Põhikirjas tuleb märkida: 1) mittetulundusühingu nimi; 2) mittetulundusühingu asukoht; 3) mittetulundusühingu eesmärk; 4) mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise ning mittetulundusühingust väljaastumise ja väljaarvamise tingimused ja kord; 5) liikmete õigused; 6) liikmete kohustused või kord, kuidas võib liikmetele kohustusi kehtestada; 7) osakondade olemasolu korral nende õigused ja kohustused; 8) üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja kord, samuti otsuste vastuvõtmise kord; 8.1) juhatuse liikmete arv või nende ülem- ja alammäär; 9) mittetulundusühingu vara jaotus ühingu lõpetamise korral; 10) muud seaduses sätestatud tingimused. Põhikirjaga võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole 19 seadusega vastuolus. Kui põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kui põhikirjaga ei ole mittetulundusühingu tähtaega ette nähtud, loetakse, et see on asutatud määramata tähtajaks. Põhikirjas võib kasutada mittetulundusühingu organite ja osakondade kohta teistsuguseid nimetusi kui seaduses, kuid sel juhul peab põhikirjas olema näidatud, millisele seaduses sätestatud nimetusele see vastab.
kohaselt otsustab mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise juhatus, kui seda ei ole põhikirjaga antud üldkoosoleku või muu organi pädevusse. Kui juhatus või muu organ peale üldkoosoleku keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek. Vastavalt
sätetele, ei saa liikmelisust mittetulundusühingus ja liikmeõiguste teostamist üle anda ega pärandada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Füüsilisest isikust liikme surma või juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus mittetulundusühingus lõpeb. Liikmelisus säilib juriidilisest isikust liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujundamisel. Juriidilisest isikust liikme ühinemise või jaotumise korral tema liikmeõigused lõpevad. Juriidilisest isikust liikmest teise juriidilise isiku eraldumise korral säilib jaguneva juriidilise isiku liikmelisus.
kohaselt, kuulub üldkoosoleku pädevusse: 1) põhikirja muutmine; 2) juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine; 3) volinike valimine ja tagasikutsumine; 4) juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi (§31) liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine; 5) majandusaasta aruande kinnitamine; 6) mittetulundusühingu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine; 7) muude põhikirjaga ettenähtud organite liikmete valimine, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti; 8) muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
lg.1 p.1-p.6 nimetatud küsimuste otsustamist ei tohi põhikirjaga anda juhatuse või muu organi pädevusse.
sätestab, et kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole
lg.1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud
Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Kohus ei aruta hagi esitamisel asja enne, 20 kui on möödunud
Erinevad hagid sama otsuse kehtetuks tunnistamiseks liidetakse ühte menetlusse. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise kohtuotsus kehtib kõigi mittetulundusühingu ja juhatuse liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses. Kui kehtetuks tunnistatud otsuse alusel oli tehtud kanne mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, saadab kohus otsuse ärakirja registripidajale kande muutmiseks.
lg.1-lg.6 sätestatud korras võib nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. Kohus pidas vajalikus rakendada ka
varasemat redaktsiooni vastu võetud 06.juunil 1996.a., välja kuulutatud EV Presidendi otsusega nr.732 14.juunist 1996.a..
kohaselt otsustas mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise juhatus, kui seda ei olnud põhikirjaga antud üldkoosoleku või muu organi pädevusse. Kui juhatus või muu organ peale üldkoosoleku keeldus taotlejat liikmeks vastu võtmast, võis taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustas üldkoosolek.
kohaselt ei saanud ka tollel ajal liikmelisust mittetulundusühingus ja liikmeõiguste teostamist üle anda ega pärandada, kui seaduses ei olnud sätestatud teisiti. Füüsilisest isikust liikme surma või juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus mittetulundusühingus lõppes. Liikmelisus säilis juriidilisest isikust liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujundamisel. Juriidilisest isikust liikme ühinemise või jaotumise korral tema liikmeõigused lõppesid. Juriidilisest isikust liikmest teise juriidilise isiku eraldumise korral säilis jaguneva juriidilise isiku liikmelisus.
kohaselt võis kohus mittetulundusühingu liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus olnud üldkoosoleku otsuse, kui avaldus oli esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.
lg.1 sätestatud korras võis nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et P.T.´i hagi Hooneühistu Jõhvi Küla 10 ja S. S.´i vastu oli kõigi nõuete osas (I. varem esitatud nõuded: 1) tunnistada S. S.´i Garaažiühistu Jõhvi küla 10 liikmeks vastuvõtmise otsus tühiseks; 2) tunnistada 15.aprillil 2005.a. surnud N. S.i (isikukood: xxx) Garaažiühistu Jõhvi küla 10 liikmeks vastuvõtmine tühiseks ning 3) arvata Garaažiühistu Jõhvi küla 10 liikmeks P.T., kelle käsutusse jäi garaažiboks nr.8 ning II. hiljem esitatud nõuded: 1) tuvastada õigussuhte puudumine, mille kohaselt 15.aprillil 2005.a. surnud N. S.il (isikukood: xxx) ei olnud õigust võõrandada S. S.ile (isikukood: xxx) Hooneühistule Jõhvi Küla 10 (endine Garaažiühistu Jõhvi Küla 10) kuuluvat garaažiboksi nr.7 (pindalaga 20,2 m2) ainukasutusõigust; 2) tuvastada õigussuhte puudumine, mille kohaselt 21 15.aprillil 2005.a. surnud N. S.il (isikukood: xxx) ei olnud õigust võõrandada S. S.ile (isikukood: xxx) õigust Hooneühistu Jõhvi Küla 10 liikmelisuse omamiseks; 3) tuvastada õigussuhte olemasolu, mille kohaselt on P.T.´il ainukasutusõigus Hooneühistule Jõhvi Küla 10 (endine Garaažiühistu Jõhvi Küla 10) kuuluvale garaažiboksile nr.7 (pindalaga 20,2 m2); 4) tuvastada õigussuhte olemasolu, mille kohaselt on P.T.´il õigus Hooneühistu Jõhvi Küla 10 (endine Garaažiühistu Jõhvi Küla 10) liikmelisuse omamiseks) põhjendamata ja ei kuulunud rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et P.T.´il ei ole kunagi esinenud: ei Hooneühistu Jõhvi Küla 10 vastu, ei Garaažiühistu Jõhvi küla 10 vastu, ei Garaažiühistu Jõhvi küla 1 vastu ega ka Garaaži – Ehituskooperatiivi Sverdlova – 1 vastu, omandiõigusest tulenevat nõuet. Garaažide ehitise (ja sellest tulenevalt ka kõikide garaažibokside) omanikuks (operatiivseks haldajaks nõukogude ajal) oli kogu aeg olnud juriidiline isik: Garaaži – Ehituskooperatiiv Sverdlova – 1, Garaažiühistu Jõhvi küla 1, Garaažiühistu Jõhvi küla 10 ja Hooneühistu Jõhvi Küla
erinevate redaktsioonide kohaselt oli olnud nii Garaažiühistu Jõhvi küla 1, Garaažiühistu Jõhvi küla 10 kui ka Hooneühistu Jõhvi Küla 10 liikmete üldkoosoleku otsuste ja juhatuse otsuste vaidlustamise tähtajaks kolm kuud, alates vastava organi otsuse vastuvõtmise päevast. Kohus luges tõendatuks, et kõik P.T.´i liikmelisusest tulenevad nõuded Garaažiühistu Jõhvi küla 1, Garaažiühistu Jõhvi küla 10 ja Hooneühistu Jõhvi Küla 10 vastu olid aegunud, kuna olid esitatud hiljem kui kolm kuud nende vastuvõtmisest. Kohus luges tõendatuks, et
erinevate redaktsioonide kohaselt ei saanud liikmelisust mittetulundusühingus ja liikmeõiguste teostamist üle anda ega pärandada, kui seaduses ei olnud sätestatud teisiti. Füüsilisest isikust liikme surma korral tema liikmelisus mittetulundusühingus lõppes. Kohtule esitatud Garaažiühistu Jõhvi küla 1, Garaažiühistu Jõhvi küla 10 ja Hooneühistu Jõhvi Küla 10 põhikirjad nägid küll ette ühistu liikme osamaksu pärimist või müüki kolmandale isikule, kuid seaduse kohaselt pidi osamaksu müügile või pärimisele järgnema alati ühistu vastava organi otsus ostja või pärija liikmeks arvamise kohta. Kohus luges tõendatuks, et P.T. lahkus Eestist elama Venemaale umbes 1988.a. paiku, Garaaži – Ehituskooperatiivi Sverdlova – 1 tegutsemise ajal. P.T.´i esindajate väidete ja tunnistajate ütluste kohaselt ei olnud P.T. oma osalust Garaaži – Ehituskooperatiivis Sverdlova – 1 mitte kellelegi müünud, ega muul viisil võõrandanud. Isegi kui oletada, et P.T. oli kunagi Garaaži – Ehituskooperatiivi Sverdlova – 1 liige, siis ei lubanud seadus, et sellel alusel oleks P.T. automaatselt Hooneühistu Jõhvi Küla 10 liige. Kohus luges tõendatuks, et kõige tõenäolisemalt arvas Garaaži – Ehituskooperatiiv Sverdlova – 1 oma 1988.a. Venemaale lahkunud liikme, P.T.´i, liikmest välja ning võttis vabanenud kohale uue liikme, kes hakkas kasutama sama garaažiboksi nr.
erinevad redaktsioonid, mis sätestasid, et liikmelisust mittetulundusühingus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada. Füüsilisest isikust liikme surma või juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus mittetulundusühingus lõppes. Samuti asus kohus seisukohale, et abstraktne õigusküsimus (nagu näiteks kas P.T. saab olla Hooneühistu Jõhvi Küla 10 liikmeks) ei saa olla tuvastushagi esemeks. Kohus luges tõendatuks, et P.T.´i Hooneühistu Jõhvi Küla 10 liikmeks ja Garaažiühistu Jõhvi küla 10 liikmeks arvamine ei kuulu kohtu pädevusse ning on nende ühistute sisesuhte küsimus, mille tõttu luges kohus tõendatuks, et P.T.´i hagi tuleb ka selles suhtes jätta rahuldamata. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikus panna P.T.´i enda kanda. Johannes Külaots Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.