) § 432 menetluse lõpetamise protsessuaalsetest tagajärgedest ning soovivad sellest hoolimata kompromissi kinnitamist Harju Maakohtu poolt ja menetluse lõpetamist tsiviilasjas nr 2-09-52234. Pooled paluvad kohtul kooskõlas
lg 2 p 1 tagastada hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust pool, so 3 750 krooni (239.67 eurot), kandes vastava summa hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank. Kohtu põhjendused
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 2 2-09-52234
lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et poolte taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 06.10.2009 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900072369, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 1 335.90 krooni ning 06.09.2010 (maksekorraldus nr 688) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606, viitenumber 2900072123, hagiavalduse esitamisel täiendavalt riigilõivu 6 164.10 krooni, kokku 7 500 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 3 750 krooni. Vastavalt poolte taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank. Tulenevalt
lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et nende poolt tsiviilasjas nr 2-0952234 kantud menetluskulud (sh õigusabikulud) jäävad poolte endi kanda ning et pooled kohustuvad mitte esitama teineteise vastu mistahes nõudeid tsiviilasjas nr 2-09-52234 kantud menetluskulude (sh õigusabikulude) hüvitamiseks. Meeli Kaur kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.