Obsah (4)

§ 477§ 172§ 174§ 478

2-09-57757 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus, Jõhvi kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Helgi Vinni Määruse tegemise aeg ja koht 10 detsember 2010.a, Jõhvis Tsiviilasja number 2-09-57757 Tsiviilasi J.L.i a

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.

1. Tsiviilasjas esitatud ja kogutud tõendite põhjal on J.L. teinud oma väited majandusliku olukorra kohta usutavaks. Sissenõudja on nõustunud võlgnevuse tasumisega igakuiselt 300 krooni. Täitemenetluses osalevate isikute ja täitetoimingute andmekogust nähtuvalt on seisuga 01.12.2010.a avaldaja võlgnevuse jääk 6344 krooni, millele lisandub kohtutäituri tasu 2058 krooni ja menetluse algatamise tasu 300 krooni. Kohus leiab, et 300 krooni suuruste igakuiste maksete tasumine arvestab võlgniku majanduslikku olukorda. Avalduse rahuldamata jätmine võiks seada avaldaja ebamõistlikult keerukasse olukorda, kuna sissenõude pööramise korral kostja korteriomandile jääks ta ilma oma kodust. Avaldajal sellises määras sissetulekud, mis võimaldaksid sissenõudja nõude rahuldada sissetulekute arestimise teel, puuduvad. Täitmisele kuuluva nõude tasumine 300 krooni suuruste osamaksetena ei kahjusta kohtu hinnangul ebamõislikult sissenõudja huve.
2. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et täitemenetluses (täiteasi nr 042/2010/46) olev summa tuleb tasumata osas võimaldada avaldajal tasuda osamaksetena selliselt, et avaldaja tasub alates 01.01.2011 kuni nõudesumma täieliku tasumiseni hiljemalt iga kuu 12ndaks kuupäevaks kohtutäituri N. M. ametialasele arvelduskontole 300 krooni.
3. Vastavalt

§ 172

lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuivõrd lahend on tehtud avaldaja huvides, tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (

§ 174lg 1).

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (

§ 174lg 3).

10. Kohus määrab

§ 478

lg 4 alusel, et kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle teatavaks tegemisest avaldajale. Helgi Vinni kohtunik 3