Tsiviilasi nr: 2-09-44968 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Ülle Jänes, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 21.12.2010, Tallinn Tsiv
§ 657lg 1 p 3).
- Maakohus tuvastas õigesti, et hageja ja kostja I vahel 06.06.2008 sõlmitud ostumüügilepingust tekkis kostjal I ajavahemikul 18.06.2008-11-08.2008 esitatud arvete alusel võlgnevus hageja ees 18 983,40 krooni, millele lisandus viivis 18 500 krooni.
- Hageja nõudis nimetatud summa solidaarset väljamõistmist lisaks kostjale I ka kostjatelt II ja III, kes olid eeltoodud ajavahemikul kostja I juhatuse liikmed ja ainuosanikud. Hagi alusena tõi hageja välja kostjate II ja III rikkumised: - kostjad II ja III jätsid õigeaegselt esitamata pankrotiavalduse; - kostjad II ja III tellisid kaupa edasi, olles samal ajal teadlikud kostja I püsivast maksejõuetusest, mh netovara langemisest alla osakapitali suuruse; - kostjad II ja III nii kostja I juhatuse liikmetena kui ka osanikena jätsid täitmata juhatuse liikmete ÄS § 171 lg-tes 2 ja 3 sätestatud osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse, kuigi osaühingu netovara oli langenud alla seaduses sätestatud suuruse. 3.
§ 392
lg 1 p 1 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete kohta, samuti poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta.
§ 392
lg 3 kohaselt võib kohus eelmenetluse ülesannete täitmiseks nõuda menetlusosaliselt selgitusi ja küsitleda pooli. Kohtul tuleb selgitada, millised on lubatavad tõendid asjaolude tõendamiseks (
§ 392lg 4).
Praegusel juhul ei ole maakohus nimetatud sätteid järginud. Poolte vahel oli vaidlus, kas hageja ja kostja I vahelise tehingu sõlmimise ja täitmise ajal juunis-augustis 2008 ja vahetult enne seda oli kostja I püsivalt maksejõuetu. Hageja väited on üldsõnalised ja hageja ei ole välja toonud konkreetseid faktilisi asjaolusid, mis võimaldaksid hinnata kostjate II ja III vastutust hagejale kahju tekkimisel. Toimiku materjalidest ei ilmne, et kostja oleks hageja väiteid, v.a võlgnevuse suuruse kohta, omaks võtnud. Asja uuel läbivaatamisel tuleb hagejal esile tuua ja tõendada, maakohtul aga hinnata: - millal muutusid arvete alusel esitatavad võlgnevused sissenõutavaks ja millal tekkis kostjal I püsiv suutmatus võlga tasuda; millal tekkis kostjatel II ja III ÄS § 180 lg 5¹ järgi kohustus esitada pankrotiavaldus ja kas kostjad rikkusid seda kohustust; - kas kostja I omakapital oli negatiivne tehingu sõlmimise ja täitmise ajal; - kas kostjad jätkasid lepingu täitmist, olles teadlikud kostja I püsivast maksejõuetusest. 4. 5
(7)Tsiviilasi nr: 2-09-44968 Omakapitali muutumine negatiivseks on igal juhul oluline indikaator, mis viitab juriidilise isiku maksejõuetusele. Õige on maakohtu väide, et seadusest ei tulene netovara vähenemise tõttu pankrotiavalduse esitamise kohustust, kui osanikud võtavad tarvitusele muud abinõud osakapitali seaduses nõutud suuruse tagamiseks (ÄS § 176). Samas on maakohtu otsus üllatuslik etteheite osas hagejale, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et kostjad II ja III ei ole võtnud tarvitusele mingeid abinõusid ning et käesoleva ajani on osaühingul netovara seaduses nõutust vähem. Vajadusel peab kohus eelmenetluses arutama pooltega menetluslikku olukorda ja selgitama vajadust tõendite esitamiseks.
- Ringkonnakohus märgib, et ainuüksi Krediidiinfo Maksehäirete registri andmed ei ole kohaseks tõendiks püsiva maksejõuetuse tekkimise aja tõendamiseks, kuigi võivad olla indikaatoriks äriühingu makseraskuste kohta. Maksehäirete register toimib avalikes huvides, lisaks lepingu täitmise tagamise eesmärgile on selle registri eesmärk teavitada teisi võlausaldajaid isiku maksekäitumisest ning kaitsta teisi võlausaldajaid. Maksehäirete register töötleb andmeid ilma sinna sisestatud isikute nõueolekuta ning eelneva kontrollita, samuti on nõuded esitatud vahemikena (näiteks käesolevas asjas 10 000 – 50 000 krooni). Ka hageja esitatud arvete tasumata jätmine ei tõenda veel kohustuse täitmata jätmist püsiva maksejõuetuse tõttu. 04.05.2010 kohtuistungi protokollist (tl 89-91) nähtub, et kostja I esitas käesoleva menetluse kestel pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse menetluse käigus tuli ajutisel pankrotihalduril hinnata ka kostja I püsiva maksejõuetuse tekkimise aega. Sellest tulenevalt võib maakohus teha hagejale ettepaneku esitada vastav arvamus käesolevas menetluses. Kohaseks tõendiks on maksejõuetuse tekkimise aja tuvastamisel ka audiitori arvamus. Kuigi püsiva maksejõuetuse tekkimise aja tõendamise kohustus on hagejal, ei saa kostjad II ja III kostja I endiste juhatuse liikmetena end hageja esitatavate ja tõendatavate rikkumiste vastu kaitsta üksnes hagi eitavate seisukohtadega. Kostjad II ja III pidid olema teadlikud, millal tekkis kostjal püsiv maksejõuetus. Seega on neil võimalus ja kohustus motiveeritult ümber lükata hageja väited maksejõuetuse tekkimise aja kohta ja võimalik tõendada kostja I maksejõulisust vaidlusalusel perioodil.
- Õigustatud on apellatsioonkaebuse väide, et kohus on jätnud andmata hinnangu kostjate II ja III käitumisele tulenevalt hageja 04.05.2010 kohtuistungil esitatud taotlusest, et kohus kaaluks VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaldamist. Asjaoludest tulenevalt võib aru saada, et hageja pidas silmas kostjate II ja III heade kommete vastast käitumist, väites, et „kui ettevõte ei olnud maksejõuetu, oli arvete tasumata jätmine heade kommete vastane tahtlik käitumine“. Maakohus kostjate nimetatud väitele hinnangut ei andnud, millega rikkus otsuse põhjendamise kohustust. Ringkonnakohus märgib sellega seoses järgmist. Tulenevalt
§-st 228 ja § 231 lg-st 4 otsustab kohus, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada, kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Heade kommetega vastuolus võib olla üksnes tehing kui selline. Antud juhul ei ole hageja tuginenud sellele, et müügilepingu sõlmimine oli vastuolus heade kommetega. Juhatuse liikme müügilepingu mittekohasel täitmisel äriühingu halva majandusliku olukorra hagejale 6
(7)Tsiviilasi nr: 2-09-44968 teatamata jätmine ja pidevate alusetute lubaduste andmine võlgnevuse tasumiseks võib olla pahauskne õiguste teostamine ja kohustuste täitmine (TsÜS § 138 lg 1). Nimetatud asjaoludele ei ole hageja hagiavalduses tuginenud. Hea usu põhimõtte kasutamise eelduseks on asjaolu, et õigus ise on kehtivalt tekkinud, kuid selle kasutamine pooltevahelistes suhetes tekitab ebaõiglust. Õiguse kasutamine vastuolus hea usu põhimõttega võib kaasa tuua õiguse kasutamise keelu ehk antud juhul keelu teostada oma õigusi eesmärgiga tekitada sellega teisele isikule kahju (TsÜS § 138 lg 2). Arvete tasumata jätmist maksevõimelise ettevõtte korral ei saa kvalifitseerida hea usu vastase käitumisena deliktiõiguslikus mõttes, kuna arvete tasumine ei olnud kostjate II ja III kohustus, vaid kostja I kohustus. Arvete tasumata jätmine ei too automaatselt kaasa juhatuse liikme vastutust. Seega ei vastuta kostjad II ja III maksevõimelise ettevõtte arvete tasumata jätmise eest.
- Kui maakohus tuvastab, et kostjad II ja III rikkusid ÄS § 171 lg-s 2 ja § 180 lg 5¹ sätestatud kohustust, siis peab maakohus hindama, kas on tõendatud, et selle rikkumise tagajärjel tekkis hagejale kahju. Õigusvastasuse tasandil peab maakohus muuhulgas hindama, kas ÄS § 171 lg-s 2 sätestatud normi kaitse eesmärk on kaitsta äriühingu võlausaldajat kahju tekkimise eest. Vastasel korral ei võimaldaks see hagejal nõuda kostjalt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel kahju hüvitamist, kuivõrd VÕS § 1045 lg 3 kohaselt ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1- 150-09 p 12). Kui maakohus need asjaolud tuvastab, vabanevad kostjad vastutusest, kui on tõendatud nende süü puudumine hagejale kahju tekitamises. Süü puudumist peavad VÕS § 1050 lg 1 järgi tõendama kostjad.
- Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele. Ülle Jänes Ele Liiv Ande Tänav 7
(7)