Obsah (8)

§ 393§ 407§ 444§ 468§ 173§ 162§ 174§ 178

2-07-22012 ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 27. august 2010.a, Tallin

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK

1. juunil 2007.a esitas AS II(praeguse ärinimega IIAS) kohtule hagi BK vastu 33 524 krooni ja viivise väljamõistmiseks. Menetluse käigus on hageja oma nõuet vähendanud, paludes kostjalt välja mõista põhinõudena 24 089,57 krooni,
2. juuli 2008.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 890,25 krooni ning viivise põhinõude summalt protsendimääraga 0,027% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest alates
3. juulist 2008.a kuni põhinõude täitmiseni.
4. augusti 2008.a määrusega on kohus asendanud kostja BK kostjaga VV. Hagiavalduse kohaselt toimus
5. novembril 2004.a Tallinnas Laagna teel liiklusõnnetus, milles said kannatada Hansa Liisinga Eesti AS-ile ja AS-ile SEB Liising kuuluv sõiduk. Liiklusõnnetuse põhjustas oma õigusvastase ja süülise käitumisega kostja VV. Liiklusõnnetusega tekitatud liikluskahju kokku moodustas 30 902 krooni. Hagejaga kui kindlustusandjaga oli õnnetuse hetkel õnnetuse põhjustanud auto suhtes sõlmitud kehtiv liikluskindlustuse leping, mistõttu hageja hüvitas kannatanule tekkinud liikluskahju. Lisaks kandis hageja õnnetusjuhtumi käitluskulud summas 2 640 krooni. Vastavalt liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 48 lg 2 p-le 4 on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõidukijuht ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Kostjal puudus liiklusõnnetuse toimumise ajal vastava kategooria sõiduki juhtimise õigus. Kostja hageja poolt esitatud tagasinõuet täielikult rahuldanud ei ole. Soome kohus (Kymenlaakson käräjäoikeus) toimetas Eesti kohtu palvel hagimaterjalid
6. veebruaril 2010.a kostjale isiklikult kätte. Kohus kohustas kostjat kooskõlas

§ 393

lg 2 p-s 1 sätestatuga andma asjas kirjalik vastus 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja hagile kirjalikult vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul

§ 407lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

1. aprillil 2010.a kohtule esitatud avalduses palub hageja teha asjas tagaseljaotsuse ning kostjalt menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 2 000 krooni, õigusabikulud 5 000 krooni (lisandub käibemaks) ja postikulud 60 krooni. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS 2 2-07-22012 Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohtu hinnangul puuduvad

§ 407

lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on LKindlS § 48 lg 2 p 4, millest tulenevalt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või sõidukijuhtimise õigus oli peatatud või sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule. Vastavalt LKindlS § 48 lg-le 3 nõutakse samas paragrahvis sätestatud tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p-le 6 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Juhindudes

§ 174

¹ lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Asja materjalidest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 2 000 krooni õigusabikuludest 5 000 krooni ja postikuludest 60 krooni. Eeltoodust lähtudes, mõistab kohus nimetatud kulud kostjalt käesoleva otsusega hageja kasuks välja. Lähtudes

§ 174

lg-st 6, ei kuulu hüvitamisele hageja menetluskuludelt arvestatud käibemaks.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE KOHTUNIK 3