Obsah (7)

§ 174§ 175§ 168§ 376§ 217§ 218§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2010, Tartu kohtumaja Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 15. nov

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse.

1. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD ja POOLTE SEISUKOHAD Pooltel ei ole vaidlust, et kostja on korteriühistu XXX korteriühistu liige ja talle kuulub kaasomandina korteriomand XXX. Korteriühistus on neli liiget. Hagi on esitatud
2. Aprillil 2010 ja hageja palub välja mõista kostjalt hageja poolt temale osutatud teenuste eest ja majandamiskuludena 14429.60 krooni ja viivisena 223.37 krooni seisuga
3. Märts 2010, viivised on arvestatud seisuga
4. Märts
6. mail 2010 esitas hageja kohtukulude nimekirja ja palus kostjalt välja mõista kohtukuluna riigilõiv 3000 krooni ja tasu nõustajale hagi koostamise eest 1500 krooni. Samuti taotleb kostja

§ 175

lõike 2 teise lause põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist ning kohaldamata jätmist. Nimetatud piirang- mitte hüvitada nõustaja kulusidon ebaproportsionaalne piirang, piirang riivab PS § 15 sätestatud kohtusse pöördumise õigust, kuna kohtusse pöördumisel on vajalikud õigusteadmised ning piirangu jõus olemisel saaks hageja kohtusse pöördumisel kasutada ainult lepingulise esindaja (advokaadi) abi. Kostja esitas

1. Juunil 2010 vastuväited hagile. Kostja väidab, et nõue on talle ebaselge. Hagile lisatud raamatupidamisarvestuses ei ole kajastatud kõiki kostja poolt tehtud makseid. Hagi on tõendamata. Kostjale ei ole võimaldatud tutvuda haldus- ja remondikulude suurust kajastavate hageja dokumentidega, mistõttu tekkis kostjal kahtlus nende põhjendatuse osas. Kostja palub hagejal nimetada aeg, millal kostja saab nimetatud dokumentidega tutvuda.
2. juulil 2010 esitas hageja oma seisukoha kostja vastusele. Hageja nõue on 12081.96 krooni (lk 45). Kostjal on õigus tutvuada ühistu majandustegevusega samadel alustel teiste ühistu liikmetaga, pöördudes ühistu juhatuse või raamatupidaja poole. Kostja väited, et talle on keeldutud informatsiooni andmast on põhjendamatud. Kostja ise on avaldanud, et ta ei soovi osaleda ühistu üldkoosolekutel. Tartu Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2- 2/4 07-49901 on tuvastatud kostja kohustus tasuda makseid ühistu remondifondi ning majandamiskulude eest.
3. augustil 2010 andis kohus pooltele lõpliku tähtaja kõigi tõendite ja viivisearvestuse esitamiseks
4. Septembrini
5. Hageja taotles telefoni teel tähtaja pikendamist kuni
6. Septembrini 2010 (lk 54).
7. septembril 2010 muutis hageja haginõuet. Kostja on menetluse ajal teostanud hagejale makseid, kuid kostjal on tekkinud ka uusi nõudeid hageja vastu.
8. Septembri 2010 seisuga on hageja nõue kostja vastu 3402.97 krooni, viivisvõlgnevus on 35.43 krooni (lk 57). Vastavalt raamatupidamisarvestusele (lk 100) koosneb see nõue üksnes juuni – august 2010 perioodi eest tasumata maksetest.
9. oktoobril 2010 teatas kostja kohtule, et tema on tasunud kostjale
10. Augustil 2010 täpselt sellise summa 12081.96 krooni, mis oli hageja nõue tema vastu
11. Juuli 2010 menetlusdokumendis. Kostjal oli eelnevalt õigus mitte tasuda nimetatud summat, mis koosnes ramondi- ja halduskulu võlgnevusest. Antud situatsioonis kohaldus Korteriomandiseaduse § 13 lg 3, mille kohaselt korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama korteriomandi esme korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei nõustunud ning TSÜS § 32, mille kohaselt juriidilise isiku liikmed peava domavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Käesoleva hetkeni ei võimaldata kostjal dokumentidega tutvuda. Üldkoosoleku otsuse kehtivus ei võta kostjalt õigust tutvuda nõuete aluseks olevate dokumentidega. Seega ei ole alust nõuet rahuldada ja välja mõista kostjalt

§ 168

lg 5 alusel menetluskulusid- kostja täitis hageja nõude, kuigi ei olnud selleks kohustatud. 16. Septembri 2010 seisuga nõuab hageja kostjalt 3402.97 krooni tasumist- kostja leiab, et tegemist ei ole enam hagi muutmisega, vaid uue nõudega (

§ 376

lg 1) ning see ei ole käsitletav põhinõude suurendamisena

§ 376mõttes, seega ei ole põhjendatud antud nõuet käesolevas menetluses käsitleda.

Kostjal ei ole menetluskulusid. KOHTU SEISUKOHT ja PÕHJENDUSED Kostja on

1. juuli 2010 seisuga hagetava nõude 12081.96 krooni täitnud
2. augustil
3. Pärast seda ei ole hageja hagist loobunud, vaid on esitanud kohtule
4. septembril 2010 uue nõude perioodi juuni-august 2010 eest 3402.97 krooni ja viivise nõudes. Täiendavat riigilõivu ei ole hageja tasunud.

§ 376

lg 1 kohaselt pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Kostja on oma vastuväited esitanud, et tegemist on täiesti uue nõudega. Kohus nõustub kostjaga- hageja on muutnud nii hagi alust kui eset, tegemist ei ole nõude vähendamisega, mistõttu uue nõude menetlemine käesoleva asja raames ei ole võimalik. Kuna kostja on täitnud hagetava nõude, kuid hageja ei ole hagist loobunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohus on teinud pooltele ettepaneku menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 3000 krooni. Samuti peab hageja oma menetluskuluks nõustaja tasu 1500 krooni.

§ 175

lõige 2 kohaselt nõustaja kulud hüvitamisele ei kuulu, mistõttu kohus jätab selles osas hageja taotluse rahuldamata. Kohus leiab, et nimetatud säte ei ole vastuolus põhiseadusega, sest ei piira ebaproportsionaalselt põhiseaduse §-s 15 sätestatud kohtusse pöördumise õigust oma rikutud õiguste ja vabaduste kaitseks. Kohtusse pöördumine on tagatud ka ilma nõustaja abi kasutamata. 3/4

§ 217

lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus osaleda kohtus isiklikult või esindaja kaudu.

§ 218sätestab, kes võib olla lepinguliseks esindajaks kohtus.

Lisaks advokaadile ja muule seadusega kindlaksmääratud õigusteadmistega isikule võib lepinguliseks esindajaks kohtus olla ka näiteks füüsilise isiku üleneja või alaneja sugulane või abikaasa. Tagatud on riigi menetlusabi advokaadist esindaja kulude katmiseks. Nõustaja ei ole poole esindajaga võrdsustatud isik, ta võib menetluses esineda üksnes koos poolega, nõustaja ei saa iseseisvalt teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi. Nõustaja ei ole seaduse mõtte kohaselt ka õigusteadmistega isik. Seega on hageja taotlus ka vastuoluline. Hageja möönab, et kohtusse pöördumine nõuab õigusteadmisi, kuid nõustajal ju neid teadmisi eelduslikult ei ole, sest vastasel juhul saaks ta menetluses osaleda poole esindajana. Seega on hageja menetluskuluks üksnes tasutud riigilõiv 3000 krooni. Kostja on avaldanud, et temal menetluskulusid ei ole. Kui hageja oleks hagist seoses selle rahuldamisega loobunud, oleks hageja saanud

§ 150lg 2 p 2 alusel taotleda kohtult poole tasutud riigilõivu tagastamist.

Hageja sellist taotlust kohtule ei esitanud vaid esitas hagi muutmise nimel all samas asjas kohtule uue hagi, muutes nii hagi alust kui hagi eset. Kohus leiab, et sellises olukorras on õiglane jagada tasutud riigilõiv poolte vahel võrdselt. Kostjalt tuleb välja mõista riigilõivuna 1500 krooni hageja kasuks. Kohus ei nõustu ka kostja seisukohaga, et temal ei tuleks üldse kohtukulusid kanda, sest hageja ei ole täitnud oma kohustust nõuet põhjendavate dokumentide esitamisel. Vaatamata oma sellistele vastuväidetele täitis kostja ikkagi hagetava kohustuse täielikult 16. augustil 2010, enne veel, kui kohus andis hagejale 17. augustil 2010 täiendava tähtaja tõendite esitamiseks (lk 54), seega oli nõue ikkagi kostjale selge. Korteriomandiseaduse § 13 asjas kohaldamisele ei kuulu, kuna korteriomanikud on moodustanud korteriühistu. Kohtunik 4/4