Obsah (7)

§ 442§ 438§ 439§ 173§ 162§ 179§ 178

Ärakiri KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Sirja Tooming sekretär Annely Eesmaa tõlk Jelena Zubtsova Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 16.detsember 2010.a. Rakv

§ 442lg.

6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. nõue. Esialgne hagiavaldus koos menetlusabi taotlusega on kohtule saabunud 28.05.2010.a. ning hagiavaldus, millele hageja tugineb on kohtule saabunud 08.07.2010.a. Hagiavalduse kohaselt tekkis tsiviilõiguslik vaidlus peale täiteasja nr 163/2007/833 menetlemise lõppu. Kohtutäitur nõudis hagejalt peale täiteasja lõpetamist sisse 432 krooni, mille tagastamist hageja kostjalt nõuab. Lisaks nõuab hageja kostjalt välja hageja poolt tehtud kulutused õigusabile summas 2000 krooni. Hagi aluseks on Viru Maakohtu määrus nr 1-06-16468 16.04.2010.a., milles kohus määras KarS § 82 lg 1 p 2 alusel lõpetada täitemenetlus nr 163/2007/833 nõudega summas 10880 krooni. Täiteotsuse aegumistähtaeg saabus 15.02.2010.a., kuid kostja nõudis 12.04.2010.a., s.o peale aegumistähtaega sisse 432 krooni. Kostja ei tagastanud peale aegumistähtaega sisse nõutud 432 krooni. Hageja tõendab enda nõuet Viru Maakohtu määrusega nr 1-0616468 ning täiteasjaga nr 163/2007/

1. Hageja tugineb esitatud asjaoludele, Viru Maakohtu 16.04.2010.a. määrusele nr 1-06-16468 ning kohtupraktikale (Tartu Ringkonnakohtu lahend nr 4-08-10200 ja Riigikohtu lahend nr 3-1-1-51-08) ning nõuab kostjalt 432 krooni tagastamist, mille kostja nõudis sisse peale kohtuotsuse täitmise aegumistähtaega. Hageja palub jätta kohtukulud kostja kanda. 13.07.2010.a. kohtumäärusega rahuldas kohus hageja menetlusabi taotluse ja vabastas A G riigilõivu 1000 krooni tasumisest. 23.08.2010.a. määrusega võttis kohus hagi menetlusse, saatis hagimaterjali kostjale ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult hagile vastama hiljemalt 30-ne päeva jooksul, arvates hagiavalduse kättetoimetamiset. 22.10.2010.a. määras kohus tsiviilasjas korraldada eelistung ja määrata istungi toimumise ajaks 29.11.2010.a. kuna kostja ei olnud hagile vastanud. II. Kostja Kostja kirjalik vastus. Kostjalt saabus hagile kirjalik vastus 29.11.2010.a. Vastuse kohaselt kohtutäitur on algatanud täitemenetluse A G suhtes 14.05.2007.a. Täitemenetluse algatamise aluseks on Viru Maakohtu 15.02.2007.a. kohtuotsus nr 1-06-
2. Nõude sisuks olid menetluskulud summas 8276.70 krooni riigituludesse. Peale täitemenetluse algatamist on saadetud A G´le täitmisteade aadressile xxxx, nii nagu on hageja märkinud ka hagiavalduses oma elukohaks. Täitemenetluse käigus ei suudetud temale kätte toimetada täitmisteadet. Seejärel on toimetatud täitmisteade võlgnikule kätte Ametlike Teadaannete kaudu. Lisaks on tehtud täiteasjas muid täitemenetluse seadustikust tulenevaid täitetoiminguid. Kaasa arvatud hageja tulumaksu tagastuse arestimine. Tulumaksu tagastuse arestib Maksu- ja tolliamet kohtutäituri taotlusel. Kuna kohtutäiturite poolt saadetakse Maksu- ja tolliametile selliseid arestimise nõudeid massiliselt, on Maksu- ja tolliamet välja töötanud nõuete esitamiseks tabeli, kus on kirjas kõik nõude arestimiseks vajalikud andmed. Sellise arestimise viisi on heaks kiitnud ka justiitsministeerium kui kohtutäiturite ametitegevuse üle järelvalvet pidav asutus. Nimetatud tabel tuleb esitada Maksu- ja tolliametile hiljemalt 30.
3. Kohtutäitur Kersti Vilbo on esitanud Maksu-ja tolliametile jaanuaris 2010.a. üle 6000 nõude arestimaks isikute tulumaksu tagastused. Nende seas ka hageja poolt tasumisele kuuluva nõude. Seadusest tulenevalt on isikutel kohustus esitada enda eelneva aasta 2 tulude deklaratsioon 31.03.2010.a. ning seejärel kandis Maksu- ja tolliamet kinnipeetud nõuded kohtutäitur Kersti Vilbo ametialasele kontole 07.04.2010.a. Nende seas ka A G´lt kinnipeetud 432 krooni. Täitemenetluse seadustiku § 43 alusel kannab kohtutäitur sundtäitmise tulemusel kohtutäituri ametialasele arveldusarvele laekunud raha sissenõudjale üle kümne tööpäeva jooksul. Kohtutäitur Kersti Vilbo on kandnud 14.04.2010 summas 328.61 krooni rahandusministeeriumi arvele ning 103.39 krooni on arvestatud kohtutäituritasu katteks. Täitemenetluse seadustiku § 207 sätestab täitemenetluse lõpetamise rahalise karistuse sissenõudes kohtuotsuse aegumise tõttu ning kohtuotsuse või –määrusega kohaldatud kriminaalmenetluskulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse samuti täitemenetluse seadustiku § 207 sätestatut. Täitemenetluse seadustiku § 207 lg 1 alusel lõpetatakse täitemenetlus täitmise aegumise tõttu, kui nõuet ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Kuni 31.12.2009.a. kehtinud seaduse järgi oli selleks tähtajaks 3 aastat. Täitemenetluse seadustiku § 207 lg 2 alusel on täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks täitmiskohtuniku määrus. Hagiavaldusest nähtub, et Viru Maakohus on teinud vastava sisulise otsuse 16.04.2010.a. ning otsus on jõustunud 27.04.2010.a. Täitemenetlus täiteasjas nr 163/2007/833 on lõpetatud 06.05.2010.a. Kostja tuginedes eeltoodule, leiab, et:
4. Kostja ei saanud lõpetada täitemenetlust 15.02.2007.a. peale kohtuotsuse aegumist selliselt nagu väidab hageja, kuna kohtutäituril puudub selleks seaduslik alus.
5. Kostja on lõpetanud täitemenetluse täiteasjas peale Viru Maakohtu poolt 16.04.2010.a. tehtud kohtumääruse nr 1-06-16468 alusel 06.05.2010.a.
6. Kostja ei ole täitnud täiteasja nr 163/2007/833 peale kohtu poolt asja aegunuks tunnistamist. Kostja ei tunnista hageja nõuet summas 2432 krooni ja palub kohtul jätta hagi rahuldamata. III III. Asja kohtulik arutelu ja maakohtu otsuse põhjendused. põhjendused. Kohtuistungil hageja avaldab, et hagist loobuda ei soovi ja lähtub 08.07.2010.a. esitatud hagiavaldusest. Palub kostjalt välja mõista 432 krooni ja 2000 krooni hageja õigusabikulud. Kostjalt 432 krooni väljamõistmist nõuab Täitemenetluse seadustiku alusel. Nõude aluseks on määrus nr 1-06-16468 ja Tartu Ringkonnakohtu otsus nr 4-
7. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohus pidas võimalikuks asja läbivaatamist ilma kostja kohalolekuta.

§ 438

lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 439

kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Hagi on esitatud rahalises nõudes. Hageja nõudeks on kohtutäituri poolt täiteasjas nr 163/2007/833 väidetavalt peale nõude aegumist sisse nõutud 432 krooni tagastamine. Hageja ei ole avalduses ega kohtuistungil esitanud enda nõude materiaalõigulikke aluseid. Kostja ei ole samuti võimalikele materiaalõiguslikele sätetele tuginenud. Kohus leiab, et kuigi käesoleval juhul oleks A.Gl kõige õigem olnud esitada kaebus kohtutäituri otsuse peale, mida vaatamata kohtu poolt antud juhistele ta siiski ei teinud, vaid jäi haginõude juurde, siis tuleb hageja nõue formuleerida kahju hüvitamise nõudeks kohtutäituri vastu. Sellest tulenevalt kuulub kohaldamisele Kohtutäituri seadus (KTS) § 9, mille lg 1 sätestab, et kohtutäitur vastutab oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Riigivastutuse seaduse (RVS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib 3 nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. S.t, et RVS § 7 kohaselt saab kahju hüvitamise nõude esitada üksnes siis, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada muul viisil õiguste kaitsmise või tagamisega. Hüvitamisele kuulub nii otsene varaline kahju kui ka saamata jäänud tulu. RVS § 8 lg 1 kohaselt varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Eeltoodust tulenevalt tuleb analüüsida, kas on esitatud selliseid tõendeid, mille alusel saab tuvastada kohtutäituri vastutuse kahju tekitamises hagejale. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-14-10 märkinud, et võlgnik peab hagimenetluses esitama ja tõendama kohtutäituri vastutuse eeldused kohtutäituri seaduse § 9 kohaselt. Vastutuse eeldused, mida tuleb kahjuhüvitise nõudjal tõendada, on järgmised: isikule suunatud ametikohustuste rikkumine, see tähendab, et kohustuse eesmärgiks oli isiku õiguste kaitse; tekkinud kahju; põhjuslik seos ametikohustuste rikkumise ja kahju tekkimise vahel; ametikandja süü ning muu subsidiaarse õiguskaitsevahendi puudumine või esmaste kohustuslike õiguskaitsevahendite ammendatus. Hageja poolt esitatud ja toimikus olevatest materjalidest nähtub, et Viru Maakohtu 16.04.2010.a. kohtumäärusega nr 1-06-16468 on lahendatud A G avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 163/2007/833 seoses nõude aegumisega ning TMS § 207, 210; KarS § 82 lg 1 p 2 alusel on kohaldatud aegumist A G suhtes Viru Maakohtu 15.02.2007.a. otsuse nr 1-06-16468 alusel algatatud täitemenetluses täiteasjas nr 163/2007/833 kriminaalasjas menetluskulude 8276.70 krooni sissenõudes. Kohtumäärus on jõustunud 27.04.2010.a. (t.lk 11). Maksu -ja Tolliameti 14.04.2010.a. otsusega on jäetud A G enammakstud tulumaksu tagastusnõue rahuldamata ning summa 432 krooni on tasaarvestatud, so kantud kohtutäitur Kersti Vilbo menetluses oleva täiteasja nr 163/2007/833 nõude katteks (t.lk 12). Täitemenetluse seadustiku § 43 alusel kannab kohtutäitur sundtäitmise tulemusel kohtutäituri ametialasele arveldusarvele laekunud raha sissenõudjale üle kümne tööpäeva jooksul. Kohtutäitur Kersti Vilbo on täiteasjas nr 163/2007/833 kandnud 14.04.2010 328.61 krooni rahandusministeeriumi kui täiteasjas sissenõudja arvele ning 103.39 krooni on arvestatud kohtutäituritasu katteks. Hageja poolt esitatud tõenditest ning kohtutäituri selgitustest nähtub, et täiteasjas nr 163/2007/833 täitmisel olevaks täitedokumendiks oli Viru Maakohtu 15.02.2007.a. otsus kriminaalasjas nr 1-06-16468 kriminaalmenetluskulude sissenõudes kokku summas 8276.70 krooni. Täitedokument oli jõustunud 05.03.2007.a. ning täitmiseks esitatud 14.05.2007.a. Viru Maakohtu 16.04.2010.a. kohtumäärusega nr 1-0616468 kohaldati nimetatud täiteasjas täitmisel oleva täitedokumendi nõudele aegumist. Kohtumääruses on tuginetud TMS §-le 207 ja 210 ning KarS §-le 82 lg 1 p 2. Nimetatud määrusest ning ka määruses tuginetud sätetest tuleneb üheselt, et täiteasjas täitmisel oleva täitedokumendi nõudele tuleb kohaldada aegumist, kuna täitedokumendi, so kohtuotsuse jõustumisest on möödunud 3 aastat. S.t, et aegumist kohaldati mitte täitedokumendi ehk kohtuotsuse tegemisest vaid selle jõustumisest ning selle otsustuse võttis kohus vastu 16.04.2010.a. Seega, kui kohtutäitur on täiteasjas nr 163/2007/833, hageja poolt esitatuna 12.04.2010.a., täituri poolt esitatuna 14.04.2010.a., kinni pidanud 432 krooni, millest 328.61 krooni on kandnud sissenõudja arvele ning 103.39 krooni on arvestatud kohtutäituritasu katteks, siis on kohtutäitur tegutsenud vastavalt seadusele ning ei ole täiteasjas sisse nõudnud summat pärast täiteasjas nõudele aegumise kohaldamist. Kohtutäitur on lõpetanud täitemenetluse täiteasjas 06.05.2010.a., s.o pärast Viru Maakohtu 16.04.2010.a. kohtumääruse jõustumist. 4 Seega ei ole hageja poolt esitatud tõenditega ega hageja kohtuistungil antud ütlustega tuvastamist leidnud kostja poolt hagejale kahju tekitamine, millest tulenevalt tuleb jätta hagi rahuldamata. Hageja poolt viidatud lahendid- Tartu Ringkonnakohtu lahend nr 4-08-10200 ja Riigikohtu lahend nr 3-1-1-51-08, ei ole käesoleval juhul asjassepuutuvad, mistõttu kohus jätab need tähelepanuta.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses; lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad menetluskulud hageja kanda.

§ 179

lg 1 ja § 190 lg 2 alusel tuleb hagejalt riigi kasuks välja mõista riigilõiv 1 000 krooni, mille tasumisest ta oli vabastatud avalduse esitamisel 13.07.2010.a. kohtumäärusega. Kooskõlas

§ 179

lg 9 peab kohustatud isik maksma menetluskulude tasumisega viivitamise korral riigile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus juhindus KTS § 9; RVS § 7 ning

§-de 162; 173; 179 lg 1,9; 190 lg 2; 405; 414; 441-442, 632 nõudeist. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtuotsus jõustus 21.jaanuaril 2011.a. Nooremreferent Sirja Tooming Tea Toming Tea Toming 5