Obsah (6)

§ 113§ 94§ 82§ 100§ 101§ 108

Ärakiri KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Otsuse tegemise aeg ja koht 15.09.2010.a. Rakvere Kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-48425 Tsiviilasi OÜ Kadila Mae hag

§ 113lg 1 kohaselt arvestatud viivis 15.09.2010.a.

seisuga 21 292,23 (kakskümmend üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks krooni ja 23 senti). Välja mõista OÜ-lt Maasikamäe Piimakari OÜ Kadila Mae kasuks viivis

§-s 113 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) alates 16.09.2010.a. kuni põhinõude 142 705,45 krooni tasumiseni. Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja OÜ Maasikamäe Piimakari kanda. 2 EDASIKAEBAMISE KORD: Kohtuotsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis lahendatakse asi kirjalikus menetluses. Hageja nõue: 25.09.2009.a. Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks tasumata söödateravilja eest kokku 142 705,45 krooni. Hageja on kohtule esitanud kokku neli arvet. Arve nr. 87 01.11.2008.a.; nr. 90 04.12.2008.a.; nr 91 05.01.2009.a. ja nr. 95 14.09.2009.a. Samuti on hageja esitanud kohtule 05.06.2009.a. kuupäeva kandva poolte juhatuse liikmete allkirjastatud kokkuleppe, et kostja OÜ Maasikamäe Piimakari võlgneb hagejale OÜ Kadila Mae 162 705,45 krooni. Kuna kostja on hoidunud pikema aja jooksul kõrvale kohustise täielikust täitmisest on hageja pöördunud kohtusse oma tsiviilõiguste kaitseks. Samuti soovib hageja kohustise täitmisega viitamise eest saada viivist. 15.12.2009.a. taotluse kohaselt (tl. 71) soovib hageja esindaja kostjalt viivise väljamõistmist summas 142 705,45 krooni, mis on võrdne põhinõude summaga ning edaspidiselt 0,15 % päevas kuni põhinõude täitmiseni. Hageja esindaja leiab, et kuigi poolte vahel puudub kirjalikult vormistatud ostu-müügi leping, milles oleks ära näidatud viivise suurus, on kostja juhatuse liikme allkirjaga arvetel aktsepteeritud kostja poolt lepinguline viivis 0,5 % päevas. Kostja vastuväiteid. Kostja on hagi tunnistanud osaliselt. (tl. 92 ja kohtuistungi 24.08.2010.a. protokoll) Kostja tunnistab võlgnevust põhinõude osas summas 142 705,45 krooni. Viivise nõude osas vaidleb kostja vastu hageja seisukohale, et käesoleval juhul on võimalik kohaldada lepingulist viivist. Kostja tunnistab viivise nõuet selles osas, et hagejal on õigus nõuda seadusest tulenevat viivist

§ 113lg.

1 alusel. Kostja esindaja viitab kohtuistungil Riigikohtu lahendile nr. 3-21-144-09. Kostja esindaja leiab, allkirjad arvetel ei tähenda seda, et pooled on sõnaselgelt kokku leppinud võlaõigusseaduses sätestatud viivisemäärast suurema viivise kohaldamiseks. Kohtu otsuse põhjendused: Tuvastamist on leidnud, et poolte vahel on söödateravilja ostu müügitehingust tulenev võlaõiguslik vahekord. Hageja on kostjale müünud söödateravilja suulise kokkuleppe alusel ja söödateravilja üleandmine, selle kogus ja hind on kajastatud kolme kirjaliku arvega ( nr. 87, 90 ja 91). Arve nr. 95 on hageja esitanud seoses kogunenud viivistega. Kostja poolt ei ole kohustusi nõuetekohaselt ja tähtajaks täidetud. Kostja on pikema aja jooksul viivitanud rahalise kohustise täitmisega. Põhivõlg tasumata söödateravilja eest on 142 705,45 krooni. Selles osas on kostja hagi tunnistanud ja poolte vahel põhivõlgnevuse osas vaidlus puudub. Viivise nõude osas leiab maakohus, et ei ole võimalik kohaldad seaduses sätestatud viivise määrast suuremat viivise määra. Poolte vahel ei ole vormistatud kirjalikku ostu-müügi lepingut, millest sõnaselgelt nähtuks, et on kokku lepitud viivisemääras 0,5 % päevas. Kostja esindaja sellise kokkuleppe toimumist eitab. Esitatud arvetel on kostja juhatuse liikme H P allkiri sõnade „võttis vastu“ järel. Samuti poolte kirjaliku kokkuleppe kohaselt, milline kannab kuupäeva 05.06.2009.a. on pooled kinnitanud, et kostja võlgneb hagejale 162 705.45 krooni. Puudub viide viiviste kokkuleppele või selle olemasolule. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis 3 ainult

§ 113lg.

1 alusel

§ 94sätestatud intressimääras, millele lisandub seitse protsenti aastas.

Samuti on põhjendatud tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõue põhivõlgnevuselt, kuni selle tasumiseni arvestada

§ 113lg.

1 kohaselt. Maakohtu viivise arvestus: Eesti Panga teatel

§ 94

lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne

1. jaanuari 2009 oli 2,5% ning alates
2. jaanuarist on see 1%, mistõttu tuleb arvestada enne
3. jaanuari 2009 seadusjärgset intressi 9,5% aastas ehk 0,026% päevas ning alates 1.jaanuarist 2009.a. 8% aastas ehk 0,022% päevas. Lähtudes eeltoodust kuulub arve nr. 87 osas arvestamisele seadusjärgne viivis 15.09.2010.a. seisuga kokku 12 018,83 krooni järgmiselt: 165 672 krooni x 1 päev x 0,026% = 43,07 krooni 115 672 krooni x 9 päeva x 0,026% = 270,67 krooni 95 672 krooni x 20 päeva x 0,026% = 497,49 krooni 95 672 krooni x 190 päeva x 0,022% = 3999,09 krooni 75 672 krooni x 433 päeva x 0,022% = 7208,51 krooni. Arve nr. 90 osas arvestab kohus seadusjärgset viivist 15.09.2010.a. seisuga kokku 6502,90 krooni järgmiselt: 46 218,25 krooni x 14 päev x 0,026% = 168,23 krooni 46 218,25 krooni x 623 päeva x 0,022% = 6334,67 krooni Arve nr. 91 osas arvestab kohus seadusjärgset viivist 15.09.2010.a. seisuga kokku 2770,50 krooni järgmiselt: 20815,20 krooni x 605 päev x 0,022% = 2770,50 krooni Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ning kostjalt kuulub väljamõistmisele seadusjärgne viivis 15.09.2010.a. seisuga kokku summas 21 292,23 krooni. Kohaldamisel kuulub võlaõigusseaduse (

) § 76 lg. 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82lg.

1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval

§ 100sätestab kohustuse rikkumise mõiste.

Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101lg.

1 p. 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108lg.

1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113lg. 1 sätestab hageja viivise nõudeõiguse. Vastavalt Ts

MS § 162 lõikele 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus leiab, et kostja peab hageja menetluskulud tasuma täies ulatuses. Kostja on oluliselt pikka aega venitanud rahalise kohustise nõuetekohase täitmisega. Võlgnevuse mittetasumine on mõjutanud negatiivselt hageja majandustegevust. Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige H P on soovinud asja arutamist kohtuistungil, samal ajal ei ole ta isiklikult kohtuistungile ilmunud, põhjustades sellega lisamenetluskulude tekkimist hagejale. Maakohus lähtus eeltoodust ja juhindus TsMS § 440;

1. Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent /allkirjastatud digitaalselt/ Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2010 Maido Roots Tea Toming 4 RESOLUTSIOON Keelduda menetlusse võtmast OÜ Maasikamäe Piimakari apellatsioonkaebust Viru Maakohtu
2. septembri 2010 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-09-48425 ja tagastada apellatsioonkaebus OÜ-le Maasikamäe Piimakari. Kohtuotsus jõustus 08.jaanuaril 2011.a. Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Nooremreferent Tea Toming