS § 40 lg 1 p-s 2 kolme „viimast majandusaastat.“
  23. Kaebajad viitavad Riigikohtu 18.11.2009 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-44-09, milles Riigikohus asus seisukohale, et pakkumise kutse dokumentide tõlgendamisel tuleb arvestada korraldatud avaliku konkursi teisi dokumente ning konkursi korraldamise eesmärke. Nimetatud lahend tehti analoogses vaidluses ehk olukorras kus teenuse ostmiseks oli kuulutatud välja avalik konkurss ning hiljem tekkis vaidlus, milline oli ühe konkursi korraldaja poolt menetluses antud ja selle läbiviimisel järgimiseks kohustusliku dokumendi sisu (samaselt on hanketeates sätestatu järgimine hankija kohustuseks pakkujate kvalifitseerimisel riigihankes, vt RHS § 39 lg 1). 3
  24. Nagu eelnevalt märgitud, oli käesoleval juhul hankija eesmärgiks vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse kehtestamisel leida projekteerija, kes arvestades hankemenetluse objekti tehnilist keerukust ning meditsiinivaldkonna äärmiselt kiiret arengut, oleks omandanud nõutava kogemuse võimalikult hiljuti. Ka tingimuse kehtestamise aluseks olnud RHS § 41 lg 1 p 2 sätestab üheselt, et nõuda võib kogemuse omandamist “viimastel aastatel”, mitte mingil kindlal varasemalt ajavahemikul (nt kolme aastasel perioodil, mis lõppes aasta või isegi rohkem enne hankemenetluse algust).
  25. Kaebajad leiavad, et mitmetimõistetava tingimuse kitsendavaks tõlgendamiseks ühe pakkuja huvides (AS Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus) puudub mistahes õigustus. Kaebajad peavad oluliseks rõhutada, et ka vaidlustuse esitanud AS Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus ise mõistis hanketeate p III.2.
  26. alap 1 tegelikult selliselt, et selles märgitud tööd võivad olla teostatud ka 2009.a, mitte aga hiljemalt 31.12.
  27. Selle väite tõendamiseks esitati kohtule AS Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus poolt 19.10.2009 VAKO-le esitatud kirjalikud teesid, milles vaidlustuse esitaja selgitas: “Seoses Malmi haigla projekteerimisega on kolmandate isikute poolt esitatud ning avalikest allikatest kättesaadav dokumentatsioon vastuoluline ning ei võimalda mingil moel asuda seisukohale, nagu oleks AW2-arkkitehdit OY nimetatud hoone projekteerinud peaprojekteerijana vähemalt põhiprojekti mahus ning need tööd pakkumuse esitamise hetkeks lõpule viinud. /.../ Samuti juhib vaidlustaja tähelepanu OÜ Civen vastuse sõnastusele “käesolevaks ajaks”, mis ei võimaldanud hankijal mingil moel veenduda selles, et vastavad tööd olid teostatud hiljemalt pakkumuse esitamise tähtajaks”.
  28. VAKO on juba 27.10.2009 otsuses nr 213-09/113462 hinnanud, kas kaebajad vastavad hanketeate p III.2.
  29. alap-s 1 esitatud kvalifitseerimistingimusele. Seega on sama haldusorgan rakendanud samade asjaolude alusel sama kvalifitseerimistingimust ning leidnud, et arvestada tuleb projekteerimistöid, mis on teostatud pakkumuste esitamise ajaks. Konkreetses menetluses rahuldati AS Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus vaidlustus üksnes seetõttu, et komisjonile jäid ebaselgeks hankija seisukohad seoses kaebajate kvalifitseerimisel Vietnami haigla osas teostatud projekteerimistööde arvestamist (mis on teine objekt ja mille hankija jättis oma 17.11.2009 otsuses kaebajate kvalifitseerimisel referentsobjektina arvestamata). AS ARHITEKTUURIBÜROO KALLE RÕÕMUS SEISUKOHT
  30. AS Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus (edaspidi ABKR) on seisukohal, et VAKO 18.12.2009 ostus nr 262-09/113462 on õiguspärane oma lõppjärelduses, millega tunnistatakse kehtetuks hankija otsus OÜ Civen kvalifitseerimise ning tema pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta. Seega tuleb VAKO 18.12.2009 otsuse resolutsioon jõusse jätta.
  31. Samas pole ABKR nõus VAKO 18.12.2009 otsuse nende põhjendustega peale Malmi haigla valmimistähtaega puudutavate, milles VAKO lükkas tagasi muud ABKR seisukohad OÜ Civen kvalifitseerimise õigusvastasuse kohta. Seetõttu esitas ABKR taotluse vaadata käesoleva haldusasja raames läbi need ABKR 27.11.2009 vaidlustuses esitatud seisukohad, millega VAKO 18.12.2009 otsuses nr 262-09/113462 ei nõustunud.
  32. Hanketeates märgitud periood „1999-2008“ tähendab perioodi 01.01.1999 – 31.12.
  33. OÜ Civen väide selle kohta, nagu ei viitaks miski sellele, et sõnaühendi „viimase kümne aasta jooksul“ järel sulgudes asuv numbriline tähistus „1999-2008“ on mõeldud täpsustama sõnalise ajaperioodi määratluse täpset ulatust, pole tõsiseltvõetav. Väljendi „viimase kümne aasta jooksul“ vorming arvulise osa ülekordamisega numbrilisel kujul näeks välja järgmine „viimase kümne

(10)aasta jooksul“.
  1. Sõnalist ühendit „viimase kümne aasta jooksul“ ja numbrilist ühendit „1999-2008“ tuleb käsitleda tervikuna. Numbriline ühend 1999-2008 ei jäta mingit võimalust selleks, et sellega tähistatava ajaperioodi algus võiks langeda mõnele kuupäevale, mis oleks enne aastanumbrit 4 1999, ning lõpp kuupäevale, mis oleks pärast aastanumbrit
  2. Nii on selge, et ainus viis, kuidas nimetatud numbriline ühend saab endas sisaldada 10 aastat, on see, et ajaperioodi esimeseks kuupäevaks on 01.01.1999 ja lõppkuupäevaks 31.12.
  4. Kvalifitseerimistingimused saavad tuleneda üksnes riigihangete registris avaldatud hanketeatest kui eelhaldusaktist, ning nende määramise ainupädevus on hankijal. Isegi kui vastav kvalifitseerimistingimus peaks olema RHS-iga vastuolus, kehtib see nii kaua, kuni VAKO või kohus pole seda kehtetuks tunnistanud. Hankemenetluse alusdokumente, sh hanketeadet, saab aga RHS § 121 lg 1 alusel vaidlustada üksnes kuni 3 tööpäeva enne pakkumuste esitamise kuupäeva. Kuna OÜ Civen ega ükski teine pakkujatest kvalifitseerimistingimust vaidlustanud pole, siis on see käesoleval ajal kehtiv just sellisel kujul ja sellise täpsustusega, nagu on kirjeldatud käesoleva seletuse p-s
  5. Käesoleva kohtumenetluse ajal puudub võimalus selle sätte kehtivuse osas seisukohti võtta.
  6. Hankija võib siduda mingi kogemuse omandamiseks kohustusliku perioodi kulgemise seega ükskõik millise sündmusega ning kui keegi pakkujatest seda enne RHS § 121 lg 1 sätestatud tähtaega ei vaidlusta, jääb see kehtima sõltumata võimalikest vastuoludest RHS-ga. Tuleb aga rõhutada, et kvalifitseerimiseks vajaliku kogemuse omandamise perioodi arvestamine kalendriaastates pole vastuolus ühegi RHS sättega. Kaebajate poolt välja pakutud tõlgendus, et aktsepteeritav projektide teostamise periood võiks olla 01.01.1999 – 30.06.2009 oleks õigusvastane seetõttu, et on otseses vastuolus hanketeates sätestatuga, kuna 10 aasta asemel oleks tegemist ca 10,5 aastase ajavahemikuga.
  7. Kvalifitseerimistingimuste hilisem tõlgendamine pole võimalik ka seetõttu, et see rikuks RHS §-s 3 sätestatud potentsiaalsete pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet. Juhul kui asuda hilisemalt seisukohale, et algselt
  8. aastaga lõppenud perioodi pikendatakse tagantjärgi pärast pakkumuste esitamise kuupäeva
  9. aasta juunini, koheldaks seeläbi ebavõrdselt potentsiaalseid pakkujaid, kelle poolt teostatud projektide valmimise aeg langes sellesse perioodi, kuid kes jätsid pakkumuse esitamata, kuna teadsid, et ei täida hanketeates sätestatud kvalifitseerimistingimust.
  10. Vaidlust selle üle, millal on viimane lubatud tööde teostamise kuupäev, eelmises vaidlustusmenetluses polnud, mistõttu ABKR selles osas mingit seisukohta ei võtnud. Tõenäoliselt tulenevalt ABKR vastavast märkusest tegi hankija Civenile antud küsimuses täiendava järelepärimise, mille tulemusena kajastub ka hankija 17.11.2009 protokollilise otsuse põhjendavast osast, et tööd lõpetati 20.06.
  11. Varasemalt nii hankijal kui ABKR-l vastav teave puudus. Seega ei saanud VAKO käesoleval juhul vaidlusaluses küsimuses mingit seisukohta võtta.
  12. Ehkki VAKO rahuldas oma 18.11.2009 otsusega ABKR vaidlustuse täielikult nõustus ta vaid ühega paljusest ABKR poolt toodud põhjendustest selle kohta, miks tuleks kaebuse esitajad käesolevast hankemenetlusest kõrvaldada või kvalifitseerimata jätta. RHS § 129 lg 2 p 1 alusel puudub vaidlustajal võimalus VAKO otsuse peale halduskohtule kaebust esitada, kui vaidlustusmenetlus on lõppenud vaidlustuse täieliku rahuldamisega. Seda vaatamata asjaolule, et VAKO ei pruugi osade vaidlustaja poolt esitatud argumentidega nõustuda. Seega ei olnud ABKR-l võimalik VAKO 18.12.2009 põhjendava osa peale kabust esitada ning seeläbi oma PS §-st 15 tulenevat põhiõigust oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda realiseerida. Sellest tulenevalt teavitab ABKR, et jääb kõigi oma 27.11.2009 vaidlustuses esitatud seisukohade juurde ning taotleb nende läbivaatamist käesolevas kohtuasjas. 5 RIIGIHANGETE AMETI JUURES TEGUTSEV VAIDLUSTUSKOMISJONI SEISUKOHT
  13. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vaidlustatud otsus on õige ja põhjendatud ning jääb kõikide otsuses esitatud seisukohtade juurde. Hankija hankedokumentides esitanud loetelu aastatest, mida ta pidas HT-s kvalifitseerimise tingimust esitades viimaseks kümneks aastaks ja need on aastad 1999-
  14. Õige on kaebuse esitajate väide, et hankedokumentide osa III p 2.3 alapunktis 1 puuduvad mistahes viited kuupäevadele või kuudele [---], mistõttu puudub kaebajatel ka igasugune alus väita, et Hankija on seal silmas pidanud hanketeate avaldamise kuupäeva, so 30.06.
  15. Küll aga on hankedokumentides esitatud kümmet viimast aastat tähistavad aastad ja need on 1999-
  17. Vaidlustuskomisjon on oma otsuses rõhutanud, et RHS § 41 lg 1 p 2 võimaldab hankijal sisustada, mida ta peab silmas viimase kolme (käesoleval juhul kümne) aasta all [---], st kas ta peab viimase kolme aasta tingimuse kehtestamisel silmas kalendriaastat või 12 kuulist perioodi konkreetsest kuupäevast või sündmusest arvates enne pakkumuste esitamise tähtpäeva (otsuse lk 7). Kaebuse esitaja ei vaidle sellele vastu. Tulenevalt asjaolust, et hankemenetlus on välja kuulutatud
  18. aastal, on viimased kümme aastat hankemenetluse alguse aastast aastad 1999-2008 (viimane aasta, mis eelnes hanke väljakuulutamise aastale, on 2008 ja kümnes 1999), st. et hankija võis viimaseks kümneks aastaks lugeda aastaid 1999-2008 ja vastuolu sõnades esitatud informatsiooni ja sulgudes üle korratud andmete vahel ei ole.
  19. Selleks, et hankija saaks pakkujad hankemenetluses võrdselt kohelda, peavad igasugused kuupäevalised piirangud olema pakkujatele enne pakkumuste esitamist teatavaks tehtud. On teadmata, kas pakkujate ring oleks olnud suurem, kui hankemenetluses osalemisest huvitatud isikutele oleks olnud algusest peale teada, et kümnes aasta ei ole mitte
  20. aasta vaid on hoopis mingi muu päev
  21. aasta keskpaigas.
  22. RHS § 56 lg 1 kohaselt on igal hankemenetluses osaleval isiku ja huvitatud isikul, kellel on vastaval hetkel võimalus selles hankemenetluses osaleda, õigus saada selgitusi või täiendavat teavet hanketeate ja hankedokumentide kohta. Selgituste küsimise õigus pakkujal ja vastamise kohustus hankijal on RHS-is sätestatud vahend hoidmaks ära hankija ja pakkujate vahelisi võimalikke vääritimõistmisi. Käesoleval juhul on pakkujad pöördunud hankija poole vaidlusaluse kvalifitseerimise tingimuse kohta selgituste saamiseks ja hankija on 06.08.2009, vastates pakkujate küsimustele selgitanud veel kord, et vaidlusaluse kvalifitseerimise tingimuse all mõeldakse just nimelt projekteerimistööde teostamist viimase kümne aasta jooksul
(19992008). Seega oli pakkujatele hankedokumentidest teada, et viimased kümme aastat kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks on 1999-2008 ja sama asjaolu on Hankija üle korranud pakkujate küsimustele vastates. Kui Kaebuse esitajale jäi arusaamatuks, kas viimase kümne aasta (1999-2008) all ei pea hankija silmas ikka mingit muud kuupäeva, nt 30.06.2009 või hoopis pakkumuste esitamise tähtpäeva 24.08.2009, oleks pakkuja pidanud pöörduma vastava selgitustaotlusega hankija poole. Kaebuse esitaja ei ole seda teinud.
  1. VAKO juhib tähelepanu Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse p-le 11 haldusasjas 3-3-179-03, mille kohaselt isegi kui hankija esitatud kvalifitseerimise tingimus on seaduses sätestatuga võrreldes piirava iseloomuga, ei võta Riigikohtu halduskolleegium seisukohta sellise piirang kooskõla kohta seadusega, kuna kvalifitseerimise tingimuse õiguspärasust pole kaebuse esitaja õigeaegselt vaidlustanud. Käesoleval juhul on hankija märkinud kvalifitseerimise tingimuses viimaseks kümneks aastaks aastad 1999-2008 ja kui kaebajate arvates oli selline kümne aasta piiritlemine kvalifitseerimise tingimuses piirava iseloomuga, oleks tulnud esitada vaidlustus hanketeate peale vastavalt RHS § 121 lg-le
  2. 6 KOLMANDA ISIKU SA TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUM SEISUKOHT
  3. Kolmas isik SA Tartu Ülikooli Kliinikum palub rahuldada OÜ Civen ja AW2-arkkitehdit OY kaebused ja mõista välja Riigihangete Ameti juures tegutsevalt vaidlustuskomisjonilt ja AS-ilt Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus menetluskulud SA Tartu Ülikooli Kliinikum kasuks.
  4. Kolmas isik on seisukohal, et tema 17.11.2009 otsus nr 271 on seaduslik ning selle kehtetuks tunnistamine VAKO poolt ei olnud põhjendatud. Kaebuse esitajad esitasid hanketeate punkti III.2.
  5. alapunktis 1 nõutud kvalifikatsiooni tõendamiseks andmed kahe haigla projekteerimise kohta, so French Vietnamese Hospital, Ho Chi Minh, Vietnam ja Malmi Haigla, Helsingi, Soome Vabariik. Kolmas isik leidis, et Malmi haigla projekteerimine kaebuse esitajate poolt tõendab kaebuse esitajate kvalifikatsiooni hanketeate punkti III.2.
  6. alapunktis 1 nõutud määras ja kvalifitseeris 17.11.2009 otsusega kaebuse esitajad.
  7. Kolmas isik on seisukohal, et kaebuse esitajatel on Malmi haigla peaprojekteerijana hanketeate punkti III.2.3 alapunktis 1 nõutav kogemus viimase kümne aasta jooksul vähemalt ühe vähemalt 20 tuhande ruutmeetri suuruse brutopinnaga aktiivravihaigla hoone või hoonekompleksi projekteerimisel peaprojekteerijana minimaalselt põhiprojekti mahus. Kolmas isik nõustub kaebuse esitajatega, et hanketeate punkti III.2.
  8. alapunktis 1 esineb pakkujalt nõutava kogemuse omandamise aja osas vastuolu, sest sõnadega on nõutud, et pakkuja omaks nimetatud punktis kirjeldatud kogemust viimase kümne aasta jooksul, numbritega kirjutatud periood hõlmab aga hanketeate avaldamise aastale eelnevat kümmet kalendriaastat, so aastaid 1999 kuni
  9. Kolmas isik on seisukohal, et mõistet „viimase kümne aasta jooksul“ tuleb mõista kui kümneaastast perioodi, mida arvutatakse tagasiulatuvalt alates pakkumuste esitamise tähtajast, so 24.08.
  10. Samale seisukohale on sisuliselt asunud VAKO 27.10.2009 otsuses nr 213-09/113462, pidades kvalifitseerimistingimustele vastavaks Malmi haigla põhiprojekti valmimist pakkumuse esitamise ajaks. Selline tõlgendus on kolmanda isiku arvates kooskõlas ka hanketeate punkti III.2.3 alapunktis 1 sätestatud kvalifitseerimistingimuse eesmärgiga.
  11. Kolmas isik on seisukohal, et pakkuja vastavuse hindamisel ei saa lähtuda üksnes hanketeate punkti III.2.3 alapunktis 1 sulgudesse märgitud numbritest, vaid nimetatud hanketingimuse eesmärgist ja kogu sätte sõnastusest. Kaebuse esitaja märgib õigesti, et käesoleval juhul on riigihanke objektiks keerulise aktiivravihaigla projekteerimistööd ning arvestades, et vastav valdkond areneb väga kiiresti, on hankija jaoks oluline, et pakkujad oleksid omandanud analoogsete tööde teostamise kogemuse võimalikult hiljuti. Kolmas isik kinnitab, et hanketeate punkti III.2.3 alapunktis 1 sätestatud kvalifitseerimistingimuse eesmärgiks on, et isik, kellega hankeleping sõlmitakse, omaks lähiminevikus kogemust hankeobjektile sarnase töö teostamisel. Esitatud kvalifitseerimistingimuse täitmine tagab, et Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärjekorra projekteerija omab kogemust, mida nõuab kaasaegse haigla projekteerimine. Arvestades nimetatud eesmärki ja seda, et hanketeate punkti III.2.3 alapunktis 1 on sõnadega nõutud viimase kümne aasta kogemust, ei saa kolmanda isiku arvates tõlgendada hanketeate punkti III.2.3 alapunkti 1 kaebuse esitajate jaoks kitsendavalt ega jätta neid kvalifitseerimata seetõttu, et nende sisuliselt hanketingimusele vastav kogemus on formaalselt hilisem võrreldes sulgudes äratoodud kalendriaastatega. Kaebuse esitajate kvalifitseerimata jätmine tähendaks kolmanda isiku poolt nõutud kogemust omavate pakkujate hankemenetlusest kõrvale jätmist põhjusel, et nende kogemus on liiga „värske“. Mida hilisem nõutud kogemus on, seda kaasaegsem ja hankijale kasulikum see reeglina on. 7
  12. Kolmas isik on seisukohal, et kui hanketeate sõnastuses esineb vastuolu, siis ei saa seda tõlgendada pakkuja kahjuks, ega piirata pakkujate õigusi. Seda eriti juhul, kui hanketingimusest on võimalik erinevalt aru saada. Käesoleval juhul on hanketeate punkti III 2.3 alapunkti 1 sõnastust VAKO 18.12.2009 otsuses väljendatust erinevalt mõistnud nii vastustaja esimeses käesolevas riigihankes VAKO-le esitatud esimeses vaidlustuses kui VAKO eelpool osundatud 27.10.2009 otsuses. Seega on vastustajad ise olnud erinevatel aegadel hankelepingu punkti III.2.
  13. alapunkti 1 tähenduse osas erinevatel seisukohtadel, jagades sealhulgas kaebuse esitaja ja kolmanda isiku seisukohti nimetatud hanketeate punkti tõlgendamise osas. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  14. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebused on põhjendatud, tõendatud ja tuleb rahuldada. AW2-arkkitehdit OY ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum kantud menetluskulud tuleb AS-lt Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus täies ulatuses välja mõista. Kohtu põhjendused on järgmised.
  15. Käesoleval juhul seisneb vaidlus selles, kas tulenevalt hanketeate p III.2.3 alap-st 1 pidid nimetatud punktis sätestatud tingimustele vastavad Malmi haigla suhtes kaebajate poolt teostatud projekteerimistööd olema teostatud hiljemalt 31.12.2008 või võisid olla teostatud ka hiljemalt 30.06.2009 (lõpetatud enne hanketeate avaldamist). Menetlusliku poole peale oli vaidluseks küsimus, kas AS Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus peaks olema menetluses kui vastustaja või kui kolmas isik. Veel leidis AS Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus, et käesoleva haldusasja raames tuleks käsitleda ka tema VAKO-le esitatud vaidlustuse teisi argumente, millele otsus SA Tartu Ülikooli Kliinikum otsuse tühistamisel ei tuginenud. Kaebuse esitajad on esitanud aga taotluse tühistada kaebuse rahuldamise korral esialgse õiguskaitsena kohaldatud vaidlusaluses riigihankes lepingu sõlmimise keeldu.
  16. Kohus käsitles ABKR vastuväiteid käesolevas asja vastustajaks määramise kohta 05.03.2010 määruses, mistõttu kohus neid argumente otsuses üle ei korda. Kuna riigihanke vaidlustes oli käesoleva haldusasja menetlusse võtmise seisuga menetlusosaliste ring ebaselge, kaasas kohus igaks juhuks menetlusse vastustajana ka VAKO. Kuna Riigikohus leidis oma 04.03.2010 otsuses asjas nr 3-3-1-11-10, et VAKO ei ole riigihanke asjades VAKO otsusele esitatud kaebustes halduskohtus menetlusosaline ja tal puudub seega ka apellatsioonkaebuse esitamise õigus, ei asu kohus põhjendavas osas VAKO seisukohti analüüsima. Kohus selgitas menetlusosalistele nii istungil kui 05.03.2010 määruses, et asjas jääb menetlusosaliste ring samaks, kedagi menetlusest ei kõrvaldata ning nende menetlusseisundit ei muudeta, ja kui vahepeal tuleb Riigikohtult seisukoht menetlusosaliste ringi osas, arvestatakse õiget menetlusosaliste ringi otsuse resolutsioonis ja menetluskulude jaotamisel. Seega ei pane kohus käesoleva otsusega VAKOle mingeid kohustusi (sh ei mõista temalt välja menetluskulusid) ega anna talle mingeid õigusi. Kuna VAKO ei esitanud ka taotlust menetluskulude hüvitamiseks, jäävad need tema enda kanda.
  17. Kohus leiab, et hanketeate punkti III 2.
  18. alapunkti 1 sätestus „pakkuja (üks ühises pakkumuses osaleja) peab omama kogemust viimase kümne aasta jooksul (1999-2008) vähemalt ühe vähemalt 20 (kakskümmend) tuhande ruutmeetri suuruse brutopinnaga aktiivravihaigla hoone või hoonekompleksi projekteerimisel peaprojekteerijana minimaalselt põhiprojekti mahus“ on sisult vastuoluline, kuna sõnades on mõeldud aastat kui 12-kuulist perioodi (hanketeate avaldamisest tagasi arvates), numbrites aga aastat kui kalendriaastat. Vastuolu tekitab nimelt numbrite „1999-2008“ lisamine perioodile, kuna ilma nende numbriteta oleks üheselt selge, et mõeldakse viimast kümmet aastat hanketeatele eelnevalt, st 8 01.07.1999-30.06.
  19. Nimetatud sätet tuleb tõlgendada pakkujate huvides laiendavalt nii, et põhiprojekt pidi olema valmis saanud vahemikus 01.01.1999 kuni 30.06.
  21. Hanketeade avaldati 30.06.2009 ning pakkumused tuli hankijale esitada 24.08.
  22. RHS § 29 lg 2 kohaselt algab hankemenetlus hanketeate avaldamisest registris. Kohus ei nõustu küll kaebuse esitajate käsitlusega, mille kohaselt hanketeates märgitud periood „viimane kümme aastat“ ei oleks saanud lõppeda varem kui 30.06.2009, kuid leiab, et see lõppes 30.06.2009 ja seda hankedokumentide eesmärgipärasest ja süstemaatiliselt tõlgendamisest tulenevalt.
  23. Usutavad ja ratsionaalsed on SA Tartu Ülikooli Kliinikuni väited selle kohta, et tööde teostatuse ajalised raamid - et need oleks teostatud hiljemalt viimase kümne aasta jooksul kehtestati põhjusel, et hankija jaoks oli tähtis, et tegemist oleks värskelt teostatud objektidega. Kuna riigihanke objektiks on keerulise aktiivravihaigla projekteerimistööd ning arvestades, et see valdkond areneb väga kiiresti, ongi hankija jaoks oluline, et pakkujad oleksid omandanud analoogsete tööde teostamise kogemuse võimalikult hiljuti. Sama eesmärki kannab ka RHS § 41 lg 1 p 2, millest tuleneb selgelt hankija õigus nõuda, et tööd oleksid teostatud määratud arvu viimaste aastate jooksul, mitte lihtsalt mingil kindlal perioodil. Ka Riigikohus on 18.11.2009 otsuses nr 3-3-1-44-09 leidnud, et pakkumise kutse dokumentide tõlgendamisel tuleb arvestada korraldatud avaliku konkursi teisi dokumente ning konkursi korraldamise eesmärke.
  24. Mis puutub aga kaebuse esitajate viidatud võimalusse tõlgendada hanketeates märgitud „aastat“ ka majandusaastana, siis sellega kohus ei nõustu. Majandusaasta võib olla äriühingutel määratletud erinevalt ning seetõttu ei saa eeldada, et keegi hanketeadet lugedes arvaks, et on silmas peetud majandusaastat. Hankija on ka kinnitanud, et seda silmas ei peetud. Juhul, kui hankija oleks tõepoolest pidanud silmas majandusaastaid, oleks selle pidanud ka nii konkreetselt väljendama.
  25. Kohus leiab, et kui hanketeate sõnastuses esineb vastuolu, siis tuleb tõlgendada seda laiendavalt: nii, et tõlgendus tagaks võimalikult suure arvu pakkujate poolt pakkumiste tegemise. Selline tõlgendus oleks kooskõlas riigihanke menetluse üldpõhimõtetega ega riku ka pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet. Tõepoolest ei saa sajaprotsendiliselt välistada seda, mõni potentsiaalne pakkumissooviga isik jättis pakkumise tegemata selletõttu, et tema projekt lõpetati vahemikus 01.01.-30.06.2009, kuid mõistlik eeldus oleks, et hankedokumentidest tuleneva ajalise piirandu ebaselguse korral oleks selline pakkumisest huvitatud isik küsinud hankijalt selgitust. Vaidlust selles ei ole, et ühtegi sellist pakkumissooviga isikut ei olnud ja et hankija ühtegi pakkujat seetõttu kvalifitseerimata ei jätnud, et tema projekt ei olnud veel 2008 lõpetatud.
  26. On tõsi, et kaebuse esitajad ei ole hanketeadet vaidlustanud ega ka hanketeate punkti III.2.
  27. alapunktis 1 märgitud perioodi osas hankijalt selgitust küsinud. Asjaoludest nähtuvalt puudus aga selleks vajadus. Kaebuse esitajad mõistsid tingimust nii, et see hõlmas ka perioodi 01.01.-30.06.2009 ehk hanketeate avaldamisele vahetult eelnenud 6 kuud. Seega puudus kaebuse esitajatel hanketeate vaidlustamise või selles osas selgituste küsimise vajadus.
  28. Mis puutub ABKR poolt teiste riigihangete tingimuste kohta esitatud e-kirju, siis ei ole need kohtu hinnangul käesolevas vaidluses asjakohased. Esiteks tuleb iga hankedokumendi tingimust tuleb vaadelda konkreetse hanke valguses ning teiseks ei sisaldanud esitatud ekirjades toodud hanketingimused endas selliseid vastuolusid nagu oli käesoleva vaidluse esemeks oleva hanketeate punkti III.2.
  29. alapunktis
  30. 9
  31. Kaebuse esitajad esitasid hanketeate punkti III.2.
  32. alapunktis 1 nõutud kvalifikatsiooni tõendamiseks andmed kahe haigla projekteerimise kohta, so French Vietnamese Hospital, Ho Chi Minh, Vietnam ja Malmi Haigla, Helsingi, Soome Vabariik. Kolmas isik leidis õigesti, et Malmi haigla projekteerimine kaebuse esitajate poolt tõendab kaebuse esitajate kvalifikatsiooni hanketeate punkti III.2.
  33. alapunktis 1 nõutud määras ja kvalifitseeris 17.11.2009 otsusega kaebuse esitajad õiguspäraselt.
  34. Kohus leiab, et ABKR esitatud taotlus kontrollida VAKO 18.12.2009 otsuse nende järelduste õiguspärasust, millega VAKO jättis ABKR vastuväited hankija otsuse osas põhjendamatuteks, ei ole käesoleva menetluse esemeks.

§ 19

lõike 7 kohaselt vaatab halduskohus asja läbi kaebuses või protestis esitatud taotluse ulatuses. Vastustajal on õigus esitada kaebusele oma vastuväited, ent ükski õigusakt ei anna talle õigust lisaks kaebusele haldusasja eset täiendada või nn „vastukaebust“ esitada. Erisusi selles osas ei näe ette ka RHS ja VAKO otsuse peale kaebuse esitamisel vaadatakse kaebus halduskohtus läbi üldises korras. Kaebuse korral VAKO otsusele ei toimu vaidlustuse uut täiemahulist arutamist, haldusasja esemele seab piirid esitatud kaebus. Kohus möönab, et sellise nn vastukaebuse esitamise võimalus oleks antud juhul mõistlik, kuid kuna ei RHS ega

sellist võimalust ette ei näe, ei näe ka kohus võimalust seaduse regulatsiooni eirates ABKR-le sellist võimalust anda. Kohtule teadaolevalt ei tulene vastaspoole sellist kaebuse eseme laiendamise õigust ka ühestki jõustunud kohtulahendist. Seetõttu ei asu kohus otsuses analüüsima ABKR taotlust selgitada välja, kas VAKO 18.12.2009 otsuse põhjendused, milles ei nõustutud ABKR väidetega, on õiguspärased või mitte. Iseenesest on ABKR-l õigus selles, et juhul, kui VAKO teeb tema kasuks otsuse ja kohus selle hiljem tühistab, on VAKOs vaidlustuse võitnud pool halvas seisus, kuna enam ei ole võimalust anda uus hinnang tema argumentidele, millega VAKO ei nõustunud, kuid millele tuginedes vaidlustaja hinnangul oleks VAKO saanud siiski samasisulise otsuse teha. Kohus leiab, et oma subjektiivsete õiguste kaitseks peaks vaidlustaja VAKO otsuse põhjendustega mittenõustumisel esitama kohtusse kaebuse VAKO otsuse põhjendustele, mis võivad rikkuda tema subjektiivseid õigusi. Subjektiivseid õigusi võib rikkuda selline isiku kasuks tehtud VAKO otsus nii juhul, kui see kohtus tühistatakse, kui ka juhul, kui hankija teeb uue riigihanke ja arvestab seal VAKO otsuses tehtud järeldusi. Riigikohus on leidnud 11.12.2009 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-76-09, et lubatav on kaebus, mis esitatakse üksnes ringkonnakohtu otsuse põhjenduste muutmiseks. Riigikohus märkis, et kuigi halduskohtmenetluses kohaldub

§ 96kaudu Ts

MS § 457 lg 1, mille järgi on menetlusosalistele kohustuslik vaid jõustunud kohtuotsuse resolutsioon, võib erandlikel asjaoludel ka üksnes apellatsioonikohtu põhjendustel olla isiku õigustele ja kohustustele mõju, mis õigustab nende vaidlustamist kassatsioonimenetluses. Riigikohus leidis nimetatud asjas, et ka ringkonnakohtu otsus, mis formaalsetel põhjustel tehakse küll kaebaja kasuks ja tühistatakse ka talle määratud distsiplinaarkaristus, ei pruugi välistada sama teo eest distsiplinaarkaristuse määramist seaduses sätestatud juhul tulevikus. Seega saabuks kohtutäituril, keda süüdistatakse distsiplinaarsüüteo toimepanemises, kindlustunne, et talle karistust ei määrata, alles pärast sellise kohtuotsuse jõustumist, mis välistab karistamise. Selleks on näiteks otsus, mille kohaselt pole süüteo toimepanemine tõendamist leidnud. Riigikohtu nimetatud otsuse argumentidega analoogselt võiks vaidlustaja, kelle kasuks VAKO teeb otsuse, kuid kes ei nõustu otsuse põhjendustega, esitada VAKO otsusele siiski kaebuse halduskohtusse, olgugi selle otsuse resolutsioon tehtud vaidlustaja kasuks. Eeltoodust tulenevalt on VAKO 18.12.2009 otsus õigusvastane ja tuleb tühistada. 10 47.

§ 92lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus tegi otsuse kaebuse esitajate kasuks. Kaebuse esitajad on esitanud taotluse menetluskulude summas 85 339 krooni väljamõistmiseks. Menetluskulud on

§ 93lõike 1 tähenduses dokumenteeritud.

Maksekorraldustest nähtuvalt on tasunud menetluskulud AW2-arkkitehdit OY. Kaebuse esitajate kantud riigilõiv oli 40 400 krooni ja õigusabikulud 44 939 krooni. Arvetele ei ole lisatud käibemaksu. Kohus leiab, et AW2-arkkitehdit OY kantud menetluskulud on

§ 93

lõike 5 tähenduses vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb täies ulatuses AS-lt Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus välja mõista. Seega tuleb AS-lt Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus AW2-arkkitehdit OY kasuks välja mõista menetluskulud summas 85 339 krooni.

§ 92

lõike 7 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Seega kuuluvad ka kolmanda isiku menetluskulud hüvitamisele ABKR poolt. Kohus leiab, et kolmanda isiku menetluskulud summas 19 350 krooni on

§ 93

lõike 1 kohaselt tõendatud ning

§ 93

lõike 5 tähenduses vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb täies ulatuses AS-lt Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus välja mõista. 48. 11.01.2010 määrusega rahuldas kohus osaliselt AS Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus esialgse õiguskaitse muutmise taotluse ja keelas

§ 121

lg 3 p 2 alusel esialgse õiguskaitse korras SA-l Tartu Ülikooli Kliinikum vaidlusaluses riigihankes nr 113462 hankelepingu sõlmimine kuni asjas lõpplahendi jõustumiseni. Kaebuse esitajad esitasid kohtukõnes taotluse tühistada asjas nende kasuks otsuse tegemise korral õiguskaitse ja võimaldada SA-l Tartu Ülikooli Kliinikum otsuse tegemisest kaebuse esitajatega lepingu sõlmimine. Kuivõrd taotlus esitati istungil peale asja sisulise arutamise lõpetamist, võtab kohus menetlusökonoomsetel kaalutlustel nimetatud taotluse osas seisukoha käesolevas otsuses ja ei vormista selle kohta eraldi määrust. Kohus märgib ka, et eraldi esialgse õiguskaitse taotluse tegemiseks ei ole kaebuse esitajad tasunud riigilõivuseaduse § 56 lõike 181 kohaselt 2x200 krooni suurust riigilõivu. Kohus leiab, et see taotlus tuleb rahuldamata jätta. Arusaadavalt on kaebuse esitajatel SA-ga Tartu Ülikooli Kliinikum lepingu sõlmimiseks huvi, kuid õiguskindluse huvides oleks siiski oodata ära asjas lõpplahendi jõustumine nii, nagu kohtu 11.01.2010 määruses on ka määratud. Kaebuse esitajad ei põhjendanud istungil, miks on hädavajalik lepingu sõlmimine just enne käesolevas haldusasjas lõpplahendi jõustumist. Juhul, kui kaebuse esitajad jäävad oma taotluse juurde, on neil võimalik esitada vastaspoole poolt apellatsioonkaebuse esitamisel Tallinna Ringkonnakohtule esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Halduskohtu 11.01.2010 määruse tühistamiseks, tasudes sellelt taotluselt eelnevalt riigilõivu. Kadriann Ikkonen Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU RESOLUTSIOON 1. Rahuldada AS Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus apellatsioonkaebus osaliselt. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 26. märtsi 2010 otsus haldusasjas nr 3-09-3081 osas, millega AS-lt Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus mõisteti välja SA Tartu Ülikooli 11 Kliinikum menetluskulud ja teha selles osas uus otsus, millega jätta SA Tartu Ülikooli Kliinikum halduskohtus kantud menetluskulud tema enda kanda. Muuta kohtuotsuse põhjendusi kaebuse eseme määratlemise ja AS Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus väidete hindamata jätmise osas ning asendada need käesoleva kohtuotsuse põhjendustega (punktid 13 - 15). Ülejäänud osas jätta halduskohtu otsus muutmata. 3. Mõista AS-lt Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus (registrikood 10379609) välja AW2arkkitehdit OY (registrikood 0979166-2) kasuks menetluskulud summas 26 636,15 (kakskümmend kuus tuhat kuussada kolmkümmend kuus krooni ja 15 senti) krooni. 4. Jätta AS Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum menetluskulud nende enda kanda. 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.