← Eesti

2-10-15893/16

Obsah (5)§ 218§ 187§ 654§ 652§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-10-15893 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja koht 20.12.20

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud M. M. ja M. M. kooselust on sündinud XX.XX.XXXX poeg M. M.. Poeg M. M. elab koos emaga ja on ema ülalpidamisel. Lapse ülalpidamiskulud kuus on 3830 krooni. Hageja kuu sissetulek on 5000-7000 krooni, lisaks elatis lapsele 720 krooni ja riiklik peretoetus 300 krooni kuus. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise poolte ühise lapse ülalpidamiseks kokku summas 2317,15 krooni. Elatise palus hageja kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest aasta tagasiulatuvalt, s.o. 05.04.

  1. Kostja vastuväited Kostja tunnistas tema vastu esitatud nõudeid, kuid ei nõustu elatise väljamõistmisega hageja poolt märgitud suuruses, kuna tal on võimalik elatist maksta 1200 krooni kuus. Kostja pere sissetulek on 18 359 krooni, milles sisaldub 1500 krooni lastetoetust riigi poolt. Tema ülalpidamisel on veel 3 last. Seega on kostjal halvem varaline olukord. Perel on tasuda ka laen, mille laenujääk on 1 230 468,58 krooni . Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi ja mõistis M. M. M. M. kasuks poja M. M. ülalpidamiseks välja elatise summas 2317,15 krooni alates hagi esitamisest aasta tagasiulatuvalt, s.o. 05.04.2009 kuni lapse täisealisuseni. Otsuse tegemisel lähtus kohus PKS § 60 lg-st 1, § 61 lg-test 1, 2 ja 4 ning § 70 lg-st
  2. Asjaolud, et poolte laps M. M. vajab igapäevaselt tervislikku toitu, et laps peab vastavalt kliimale ja aastaajale riides käima, on üldtuntutud asjaolud, mida vastavalt

§-le 231 lg 1 sätestatule tõendada ei ole vaja. Lisaks eelpoolnimetatule on lapsel kindlasti ka kulud seoses eluaseme kasutamisega. Samuti on käesoleval ajal 11-aastaseks saanud lapsel vaieldamatult kulutused seoses koolikohustuse täitmisega, vaba aja sisustamisega, mis seisnevad nii huvialaringide tööst osavõtus, kultuuriürituste külastamises kui ka sõpradega vaba aja veetmises. Kuna kostja lapse ülalpidamiskulusid vaidlustanud ei ole, puudub vajadus üksikasjalikult iga hageja poolt nimetatud lapse ülalpidamiseks vajalikku kuluartiklit analüüsida. Seega on 11-aastaseks saanud poja ülalpidamiseks põhjendatud kuus kulutada ühel vanemal 2317,15 krooni. Hinnates vanemate varalist seisu kohtule esitatud tõendite põhjal, ei ole kostja nii varatu, kui ta välja soovib paista. Kostja pere sissetulek on üle 18 000 krooni. Käesoleval juhul puuduvad PKS § 61 lg-test 5 või 6 nimetatud asjaolud, mis võimaldaksid välja mõista elatise alla seaduses sätestatud alammäära. Kostja on jätnud põhistamata, millised asjaolud on põhjenduseks, et lapse vanemaks saamisel on ta nõus elatist väiksemas ulatuses, s.o. 1200 krooni maksma. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist alates elatisehagi esitamisest tagasiulatuvalt, so 05.04.2009, millele kostja ei ole vastuväiteid esitanud. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus M. M. palub tühistada maakohtu otsuse ja saata asi uueks lahendamiseks tagasi maakohtule, menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus on kohaldanud vääralt kehtinud PKS § 70 lg 2, mille alusel võib elatise välja mõista tagantjärele kuni üks aasta enne elatise hagi esitamist. Oluline on, et hageja oleks kohtule põhjendanud oma nõuet. Kostja on maksnud üks aasta enne elatise hagi esitamist igakuiselt korrektselt elatist vastavalt kehtinud kohtulikule kokkuleppele. Kohus on jätnud 2

(4)kontrollimata, mida hageja tegi selleks eelnevalt, et oma nõuet maksma panna. Taoline käitumine on hageja poolt pahatahtlik materiaalõigusnormide ärakasutamine ja vastuolus hea usu põhimõttega. Kui hageja oleks soovinud elatist suurendada, oleks ta võinud eelnevalt pöörduda kostja poole. Väljamõistetud elatis ei ole kooskõlas kostja võimalustega ja riivab olulisel määral tema teiste laste õigusi. Kostja on kohtule esitanud oma teiste 3 lapse sünnitunnistused. Kohus on tõendeid uurides aga jätnud need tähelepanuta ja pole põhjendanud, miks üks laps peaks olema praegusel juhul eelistatud. Hagiavalduses esitatud arvestuste alusel oleks tulnud elatise summaks 1915 krooni (3830 : 2 = 1915 krooni), seega on ka hageja ise kohtule esitanud hagi elatise väljamõistmiseks alla 2175 krooni. Lähtudes asjaolust, et kostja sissetulek on tänasel hetkel 10 000 krooni, on pere sissetulek tegelikkuses veelgi vähenenud. Kõrvalekaldumine PKS § 61 lg 5 kohaselt oleks käesolevas asjas põhjendatud. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-21-07 asunud seisukohale: “Kohustatud vanemale uute ülalpeetavate lisandumine mõjutab selle vanema varalist seisundit ning võib olla aluseks juba väljamõistetud elatise vähendamisele“. Pooled on varalisest seisukohast lähtudes ebavõrdsel positsioonil, kuna apellandil on üle miljoni kroonine pangalaen, tal on kasvatada 3 last ja muud vara tal ei ole. Lisaks sellele näitab Kinnistusregister, et hageja nimel on ka ½ kinnistust ilma hüpoteegi kandeta. Seega on hageja lisaks kinnisvara omanik. Ka see oleks aluseks kohtule elatise nõude rahuldamisel kõrvalekaldumiseks kehtiva PKS § 101 lg 1 nõuetest lähtudes. Riigikohus on oma 3-2-1-7-05 otsuse punktis 19 kirjutanud: on õige, et PKS § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kuid see säte ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas. Võib ilmneda asjaolu, et ühe vanema varaline seisund on parem kui teisel. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 15.09.2010 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt

§ 654

lg-st 6 korrata.

§ 652

lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus on hagi rahuldades õigesti leidnud, et kostja ei ole tõendanud oma pere sissetulekuid usutavalt. Täiesti esile toomata on kostja poolt jäetud, millised on kostja 3 lapse vajadused, kes on oluliselt nooremad kui poolte ühine laps. Erinevas vanuses laste vajadused on erinevad. Kostja ei ole vaidlustanud maakohtus poolte ühise lapse M. vajadusi. Seega puudus maakohtul alus PKS § 61 lg-te 5 ja 6 kohaldamiseks. Poolte kokkuleppe kohaselt elatise tasumine ei välista elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt aasta enne hagi esitamist, kuna hageja on tõendanud, et elatise tasumine kokkulepitud määras ei olnud piisav. Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult mõistnud elatise välja tagasiulatuvalt alates 05.04.2009. Kostja ei ole sellele vastuväiteid maakohtus esitanud. Ka apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust otsust selles osas muuta. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta

§ 171lg 1 alusel kostja kanda. 3

(4)

174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Reet Allikvere Ülle Jänes Iko Nõmm 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.