2-10-43119 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Hallas Otsuse tegemise aeg ja koht
- detsember
- a Pärnu kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-10-43119 Tsiviilasi A’i hagi B’i ja D’i vastu elatise vähendamise nõudes Tsiviilasja hind 11 700.00 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx tn x-xx, xxxxx, xxx-xxxxxxx xxxxx ; Kostja 1: laps B, isikukood xxxxxxxxxxx, Kostja 2: laps D, isikukoodxxxxxxxxxxx; Kostjate seaduslik esindaja: E, isikukood xxxxxxxxxxx, eluk: xxxxx x-xx, xxxxxx alevik, xxxxxxxx xxxxx. RESOLUTSIOON Juhindudes PkS § 97 p.2, § 99 – 101 ning TsMS § 434-436, § 438, § 442, § 630-
- ülalpidamiseks väljamõistetud Jätta A’i hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotus Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg.6 1
(5)2-10-43119 Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt on hageja A’i ja E’a kooselust sündinud kaks last: poeg B (sünd xx xx xxxx.a) ja poeg D (sünd. xx xx xxxxx.a). Pärnu Maakohtu xx xx xxxx.a otsusega tsiviilasjas nr 206-1903 mõisteti hagejalt välja laste ema, E’a kasuks laste ülalpidamiseks igakuine elatis 1650 krooni kummalegi lapsele. 2006.a ei vaielnud hageja elatise nõudele vastu, kuna tema varaline seisund võimaldas elatist nimetatud summas tasuda. Tänaseks on hageja varaline seisund muutunud – hageja oli 2010.a jaanuarist kuni augustini töötuna arvel, sai selle aja jooksul töötuskindlustushüvitist keskmiselt 5500 kr kuus, peale selle pere sissetulekuks veel igakuine peretoetus 900.- kr, ühekordse sissetulekuna jaanuaris saadud lõpparve 17 601.70 kr ja märtsis tulumaksutagastus 10 836 kr. Alates augustist 2010.a hageja töötab, kuid tööleping on sõlmitud määratud ajaks kuni 31.12.2010.a Lisaks on hageja ülalpidamisel 23.02.2008.a sündinud poeg R.. Abikaasa R. ei tööta, vaid viibib lapsehoolduspuhkusel ja perre on sündimas veel üks laps. Hageja ega tema abikaasa ei tegele ettevõtlusega, ei saa ettevõtlustulu ega oma aktsiaid, osasid või võlakirju, samuti puudub neil kinnisvara ja hinnaline vallasvara. Hageja ja tema pereliikmete väljaminekud kuus on 2010.a olnud järgmised: elatis A. ja D’ile 3300 kr kuus, väikelaenu tagasimakse 1491.21 kr (kuni 27.10.2014.), sõiduauto xxxxxx xxxxx xxxxxx liisingu makse 1545.29 kr (kuni 30.09.2014.a.) ja kaskokindlustus 250.- kr ja liikluskindlustus 107.- kr kuus, eluruumi üür ja kommunaalkulud ca 1200 kr kuus, telefon 450.- kr, toit kuni 2000.k, kokku 10 441.- kr kuus. Toidu eest aitab tasuda hageja ema. Hageja on püüdnud müüa liisitud sõidukit, kuid ei ole ostjaid leidnud, panga hinnangul liisingule tagasiandmisest tekkiv kahju ulatuks 15 000 – 20 000 kroonini, samas vajab hageja autot töölkäimiseks ja pere vajadusteks (nt lapsega arsti juurde sõiduks). Hagi esitamise ajal moodustasid pere sissetulekud 6449.90 kr kuus, millest elatise 3300.- kr maha arvestamisel on summaks 3149.90 kr kolme inimese kohta kokku, iga pereliikme kohta seega 1049.96 kr. Ühetaoline ülalpidamine oleks hageja arvates tagatud kõigi alaealiste ja abikaasa suhtes, kui vähendada väljamõistetud elatis 1000 kr kuus. Neil asjaoludel nõuab A hagis PKS § 101 lg 1; § 102 lg 1, lg 2 alusel 11.04.2006.a kohtuotsusega väljamõistetud elatise vähendamist 1000 kroonini kummagi lapse kohta. Hageja lisas avaldusele koopia kohtuotsusest, laenulepingust, liisingulepingutest, üüriarvetest jms. Menetluse käik Kostjate esindaja kirjalikus vastuses 22.10.2010. a hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata järgmistel asjaoludel: kostjad leiavad, et asjas ei ole mõjuvaid põhjusi, mis võimaldaksid juba alla miinimummäära oleva elatise uurust täiendavalt vähendada. Hageja ei ole töövõimetu ning teiste laste olukord ei ole vähem kindlustatud, kui elatist saavate laste olukord. Kostjate esindaja viitab, et hageja teadis oma kohustusi laste ees, kuid on ikkagi ise raskendanud oma majanduslikku olukorda täiendavate kohustuste võtmisega - sõiduki liisinud juunis 2006.a, so vahetult peale elatise väljamõistmist 2006.a, samuti on ta väikelaenu võtnud 2009.a, kuigi oleks pidanud olemasolevate kohustuste juures oma tegevust analüüsima ja planeerima. Kostjad ei väida, et sõiduk ei ole vajalik, kuid võimalik oleks soetada oma võimaluste juures ka oluliselt soodsam sõiduauto. Hageja on hagiavalduses seadnud oma hilisemad kohustused ettepoole varasematest, s.o lastega seotud kohustustest, mis on tekkinud alates laste sünnist. Hageja on oma käitumisega selgelt väljendanud oma prioriteete, pannes olulisema rõhu oma elujärje parendamisele kui laste ülalpidamisse. Hagejal on piisavalt aega leida uusi sissetulekuallikaid praeguse töölepingu lõppemisel 31.12.2010.a. Kohtuotsusega hagejalt alla miinimummäära väljamõistetud elatise summad ei kata tegelikult laste vajalikke ülalpidamiskulusid ja kostjaid kasvatav vanem teeb laste jaoks oluliselt suuremaid kulutusi kui hageja. 2
(5)2-10-43119 Kostjate minimaalsed kulutused kuus on: xx-aastase B’i jaoks 3900.- kr ( s.h. toit 1300 kr, kommunaaalteenused 400 kr, taskuraha 800 kr kuus (õpib kodust eemal, xxx xxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx), hügieenitarbed 100 kr, mobiiltelefon 100 kr, riided ja jalanõud keskmiselt kokku 400 kr kuus, üritused, vaba aeg, hobid, sport, muusika, õppevahendid kokku 300 kr, muud kuud (ravimid, transport, internet jms) 500 kr). Hageja poolt pakutud elatise puhul (1000 kr kuus) kataks hageja lapse vajadustest 20 % ja last kasvatav vanem 80 % kulutustest, so 4 x suuremas osas kui hageja xx- aastase D’i jaoks keskmiselt 2900.- kr (sh. toit 1000 kr, kommunaalkulud 400 kr, taskuraha 300 kr, hügieenitarbed 100 kr, mobiiltelefon 100 kr, riided ja jalanõud keskmiselt kokku 400 kr kuus, üritused, vaba aeg, hobid, sport, muusika, õppevahendid kokku 500 kr, muud kuud (ravimid, transport, internet jms) 100 kr). Hageja poolt pakutud elatise puhul (1000 kr kuus) kataks hageja lapse vajadustest ca 27 % ja last kasvatav vanem 73 % kulutustest, mis on samuti ebamõistlikult ebaproportsionaalselt suur erinevus kohustuste jagamisel. Kostjate kulutusi tõendavad koolitõendid, kommunaalkulude arve, pangakonto väljatrükid. Kostjaid kasvatava vanema, E’a ülalpidamisel on lisaks poolte ühistele lastele 2 alaealist last uuest abielust: xx xx xxxx.a sündinud D. ja xx xx xxxx.a sündinud I. (sünnitunnistused lisatud), kelle ülalpidamiseks nende vanem ei saaks hagejalt väljamõistetud elatise vähendamise korral enam vajalikul määral oma kohustusi täita ja kes osutuksid sel juhul oluliselt vähem kindlustatuks. Hageja täiendavas vastuses jäi hagiavalduse juurde ja palus selle esitatud kujul rahuldada ning jätte kohtukulud kostja kanda. Hageja teatab, et xxxx.a xxxxxxxxxx on tal perre sündinud veel üks laps, mille võrra on hageja perekondlikud kulutused kasvanud. Hageja pere sissetulek käesoleval ajal, kui hageja töötab, on olnud keskmiselt 13 000 kr kuus, mille arvelt on hageja saanud vähendada sel aastal kostjate ees tekkinud elatise võlga 8000 kroonilt 3300 kroonini. Hageja abikaasa hakkab saama vanemahüvitist alles 2010.a detsembris. Hageja sooviks on pakkuda praegu ja ka edaspidi, ajutise töölepingu lõppedes ning töötuks jäämisel kõigile oma neljale lapsele võrdselt ülalpidamist. Hageja leiab, et kostjaid kasvatava vanema teised 2 last ei satu halvemasse olukorda, kuna ka laste isa teenib piisavalt, et tagada perele normaalne äraelamine. Kostjaid kasvatav vanem 24.11.2010.a täiendavas kirjalikus vastuses jäi esitatud vastuväidete juurde, märgib, et hageja töötab käesoleval ajal ja tema tööta jäämine ei ole teada, hagejal puudub kohustus alaealiste laste kõrvalt abikaasa ülalpidamiseks, kes saab vanemahüvitist. Kostjaid kasvatava vanema abikaasa sissetulekud ei võimalda laste igapäevaste vajadustega ilma hageja senise panuseta toime tulla – vanem on pidanud septembris näiteks hageja elatise võla tõttu lisatulu saamiseks pingutama ja tegema ületunde ja tööd öisel ajal perekonna heaolu arvelt, kuna lastega tegelemiseks jääb oluliselt vähem aega. Mõlemad pooled on nõustunud kirjaliku menetlusega ega soovi asja arutamist kohtuistungil. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas 01.07.2010.a kehtima hakanud perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt eeltoodust on nõudeõigus elatise väljamõistmiseks alaealisel lapsel ning ka vastuväiteid elatise nõude kohta tuleb esitada lapse vastu (keda esindab seadusliku esindajana tema vanem). Tuginedes Riigikohtu praktikale (RKL 3-2-1-85-10) tuleb vastavalt menetlusosaliste tsiviilmenetlusõigusvõimele lugeda väljamõistetud elatise vähendamise hagis kostjateks ülalpidamist saama õigustatud alaealised lapsed, kelle eest nende piiratud teovõime tõttu teostab tsiviilmenetlusteovõimet seadusliku esindajana hooldusõigust omav vanem. 3
(5)2-10-43119 Kohus tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega ja protsessiosaliste seisukohtadega, leidis, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. PkS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad sugulased. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates
- jaanuarist
- a kuni tänaseni on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni ja seadusega sätestatud elatusraha miinimum ühele lapsele 2175 krooni kuus. See tähendab, et kui ülalpidamiseks kohustatud isik soovib maksta elatist lapsele alla seadusega sätestatud minimaalmäära, siis peab ta tõendama PkS § 101 lg 2 asjaolude esinemist ja mõjuva põhjuse olemasolu, mis ei võimalda temal maksta elatist vähemalt seadusega sätestatud minimaalmääras. Pärnu Maakohtu 11.04.2006 otsusega (tl 10-12) on tõendatud, et hagejalt on välja mõistetud laste A. ja D’i ülalpidamiseks elatis 1650 krooni lapse kohta kuus alates 30.01.2006.a kuni laste täisealiseks saamiseni. Hageja taotleb vähendada elatise suurust veelgi väiksemaks – 1000 kroonini lapse kohta kuus. Ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb käesoleval juhul arvestada PKS §-des 99 ja 102 sätestatuga. PKS § 99 lg 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades seejuures õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda alaealiste laste vajadustest ja nende tavalisest elulaadist ning arvestada hageja varalise seisundiga. Kohus leiab, et hageja ei ole nimetatud asjaolusid tõendanud. On õige, et elatusraha suuruse määramisel peab kohus arvestama kõigi ülalpeetavatega ja jälgima, et mõni kohustatud isiku ülalpeetavatest ei jääks kohtuotsuse tulemusena vähem kindlustatuks, kuid see ei tähenda, et ülalpeetavate lisandumisel tuleks koheselt muuta ka varem kohtuotsusega isikult väljamõistetud elatusraha suurust, iseäranis kui see jääb märkimisväärselt alla seadusega ettenähtud miinimummäära. Hageja väitel on tema ja tema pere kulutused tavapärased eluks vajalikud kulutused ja tal on varalisi lisakohustusi panga ees AS Swedbank ees ja sõiduki liisingukohustus. Nähtuvalt laenu tagastamise graafikust on hageja laenumakse 1491.21 krooni kuus ja liisingumakse 1545.29 krooni. Kohus leiab, et hageja lapsevanemana peab oma prioriteetide seadmisel lähtuma laste vajadustest, kuivõrd just vanemal lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamise ja arendamise eest ning varaliste kohustuste võtmisel tuleb arvestada alaealiste laste ülalpidamiskohustusega. Hageja on ka ise hagiavalduses õigesti viidanud Riigikohtu lahendile 3-2-1-93-08, mille kohaselt elatise arvestamisel peab kõigepealt kindlaks tegema lapse mõistlikud vajadused, seejärel määrama kindlaks kulutuste põhjendatud suuruse nende vajaduste rahuldamiseks ning lõpuks otsustama, missuguses ulatuses on pool kohustatud neid kulutusi kandma. Kostjate esindaja on küllaldase täpsusega kirjeldanud laste vajalikkuse kulutusi: B’i ülalpidamiseks 3900.- kr ning D’i ülalpidamiseks 2900.- kr kuus ja kohus peab nende suurust laste eale ja vajadustele vastavaks. 4
(5)2-10-43119 Laste kasvatamisega seotud kuludest suurema osa kannab üldjuhul vanem, kelle juures lapsed elavad ning üldteada asjaoluna lastega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Viimasest tingituna on enam piiratud ka lapsi kasvatava vanema võimalused leida täiendavaid sissetulekuid (lisatööga või kodust eemal). Hageja ei ole tõendanud, et temal esineb tegelik majanduslik suutmatus kohtuotsust täita. Tegemist on laste eluks vajalike, tõendamist leidnud kulutustega, millest hageja vabastamine ja nende täielik jätmine lapsi kasvatava vanema kanda olukorras, kus hageja jääb omapoolsete kohususte kandmisel ajutistesse raskustesse, ei ole hageja võimalusi ja varalist seisundit arvestades õiglane ega põhjendatud. Kohus leiab, et hageja A’il on võimalik ajutiste makseraskuste korral hüvitada elatise võlg kostjatele esimesel võimalusel majandusliku olukorra paranemisel. Siiski kohus tuletab meelde, et vanema vastutus lapse ülalpidamiseks ja kasvatamiseks on kohustus, mida tuleb täita praegu ja mida ei saa lükata tulevikku. Hageja töötab käesoleval ajal, ta ei ole töövõimetu ega ole tema ülalpidamisel rohkem lapsi kui kostjaid kasvataval vanemal, E’al. Eeltoodust tulenevalt, arvestades laste vajadusi ja hageja võimalusi alaealistele lastele ülalpidamise andmiseks, jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 jäävad menetluskulud hagilises perekonnaasjas poolte endi kanda. Ingrid Hallas Kohtunik 5
(5)