lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.
lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud M. M. ja M. M. kooselust on sündinud XX.XX.XXXX poeg M. M.. Poeg M. M. elab koos emaga ja on ema ülalpidamisel. Lapse ülalpidamiskulud kuus on 3830 krooni. Hageja kuu sissetulek on 5000-7000 krooni, lisaks elatis lapsele 720 krooni ja riiklik peretoetus 300 krooni kuus. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise poolte ühise lapse ülalpidamiseks kokku summas 2317,15 krooni. Elatise palus hageja kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest aasta tagasiulatuvalt, s.o. 05.04.
§-le 231 lg 1 sätestatule tõendada ei ole vaja. Lisaks eelpoolnimetatule on lapsel kindlasti ka kulud seoses eluaseme kasutamisega. Samuti on käesoleval ajal 11-aastaseks saanud lapsel vaieldamatult kulutused seoses koolikohustuse täitmisega, vaba aja sisustamisega, mis seisnevad nii huvialaringide tööst osavõtus, kultuuriürituste külastamises kui ka sõpradega vaba aja veetmises. Kuna kostja lapse ülalpidamiskulusid vaidlustanud ei ole, puudub vajadus üksikasjalikult iga hageja poolt nimetatud lapse ülalpidamiseks vajalikku kuluartiklit analüüsida. Seega on 11-aastaseks saanud poja ülalpidamiseks põhjendatud kuus kulutada ühel vanemal 2317,15 krooni. Hinnates vanemate varalist seisu kohtule esitatud tõendite põhjal, ei ole kostja nii varatu, kui ta välja soovib paista. Kostja pere sissetulek on üle 18 000 krooni. Käesoleval juhul puuduvad PKS § 61 lg-test 5 või 6 nimetatud asjaolud, mis võimaldaksid välja mõista elatise alla seaduses sätestatud alammäära. Kostja on jätnud põhistamata, millised asjaolud on põhjenduseks, et lapse vanemaks saamisel on ta nõus elatist väiksemas ulatuses, s.o. 1200 krooni maksma. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist alates elatisehagi esitamisest tagasiulatuvalt, so 05.04.2009, millele kostja ei ole vastuväiteid esitanud. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus M. M. palub tühistada maakohtu otsuse ja saata asi uueks lahendamiseks tagasi maakohtule, menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus on kohaldanud vääralt kehtinud PKS § 70 lg 2, mille alusel võib elatise välja mõista tagantjärele kuni üks aasta enne elatise hagi esitamist. Oluline on, et hageja oleks kohtule põhjendanud oma nõuet. Kostja on maksnud üks aasta enne elatise hagi esitamist igakuiselt korrektselt elatist vastavalt kehtinud kohtulikule kokkuleppele. Kohus on jätnud 2
lg-st 6 korrata.
lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus on hagi rahuldades õigesti leidnud, et kostja ei ole tõendanud oma pere sissetulekuid usutavalt. Täiesti esile toomata on kostja poolt jäetud, millised on kostja 3 lapse vajadused, kes on oluliselt nooremad kui poolte ühine laps. Erinevas vanuses laste vajadused on erinevad. Kostja ei ole vaidlustanud maakohtus poolte ühise lapse M. vajadusi. Seega puudus maakohtul alus PKS § 61 lg-te 5 ja 6 kohaldamiseks. Poolte kokkuleppe kohaselt elatise tasumine ei välista elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt aasta enne hagi esitamist, kuna hageja on tõendanud, et elatise tasumine kokkulepitud määras ei olnud piisav. Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult mõistnud elatise välja tagasiulatuvalt alates 05.04.2009. Kostja ei ole sellele vastuväiteid maakohtus esitanud. Ka apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust otsust selles osas muuta. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta
174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Reet Allikvere Ülle Jänes Iko Nõmm 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.