mõistes.
lg 3 p 19 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega antakse tingimuse kasutajale õigus ühepoolselt määrata oma kohustuse täitmise aeg või antakse 2 talle kohustuse täitmiseks ebamõistlikult pikk või ebatäpselt määratletud tähtaeg. Kostja on isik, kelle igapäevaseks majandustegevuseks on elektrivõrkude rajamine ning kes seetõttu teab või vähemalt peaks teadma, millistel õiguslikel alustel nende rajamine on võimalik. Kui asuda seisukohale, et p-s 6.5 nimetatud tüüptingimus on poolte vahel sõlmitud liitumislepingu osa, tuleb nimetatud tingimust tõlgendada kostja kahjuks. Kostja väitel ei sõltu liitumislepingu täitmiseks vajalike kooskõlastuste ja ehitusloa väljastamine ning maakasutuslepingu sõlmimine võrguettevõtjast, vaid on tihedalt seotud kolmandate isikute tahteavaldustega, mida võlgnik ei saa mõjutada ega lepingu sõlmimisel ette näha. Eeltoodud asjaolud ei olnud hageja arvates käsitletavad vääramatu jõuna. Vääramatuks jõuks ei ole võlgniku enda vastutussfääri kuuluvad asjaolud, eelkõige tema majandustegevus ja selles tekkivad takistused. Kui kostja oleks täitnud lepingulise kohustuse tähtaegselt, oleks hageja asunud oma eramusse elama ning oleks puudunud vajadus üürida korterit ja kanda korteri üürimisega seonduvaid kulusid, vajadus kanda elektrigeneraatori rendiga seonduvaid kulusid, samuti oleks jäänud olemata kulutused õigusteenustele. Seega on kahju tekkimine kostja poolt kohustuse rikkumise otsene tagajärg ning kostja on
Lepingu rikkumisest tuleneva kahju tasaarvestamine ei ole keelatud
Hageja tõendas, et tal on nõue kostja vastu, samuti olid tasaarvestuse tegemise hetkeks täidetud
§-s 197 sätestatud tasaarvestamise eeldused. Tasaarvestuse kehtivusest või mittekehtivusest sõltub, kas kostjal on õigus omapoolse kohustuse täitmisest keelduda. Kui tasaarvestus kehtib, on kostja kohustatud hageja elektripaigaldise elektrivõrguga ühendama. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.
lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kostja esitas tasaarvestuse avaldusele 03.02.2009 vastuväite. Elektrigeneraatoriga tagati hageja eramu varustamine elektrienergiaga ning seega puudus vajadus eluruumi üürimiseks ja kommunaalkulude tasumiseks üüritud eluruumis. Hageja ei saa nõuda kulutuste hüvitamist, mida hageja igal juhul peaks ise kandma (kommunaalkulud kaasnevad seoses eluruumide kasutamisega igal juhul). Kahju ja liitumislepingu täitmisega hilinemise vahel puudub põhjuslik seos. EOS § 11 lg 1 p-de l ja 3 ja lg 2 kohaselt pingestatakse tarbija elektripaigaldis (eramu saab elektrivarustuse) pärast elektripaigaldise pingestamiseks valmisolekut ja nõuetele vastavust, mida peab liituja (hageja) tõendama EOS § 11 lg-s 2 nimetatud teatisega. Kui puudub valmisolek elektripaigaldise pingestamiseks ning elektripaigaldis ei vasta nõuetele, on elektripaigaldise pingestamine keelatud. Liituja elektripaigaldise nõuetele vastavuse tõendamise nõue sisaldub ka liitumislepingu tüüptingimuste p-s 4.2. Hageja tegi EOS § 11 lg-s 2 nimetatud teatise saamiseks vajalikud toimingud ning esitas teatise kostjale alles 12.03.2009. Seega hageja eramu oli elektripaigaldise pingestamiseks valmis ja vastas nõuetele alates 12.03.2009. Liitumise tähtaegselt väljaehitamise korral oleks hageja elektripaigaldis nõuetele mittevastavuse tõttu jäänud endiselt pingestamata ja eramu ilma elektrivarustuseta kuni 12.03.2009.
lg 3 kohaselt ei ole hageja tasaarvestus kehtiv, sest hagejale väidetava kahju tekkimise ja tasaarvestuse tegemise ajal viibis hageja elektripaigaldise elektrienergiaga varustatus hageja enda tegevuse/tegevusetuse tagajärjel. 3 Kostja poolt liitumislepingu täitmisega hilinemine on vabandatav, sest selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Liitumislepingu täitmine viibis liitumise väljaehitamiseks maaomanikelt vajalike nõusolekute saamise tõttu. Liitumislepingu p 6.5 kohaselt tagab võrguettevõtja liitumislepinguga endale võetud kohustuste nõuetekohase täitmise juhul, kui ta saab liitumise ehitamiseks vajalikud load, kooskõlastused ja/või ehitamiseks vajalikud maakasutuslepingud.
lg 1 kohaselt ei või kohustuse rikkumisega nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta. Hageja väide, et maaomanikel ei ole õigust keelduda nõusoleku andmisest elektrivõrgu rajamiseks, on asjatundmatu ja väär. Ilma maaomanike nõusolekuta ei väljasta kohalik omavalitsus ehitusluba. Võrguettevõtjal on võimalus kasutada kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud sundvalduse seadmise võimalust, kuid piirangud omandiõigusele on kohaldatavad ainult siis, kui kõik muud õiguslikud meetodid on ammendatud. Liitumislepingu tüüptingimuste p 6.5 ei kahjusta tarbijat ebamõistlikult ega riku poolte õiguste ja kohustuse tasakaalu tarbija kahjuks. Kostja kui võrguettevõtja on elektrituruseaduse kohaselt kohustatud osutama võrguga liitumise teenust. Samas ei saa kostja võtta endale kohustusi, mis on ebamõistlikult suures ulatuses sõltuvad kolmandatest isikutest ning mille täitmine on ettearvamatu. Enne liitumislepingu sõlmimist ei ole kostjal kui võrguettevõtjal võimalik välja selgitada kõikide tulevase tehnorajatisega seotud kinnistute omanike seisukohti, sest võrgueeskirja § 32 lg 5 kohaselt peab kostja liitumistaotluse saamisest alates 30 päeva jooksul väljastama liitumislepingu pakkumise. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus 07.06.2010 otsusega rahuldas hagi osaliselt ja tuvastas Katri Tselleri poolt OÜle Jaotusvõrk 22.01.2009 esitatud tasaarvestuse kehtivust 35 834,97 krooni suuruses osas ning jättis hagi rahuldamata nõude osas, millega Katri Tseller palus kohustada OÜ-d Jaotusvõrk täitma Katri Tselleri ja OÜ Jaotusvõrk vahel 18.04.2007 sõlmitud liitumislepingut nr 112478 ja võrgu-ja elektrilepingut nr 27017833/1. Poolte vahel ei ole vaidlust, et nad sõlmisid liitumislepingu ning tüüptingimused on saanud lepingu osaks. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja tegi kostjale tasaarvestuse avalduse ning kostja on avalduse kätte saanud, seega tasaarvestuse vorminõuded on täidetud. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja poolt tehtud tasaarvestus on kehtiv ja kas hageja on täitnud liitumistasu maksmise kohustuse ning kas sellest tulenevalt on kostjal kohustus tagada hageja kinnistu elektriga varustatus. Liitumislepingu p 6.5 kohaselt tagab võrguettevõtja liitumislepinguga endale võetud kohustuste nõuetekohase täitmise juhul, kui ta saab liitumise ehitamiseks vajalikud load, kooskõlastused ja/või ehitamiseks vajalikud maakasutuslepingud. Kohus asus seisukohale, et tüüptingimusena ei ole lepingu p 6.5 tühine, sest see ei piira ebaproportsionaalselt hageja õigusi. Kostjal on kohustus tagada elektriga varustatus ning ta vabaneb oma kohustusest üksnes siis, kui selle täitmine on võimatu. Vaidluse jaoks on oluline sisustada, mida tähendab liitumise ehitamiseks vajalike lubade, kooskõlastuste ja maakasutuslepingute saamine. Kas see tähendab, et kostja peab maaomanikega läbirääkimisi või sisaldab endas ka vajadusel kohtusse pöördumist. Kostja on ekslikult asunud seisukohale, et maaomanikega kokkuleppe mittesaavutamine on vääramatu jõuna või muul moel lepingu täitmatajätmist vabandav asjaolu. Kostja tegutses oma majandus- ja kutsetegevuse raames. Liitumislepingus ette nähtud 400 päevane tähtaeg on nii pikk seetõttu, et elektrivõrgu rajamine on aeganõudev tegevus, mis muuhulgas sõltub ka lepingus mitteosalevate isikute (teiste maaomanike) tegevusest ja nõusolekute saamisest. Sellist käsitlust toetas kostja esindaja ka kohtuistungil. Kohus leidis, et kostjale pidi liitumislepingut sõlmides teada olema, et 4 elektrivõrgu rajamisel võivad maaomanikud, kelle kinnistuid tulevane võrk läbib, selle rajamisega mitte nõustuda ning kostja pidi ette nägema võimalikud taksitused lepinguliste kohustuste täitmiseks. Maaomanike keeldumist ei saa käsitleda vääramatu jõuna või lepingu täitmist muul moel vabandava asjaoluna liitumislepingu p 6.5 tähenduses, s.t asjaoluna, mille tekkimine või lõppemine ei ole sõltuv kostja tegevusest. Kostjal on seadusega ette nähtud võimalused kasutada riigi sunnijõu abi juhul, kui mõni maaomanik keeldub tehnovõrkude rajamist lubamast. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks kasutanud seadusega ettenähtud võimalusi riigi sunni abil seada kasutusvaldus kinnistutele, et tagada oma lepinguliste kohustuste täitmine. Maaomanike nõusoleku saamise võimatusena tuleks käsitleda olukorda, kus hageja on pöördunud kohtu poole ja kohus on tema nõude rahuldamata jätnud ning kõik edasikaebe võimalused oleksid ammendunud. Kostja poolt lepingu täitmisega viivitamist ei saa õigustada ka asjaolu, et hageja esitas 12.03.2009 teatise, et elektripaigaldis oli pingestamiseks valmis. Võlausaldaja vastuvõtuviivitusena
lg 1 mõttes saaks seda asjaolu käsitleda siis, kui kostja oleks oma kohustused täitnud tähtaegselt, mida kostja ei teinud. Kostja väited, et hageja on ise kahju tekkimises süüdi, sest ehitas maja valmis enne, kui elektrivarustus oli tagatud, on kohatud. Elektriga varustatus pidi olema hagejale tagatud 22.05.
Nõudega mittenõustumine ei lõpeta nõuet. OÜ Jaotusvõrk apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud vastustaja kanda. 5 Kohus ei hinnanud, kas vastustaja tasaarvestuse avalduses esitatud nõue on sissenõutav. Kohus jättis tähelepanuta, et vastustaja esitas apellandile kahjunõude üheaegselt koos tasaarvestusavaldusega. Nõude täitmiseks tuleb anda teisele poolele mõistlik tähtaeg (
Vastustaja nõude täitmise tähtaeg ei olnud tasaarvestusavalduse tegemise hetkel veel saabunud ehk tasaarvestuse aluseks olev nõue ei olnud tasaarvestuse avalduse tegemise ajal sissenõutav. Vastustaja tasaarvestusavaldus on tühine, sest täitmata on
lg-s 1 sätestatud tingimus.
Kohus rahuldas tasaarvestuse avalduse tunnustamise nõude osaliselt.
teise lause kohaselt on tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud tasaarvestuse avaldus tühine. Tulenevalt eelnevast ei saa osaliselt tunnustada tasaarvestuse avaldust, sest osaline tunnustamine tähendab sisuliselt tingimuslikku tasaarvestust. Kohus tuvastas, et apellandi vastuväited välistavad osaliselt vastustaja nõude maksmapaneku.
lg 4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Tulenevalt eelnevast ei saanud kohus rahuldada osaliselt tasaarvestuse tunnustamise nõuet. Kohus tuvastas, et apellandi tüüptingimused kehtivad, kuid sellest hoolimata rahuldas hagiavalduse osaliselt. Liitumislepingu tüüptingimuste p 6.5 kohaselt tagab võrguettevõtja liitumislepinguga endale võetud kohustuste nõuetekohase täitmise juhul, kui ta saab liitumise ehitamiseks vajalikud load, kooskõlastused ja/või ehitamiseks vajalikud maakasutuslepingud.
lg 1 kohaselt ei või nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta. Apellant selgitas põhjuseid, miks apellant hilines liitumislepingu täitmisel (maaomanike vastuseis) ning selle asjaolu suhtes puudus pooltel vaidlus. Kohus luges tõendatuks liitumislepingu täitmise hilinemise maaomanike vastuseisu tõttu. Apellandi arvates nimetatud asjaoludel ei saanud kohus hagiavaldust rahuldada. Kohus tuvastas, et maaomanike keeldumist ei saa käsitada liitumislepingu tüüptingimuste p 6.5 tähenduses vabandava asjaoluna, mille tekkimine või lõppemine ei ole sõltuv kostja tegevusest. Apellant leiab, et kohtu seisukoht ei ole õige, sest asjaolud, mis ei sõltu apellandi tegevusest, on vääramatu jõud. Liitumislepingu järgse kohustuse täitmise eelduseks on muuhulgas maaomanike nõusolekud. Siin on oluline vahe võrreldes vääramatu jõuga, sest liitumislepingu p-ga 6.5 välistatakse apellandi vastutus muuhulgas juhul, kus liitumistöid takistab maaomanike vastuseis. Vääramatu jõud on eraldi vastutusest vabanemise alus. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et maaomanike nõusoleku saamise võimatusena tuleks käsitleda olukorda, kus hageja on pöördunud kohtu poole ja kohus on nõude rahuldamata jätnud ning kõik edasikaebe võimalused on ammendunud. Esitatud seisukoht ei arvesta mõistlikkuse põhimõttega. Apellant täitis liitumislepingust tuleneva kohustuse 225 päeva pärast tähtaega, kuna pidas läbirääkimisi maaomanikega. Kohtuskäimised maaomanikega oleks võtnud oluliselt rohkem aega. Kohus ei ole arvestanud ning hinnanud apellandi seisukohta, mille kohaselt vastustaja elektripaigaldis oleks jäänud igal juhul pingestamata liitumislepingus nimetatud tähtajal, sest vastustaja ei esitanud liitumisepingus nimetatud nõuetekohasuse tunnistust, mis tõendab, et vastustaja elektripaigaldis on apellandi elektrivõrku ühendamiseks ohutu. Võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab (
Vastustaja esitas elektripaigaldise liitumiseks valmisoleku tunnistuse apellandile alles 12.03.2009, seega oli vastustaja eramu elektripaigaldis pingestamiseks valmis ja vastas nõuetele alles alates 12.03.
127 lg 6 kohaldamine, kui vastaspool oleks nendele kuludele vastu vaielnud. Kuigi TsMS § 351 lg 2 järgi peab kohus andma poolele võimaluse oma väidete põhistamiseks ja tõendite esitamiseks, kohus seda ei teinud ning hagejal oli õigustatud ootus, et tema poolt tõendina esitatud arve on tehtud kulutuste osas piisav ja kohus loeb tema väite tõendatuks. TsMS § 436 lg 4 kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht. Sellest tulenevalt ei oleks kohus tohtinud kahjuhüvitisena nõutavat õigusabi kulu omal algatusel vähendada, sest kostja ei ole tõendanud oma vastuväidet õigusabi kulude põhjendamatuse osas, ta ei ole õigusabi kulusid ja nende suurust vaidlustanud. Vastus vastuapellatsioonkaebusele Kostja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt tühistada ja saata tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust osas, mille peale on pooled esitanud kaebused. Seega tuleb maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kontrollida osas, millega maakohus hagi osaliselt rahuldas. Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude osas:
Kolleegium ühineb maakohtu järeldusega ja leiab, et tingimus ei ole tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Kostja peab liitumislepingute täitmiseks rajama elektriliinid üle kolmandatele isikutele kuuluvate kinnistute ja selleks on vajalik sõlmida kinnistute omanikega lepingud maakasutamise kohta. Alles eeltoodud lepingute olemasolul saab hageja taotleda kohalikult omavalitsuselt ja riigilt ehituseks vajalikke kooskõlastusi ja lube. Kolleegium möönab, et eeltoodu võib olla asjaoluks, mis takistab kostjal oma kohustuste täitmist kokkulepitud ajaks. Kostja peab küll oma majandustegevuses suutma üldjoontes arvestada, kui palju tal kulub aega tavapäraselt lubade, kooskõlastuste ja maakasutuslepingute vormistamiseks, kuid kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib selleks kuluvat aega olla raske ette näha, seda näiteks juhul, kui kostja peab kinnistuomanike nõusolekut hagema kohtus või muudel eriti keerukatel asjaoludel. Seega võib olla kostja poolt lepingu rikkumine tüüptingimuste p 6.5 järgi teatud juhtudel vabandatav. Liitumislepingu üldtingimuste p 6.5 kohaldamise aluseks olevad asjaolud tuleb iga konkreetse vaidluse korral tuvastada ja sellest lähtudes otsustada, kas kostja poolt liitumislepingust tulenevate kohustuste rikkumine oli vabandatav või mitte. Seda, et kostjal polnud võimalust oma kohustust täita ja et ta oli teinud kõik võimaliku oma kohustuse täitmiseks, pidi TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama kostja. Kostja väitis, et hagejale ühendusliini rajamiseks oli vajalik saada mitmelt kinnistuomanikult nõusolek ja kinnistuomanikud muutsid enne lepingute sõlmimist oma tahet, kuid oma väiteid kostja tõendanud ei ole. TsMS § 392 lg 1 järgi tuleb eelmenetluses määrata kindlaks muuhulgas hageja nõue ja menetlusosaliste seisukohad nõude suhtes, samuti poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Vajadusel peab kohus eelmenetluses arutama pooltega menetluslikku olukorda ja selgitama vajadust tõendite esitamiseks. Maakohus oleks pidanud pooltele selgitama, et juhul, kui tüüptingimus on kehtiv, siis on kostja kohustus tõendada, et ta on liitumislepingust tulenevaid kohustusi täitnud hoolsalt ja vaatamata sellele ei olnud võimalik saada vajalikke kooskõlastusi ja lube ning vormistada maakasutuslepinguid nii, et see oleks võimaldanud rajada liinid liitumislepingus kokkulepitud tähtajaks. Maakohus pooltega menetluslikku olukorda ei arutanud. Seetõttu ei saanud kostja tuua välja vajalikke asjaolusid ja hageja kujundada oma seisukohta nende suhtes. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul eeltoodut arvestada. Järgnevalt analüüsib kolleegium kostja väidet, mille kohaselt puudub väidetava kahju ja kostja tegevuse vahel põhjuslik seos, kuna vaatamata kostja viivitusele ei oleks hagejal olnud võimalust oma elektripaigaldise ühendamiseks enne elektripaigaldise nõuetekohasuse kohta teate esitamist. Teate esitas hageja 12.03.
Samuti on ebaõige kostja arvamus, mille kohaselt muudab osaline tasaarvestuse tunnustamine selle tingimuslikuks, mis välistab
Kolleegium märgib, et
Käesolevas asjas vaieldakse tasaarvestatava nõude üle ja sellele nõudele vastuväite esitamine ja vastuväite osaline põhjendatus ei muuda tasaarvestuse avaldust tingimuslikuks. Kuna maakohus on eelmenetluse ebapiisava läbiviimise tõttu jätnud tuvastamata asja lahendamiseks olulises mahus asjaolusid, siis on maakohtu otsus põhjendatud ebapiisavalt, mis on TsMS § 656 lg 1 p 5 järgi oluline menetlusõiguse normi rikkumine, mida ei ole ringkonnakohtul võimalik, arvestades apellatsioonimenetluse eripära, kõrvaldada ja mis on aluseks otsuse tühistamisele ning tsiviilasja saatmisele uueks arutamiseks maakohtule. Ringkonnakohtul ei ole võimalik ilma poolte kaebeõigust rikkumata asjas läbi viia eelmenetlust ja olulisi asjaolusid esmakordselt tuvastada. TsMS § 688 lg 3 järgi arvestab Riigikohus kassatsioonkaebuse põhjendatuse kontrollimisel vaid neid faktilisi asjaolusid, mis on tuvastatud alama astme kohtu otsusega. Seoses maakohtu otsuse osalise tühistamisega tuleb menetluskulud jagada asja uuel läbivaatamisel maakohtus. Menetluskulude jagamisel tuleb maakohtul arvestada, et hageja nõue lepingute täitmise kohustamiseks on jäetud rahuldamata ja selles osas on maakohtu otsus jõustunud. Margo Klaar Tiit Kollom Malle Seppik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.