Kohtulik kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku avalikku huvi. Poolte sõlmitud kompromissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu ja sellega kaasneb ka tsiviilasja menetluse lõpetamine. Pooled ei ole kompromisslepingus kokku leppinud menetluskulude jaotuses, kuid hageja on taotlenud menetluskulude jätmist kostja kanda.
lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Seega tuleb hageja poolt kostjalt väljamõistmisele taotletud kulud jätta hageja enda kanda.
lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna pooled sõlmisid kohtuliku kompromissi, on taotlus riigilõivu tagastamiseks pooles ulatuses, s.t. summas 700.00 krooni, põhjendatud ja tuleb rahuldada. Krediidikaitse Grupp OÜ on tasunud riigilõivu 650.00 krooni 03.11.2010.a. Rahandusministeeriumi a/arvele 221023778606, viitenumber 2900072369, selgitusse on märgitud „Pärnu Maakohus Paide kohtumaja tsiviilasi nr 2-1031650“ ja Credit Invest OÜ on tasunud 750.00 krooni samale a/arvele ja viitenumbrile, selgitusse on märgitud „Riigilõiv Krediidikaitse Grupp OÜ avalduse eest Jelena Sandermat vastu“. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda taotleja poolt nimetatud arveldusarvele. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (
). Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.