← Eesti

3-09-2672/39

Obsah (9)§ 44§ 31§ 38§ 10§ 11§ 12§ 4§ 8§ 9

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 28.06.2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-2672 Haldusasi K. M. ja AB Seppik & Sirel OÜ

) § 10 lg 7 kohaselt kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjektina kaitse alla Rohuneeme maastikukaitseala, mille koosseisu kuuluks kaebajate omandis olev kinnisasi.

§ 44

lg 1 sätestab, et kohaliku kaitse alla võetud maa-alal rakendatakse käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud kaitsekorda, mida võib kaitse-eeskirjaga või planeeringuga leevendada. Vastavalt

§ 31

lg 1 on piiranguvöönd kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades käesoleva seadusega sätestatud kitsendusi.

§ 31

lg 2 täpsustab mis tegevused on piiranguvööndis keelatud, et kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti. Teemaplaneeringu lisana 6 on toodud välja Rohuneeme maastikukaitseala kaitse-eeskirja projekt, mille kohaselt on ehitiste ehitamine keelatud, välja arvatud kaitse-eesmärke toetavate ehitiste ehitamine – seega ei leevenda kavandatav kaitse-eeskiri neid piiranguid, mis tulenevad

-st. Seega tooks Teemaplaneering ja sellega kaasnev Rohuneeme maastikukaitseala kaitstava loodusobjektina kaitse alla võtmine kaasa olulise ja ebaproportsionaalse kaebaja omandiõiguse piirangu, mis puudub käesoleval ajal. 4 Riigikohus on märkinud haldusasjas nr 3-3-1-37-04, et eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu koostamise käigus. Vastustaja on asunud seisukohale, et kuna katastriüksuse sihtostarve „sotsiaalmaa“ võib samuti olla puhkuse ja vaba aja veetmiseks ettenähtud maa, siis ei riiva Teemaplaneering ebaproportsionaalselt kaebaja omandiõigust. Selline seisukoht on ekslik, kuna Teemaplaneeringuga toimub kaebaja omandis oleva maa kasutusvõimaluste oluline kitsendamine – puudub vaidlus selles, et Teemaplaneering sisuliselt välistab hoonete ehitamise, mis oleks sotsiaalmaa sihtotstarbega maale ilma Teemaplaneeringuta võimalik, samuti selles, et Teemaplaneeringuga tehakse ettepanek võtta kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjektina kaitse alla Rohuneeme maastikukaitseala ning selle kaitse-eeskirja kohaselt oleks võimalik vaid kaitse-eesmärke toetavate rajatiste ehitamine. Asjaolu, et üldplaneeringu kohaselt on vaidlusaluse kinnistu maakasutuse juhtfunktsiooniks väidetavalt puhkeotstarbeline maa, ei välista iseenesest kinnistule hoonete ehitamist ning planeerimismenetluse käigus kinnistu aluse maa lülitamist sotsiaalmaana üldkasutatavate hoonete maa hulka. Ka vastustaja möönis planeerimismenetluse käigus, et uute kruntide või kinnistute hoonestamiseks tuleb koostada detailplaneering, kus selgitatakse välja, kas kinnistut on võimalik hoonestada – seega oleks võimalik ka kaebaja omandis olevat kinnisasja hoonestada. Teemaplaneeringu vastuvõtmine ja sellega kaasneva Rohuneeme maastikukaitseala kaitse alla võtmine kohaliku omavalitsuse tasandil seevastu piiraks ebaproportsionaalselt kaebaja võimalusi kavandada kinnistule detailplaneeringu menetluse käigus hoonete ehitamist, kuna detailplaneering peab Planeerimisseaduse § 8 lg 7 kohaselt olema reeglina kooskõlas üldplaneeringuga, sealhulgas kavandatava Teemaplaneeringuga. Vastustaja poolt planeerimismenetluses viidatud asjaolu, et Teemaplaneeringu kohaselt on erandina lubatud ehitada kaitseala või puhkeala teenindavaid rajatisi, kinnitab kaebaja seisukohta, et Teemaplaneering toob kaebajale kaasa ebaproportsionaalse omandiõiguse piirangu - Looduskaitseseaduse § 44 lg 1 kohaselt peaks kaebaja järgima Teemaplaneeringu elluviimise tagajärjel kaitsekorda, milline kohustus neil käesoleval ajal puudub ja millega nad ei saanud ega pidanud arvestama kinnisasjade omandamise ajal. Kaebaja kordab, et puudub mõistlik põhjendus, miks tuleks Teemaplaneeringuga laiendada rohevõrgustiku tuumala nr 1 ilmtingimata kaebaja omandis olevale kinnisasjale. Kaebaja kinnisasi jääb Teemaplaneeringus ette nähtud rohevõrgustiku tuumala nr 1 äärde ning selle väljaarvamine rohevõrgustiku nr 1 tuumalalt ei seaks ohtu Teemaplaneeringus ette nähtud rohevõrgustiku tuumala terviklikkust. Vastustaja vastupidine väide on paljasõnaline. 6.1 Viimsi Vallavalitsuse

  1. jaanuari
  2. aasta kirjas nr 15-3/1422-1 tehtud viited maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ on kontekstist välja rebitud, kuna viidatud maakonna teemaplaneering ei käsitle kaebaja omandis olevat kinnisasja ning ei näe ette tuumala nr 1 moodustamist ega hõlma kaebaja omandis olevat kinnisasja. Seega ei ole tuumala nr 1 moodustamine ja kaebaja omandis olevale kinnisasjale piirangute ettenägemine erinevalt Viimsi Vallavalitsuse seisukohast Teemaplaneeringu metoodikast lähtuvalt ülioluline. 6.2 Vastustaja on märkinud
  3. mai
  4. aasta kirjas täiendavalt, et loomastiku eksperdi Ü. R.’i ekspertarvamuse kohaselt on Viimsi valla mandriosa rohealad oluline lähteala Aegna saare loomastikule. Nimetatud ekspertarvamust ei ole kaebajale esitatud ning vastustaja seisukohast ei nähtu, kas ekspertarvamus käsitleb ka kaebaja omandis olevat kinnisasja või 5 mitte ehk kuidas välistab ekspertarvamus kaebaja omandis oleva kinnisasja väljaarvamise kavandatava tuumala nr 1 koosseisust. 6.3 Kaebajad on teinud planeerimismenetluses korduvalt ettepaneku täpsustada need kinnisasjad, mis on Teemaplaneeringu seisukohalt üliolulised. Ettepanekutele ei ole vastustaja vastanud. Kaalutlusi, miks esitatud ettepanek jäi arvestamata, Määrusest ei nähtu. Vastustaja on küll märkinud, et Teemaplaneeringu tasandil ei ole võimalik ega ka otstarbekas läbi viia detailset analüüsi kinnistute kaupa, kuid vastustaja poolt viidatud „otstarbekus“ ei taga avaliku ja erahuvi tasakaalustatud lahendust. Selline olukord ei ole kooskõlas Planeerimisseaduse mõttega. Kaebajate omandis oleva kinnisasja arvamine rohevõrgustiku tuumalale nr 1 sisuliselt välistaks kaebaja Põhiseaduse §-st 32 tuleneva põhiõiguse enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Seega, arvestades nii avalikku huvi kui ka kaebaja erahuvi (mille kaalumist ei ole Määruses toimunud), kaalub kaebaja erahuvi senise elukeskkonna säilimiseks üles väidetava avaliku huvi, mistõttu Määrus tuleb tühistada.
  5. Teemaplaneering on vastuolus maakonnaplaneeringuga Harju maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, mis lähtus muuhulgas maakonna teemaplaneeringust ja millest kaebaja lähtus kinnisasjade omandamisel, ei näinud ette, et nende kinnisasi jääksid rohevõrgustiku tuumalale T
  6. Viimsi Vallavalitsuse viide sellele, et omavalitsused peaksid planeeringut vajadusel täpsustama oma üldplaneeringus on küll õige, kuid täpsustamine ei saa hõlmata alasid, mida ei ole määratletud maakonna teemaplaneeringuga, sealhulgas kaebaja omandis olevat kinnisasja. Käesoleval juhul on Teemaplaneering maakonna teemaplaneeringuga sedavõrd vastuolus, et Teemaplaneeringut ei saa käsitleda maakonna teemaplaneeringut täpsustavana, vaid selle põhimõtteid oluliselt muutvana. Kuna Planeerimisseaduse § 7 lg 4 kohaselt on kehtestatud maakonnaplaneering aluseks valla üldplaneeringu koostamisele, siis saaks üksnes maakonna teemaplaneering näha ette, et kaebaja omandis olev kinnisasi on hõlmatud rohevõrgustiku tuumalaga. Vastustaja planeerimismenetluses esitatud viide sellele, et väidetavalt on Ü. R.’i eksperthinnangu kohaselt Viimsi valla mandriosa rohealad oluline lähteala Aegna saare loomastikule on sedavõrd üldsõnaline, et ei vasta küsimusele, miks peaks just kaebaja omandis olev kinnisasi olema rohevõrgustiku tuumalas. Määrus seda motivatsiooni ei sisalda. Kaebajal oli kinnisasjade omandamisel õiguspärane ootus, et tema omandiõiguse teostamist ei piirata, võrreldes kinnisasja omandamise ajaga ja sellel ajal kehtinud maakonna teemaplaneeringuga.
  7. Teemaplaneering on vastuolus valla üldplaneeringuga Teemaplaneering on vastuolus Planeerimisseaduse § 8 lg 2 p-ga 2, kuna see mitte ei täpsusta ega täienda kehtivat üldplaneeringut, vaid taotleb selle õigusvastast muutmist, kahjustades ebaproportsionaalselt kaebaja huve. Üldplaneeringu kohaselt (millest kaebaja sai lähtuda kinnisasja omandamisel) on kaebaja omandis olevad kinnisasjad määratletud puhkemaana, mis ei välista nende kasutamist vastavalt sihtotstarbele sotsiaalmaana. Seevastu Teemaplaneeringuga soovitakse muuta üldplaneeringut selliselt, et kaebaja poolt muutuks võimatuks tema omandis oleva kinnisasja sihtotstarbeline kasutamine, näiteks kultuuri-, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalsfääri ehitiste ehitamine. 6 Teemaplaneering, mis näeb ette Rohuneeme maastikukaitseala moodustamise ja sellest tuleneva kaebaja kohustuse järgida maastikuala kaitsekorda, muudab kehtivat üldplaneeringut ning piirab kaebaja poolt tema omandis oleva kinnisasja kasutamise sihtotstarvet, mis on käesoleval ajal võimalik.
  8. Teemaplaneering võib kaasa tuua kaebajate kinnisasjade sihtotstarbe muutmise Kuna Teemaplaneering ei täpsusta ega täienda üldplaneeringut, vaid näeb õigusvastaselt ette selle muutmise, siis toob Teemaplaneeringu kehtestamine kaasa kohaliku omavalitsuse poolt kaebaja omandis oleva kinnisasja sihtotstarbe muutmise (näiteks sotsiaalmaast kaitsealuseks maaks), mis riivab ebaproportsionaalselt kaebaja Põhiseaduse §-s 32 sätestatud põhiõigust omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Viimsi Vallavalitsus on ebaõigel seisukohal, et kaebaja omandis oleva kinnistu määramine rohevõrgustiku tuumala osaks oleks kooskõlas üldplaneeringu järgse maakasutuse juhtfunktsiooniga. Üldplaneeringu juhtfunktsioon ei välista kaebaja omandis oleva kinnisasja sihtotstarbe muutmist, seevastu Teemaplaneering sisuliselt muudab kaebaja omandis oleva kinnisasja sihtotstarbe sotsiaalmaast kaitsealuseks maaks ning välistab maa kasutamise mistahes muul sihtotstarbel.
  9. Kaebajate ettepanekud ja vastuväited KSH osas tingivad Määruse tühistamise Kaebajad ei nõustu KSH-s väljendatud seisukohaga, et
  10. alternatiivi rakendamise korral, kus Viimsi rohevõrgustik paikneks ainult riigi, valla või üldkasutusel olevatel külamaadel, tooks kaasa rohevõrgustiku sidususe kadumise. Selline seisukoht ja üldse
  11. alternatiivi analüüs on KSH aruandes puudulik. 10.1 Eelnevat asjaolu ei mõjuta ka vastustajate väited, et Teemaplaneering on koostatud spetsiaalselt rohevõrgustike moodustamiseks välja töötatud metoodika alusel ning sellesse on kaasatud erinevaid asjatundvaid isikuid. Kuigi kasutatud metoodika ning eksperdid võisid hinnata rohevõrgustiku toimimist, arvestamata seejuures muid kitsendusi, siis Viimsi Vallavalitsus pidi Teemaplaneeringu kehtestamisel analüüsima asjaolusid, mis kaaluks ühelt poolt avalikku huvi ning teiselt poolt isikute huve, kelle õigusi piiratakse ning kaaluma, kuidas oleks võimalik tagada rohevõrgutiku toimimine võimalikult vähe eraomanike huvisid kahjustades. Määruses kaalutlusõiguse teostamist ei nähtu. 10.2 KSH aruandes ei ole arvestatud võimalusega rakendada
  12. alternatiivi osaliselt, näiteks võimalusega jätta osa eraomandis olevaid kinnisasju (sh. näiteks kaebaja omandis olev kinnisasi) välja rohevõrgustiku alalt ning võimalusi tagada sellisel viisil optimaalne tasakaal avalike ja erahuvide vahel. Vastustaja kirjavahetuses esitatud väide, et
  13. alternatiiv ei võimalda luua isegi eeldatavalt toimivat ja sidusat rohevõrgustikku, on paljasõnaline, kuna selles puuduvad mistahes argumendid, millest Vastustaja sellise järeldusele jõudmisel lähtus. KSH aruandes on jäetud arvestamata võimalusega jätta tuumala 1 kaitse alla võtmata ning tagada väärtusliku looduskeskkonna säilitamine kinnisasjade detailplaneeringu menetluse käigus läbiviidava keskkonnamõjude hindamise ja sellest tulenevate konkreetsete piirangute kaudu, mis puudutab konkreetset piirkonda või looduse üksikobjekti ning mis tagaks seega optimaalsema tasakaalu avalike ja erahuvide vahel. Seega on KSH-s ebapiisavalt põhjendatud vajadust moodustada tuumala nr 1 ja lülitada kaebajate omandis olevad kinnisasjad tuumala nr 1 koosseisu, mistõttu Määrus tuleb tervikuna tühistada. Kaebaja ei pea võimalikuks tühistada Määrust vaid osaliselt, kuna kaebaja kaebus on esitatud ka avalikes huvides ning Määruse osaline tühistamine tooks kaasa õigusselgusetu olukorra. 7
  14. Kohtuistungil jäid kaebajad kaebuse juurde. Kaebuse esitajad paluvad: 1) esimese alternatiivina rahuldada subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebus ja tühistada Viimsi Vallavolikogu
  15. oktoobri
  16. aasta määrus nr 22 „Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneeringu kehtestamine: Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“, millega kehtestati Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering „Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneeringu kehtestamine: Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ (AS Pöyry Entec, töö nr 609/04,
  17. a.) täies ulatuses; 2) teise alternatiivina rahuldada avalike huvide kaitseks esitatud kaebus ja tühistada Viimsi Vallavolikogu
  18. oktoobri
  19. aasta määrus nr 22 „Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneeringu kehtestamine: Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“, millega kehtestati Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering „Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneeringu kehtestamine: Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ (AS Pöyry Entec, töö nr 609/04,
  20. a.) täies ulatuses; 3) jätta kõik menetluskulud täies ulatuses Viimsi Vallavolikogu kanda. VASTUSTAJA SEISUKOHAD
  21. Vastustaja on seisukohal, et Määrus ei riku ega riiva kaebajate subjektiivseis õigusi. Teemaplaneering ei piira kaebajate omandiõigust. - K. M.´i kaasomandis koos J. M.´iga on Viimsi vallas, Rohuneeme külas asuv Karjamaa-VI kinnistu, katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx, sihtotstarve 100% sotsiaalmaa (väljavõte kinnistusosakonna elektroonilisest registriosast – Lisa nr 1), üldpindala 1,21 ha, mis kõik on metsamaa (väljavõte Maa-ameti kaardiserverist – Lisa nr 2). Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu järgne juhtfunktsioon on puhkeotstarbeline maa. - AB Seppik & Sirel OÜ kaasomandis koos E. A., A. A. ja A. S.´ga on Viimsi vallas, Rohuneeme külas asuv Karjamaa-I kinnistu, katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx, sihtotstarve 100% sotsiaalmaa (väljavõte kinnistusosakonna elektroonilisest registriosast – Lisa nr 3), üldpindala 629 m², mis kõik on metsamaa (väljavõte Maa-ameti kaardiserverist – Lisa nr 4). Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu järgne juhtfunktsioon on puhkeotstarbeline maa. - AB Seppik & Sirel OÜ ainuomandis on Viimsi vallas, Rohuneeme külas asuv Karjamaa-IX kinnistu, katastritunnus 89001:003:1217, sihtotstarve 100% sotsiaalmaa (väljavõte kinnistusosakonna elektroonilisest registriosast – Lisa nr 5), üldpindala 2877 m², mis kõik on metsamaa (väljavõte Maa-ameti kaardiserverist – Lisa nr 6). Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu järgne juhtfunktsioon on puhkeotstarbeline maa. Kinnistute Karjamaa-I ja Karjamaa-VI kaasomanikud pole Määruse peale kaebust esitanud. Teemaplaneeringu kehtestamise ja Rohuneeme maastiku-kaitseala moodustamisega ei piirata ebaproportsionaalselt kaebajate võimalust kavandada Kinnistutele detailplaneeringu menetluses ehitusõigust võrreldes juba kehtivas Üldplaneeringus ja teemaplaneeringus „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ sätestatud tingimustega. 8 Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrus nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 p 13 kohaselt on sotsiaalmaa maa, millelt ei taotleta kasumit. Sotsiaalmaa jaguneb ühiskondlike ehitiste maa ja üldkasutatava maa sihtotstarbe alaliigiks. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus määratletud puhkeotstarbelise maa juhtotstarbele, mille hulka kuuluvad ka kaebajate kinnistud, vastab sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliik üldkasutatav maa. Sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliigile ühiskondlike ehitiste maa (kasumi saamise eesmärgita ehitise ja ehitiste kompleksi alune maa ning ehitisi teenindav maa, sh: riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste maa. Rohuneeme maastikukaitseala moodustamisega ja selle kaitse-eeskirjaga ei sätestata kaebajate kinnistutele täiendavaid piiranguid. Rohuneeme maastikukaitseala kaitse-eeskirja (vt Teemaplaneeringu seletuskirja lisa nr 6) § 5 lg 1 p 6 kohaselt kaitsealal on keelatud ehitiste ehitamine, v.a kaitseala valitseja nõusolekul kaitseala kaitse-eesmärke toetavate hoonete ja rajatiste ehitamine ning puhke- ja õppesihtotstarbeliste rajatiste rajamine, sh on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud arendada puhkemajandustegevust ja seeläbi rajada uusi vabaaja veetmisega ja spordiga seotud liikumisradasid nagu näiteks ratta-, matka-, jooksu-, suusaradasid. Ehitisi võib ehitada ka juhul kui seda on ette nähtud enne kaitseala moodustamist kehtestatud detailplaneeringutega. Eeltoodust nähtub, et kaitse-eeskiri võimaldab Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu alusel vastavuses sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliigi üldkasutatava maa sihtotstarbega kaitsealale ehitada nii ehitisi kui ka rajatisi. Samuti on tagatud planeerimisseadus (PlanS) § 9 lg 3 p 9 tulenev õigus detailplaneeringu menetluses vajaduse korral teha ettepanek kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Üldplaneeringu ja kinnistute sihtotstarbega teemaplaneeringu seletuskirja peatükis 2.1.2 märgitakse samuti, et erandina on lubatud ehitada kaitseala või puhkeala teenindavaid rajatisi (nt viidad, laudteed, pingid, prügikastid, vaatlustornid jne) ja kuni 20m2 suuruseid looduskeskkonda sobituvaid hooneid. Kehtiva Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu "Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted" kohaselt peavad kõik elamud Viimsi vallas asuma üldplaneeringuga määratud elamumaal. Väljapoole elamumaad uusi elamuid ja nende abihooneid rajada ei ole lubatud. Kõik suvilad ja nende abihooned peavad Viimsi vallas asuma, kas elamumaal või aiamajade ja suvilate maal. Üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute menetlemine saab olla üksnes põhjendatud vajadusest tulenev erand (vallavolikogu kaalutlusotsus) vastavalt PlanS § 9 lõikele 7 ning sellest tulenevalt ei saa kaebajatel olla õigustatud ootust, et (elamu) ehitusõigust on võimalik seada maa-aladel, mille puudub vastav juhtfunktsioon. Looduskaitseseaduse (

) § 37 lg 1 p 2 kohaselt Läänemerel on piiranguvöönd 200 m.

§ 38

lg 2 kohaselt rannal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Karjamaa-IX kinnistu jääb kogu kinnistu ulatuses ning Karjamaa-I enamuses ehituskeeluvööndisse. Kaebajatel ei saa olla õigustatud ootust, et Keskkonnaamet ehituskeeluvööndit vähendab. Karjamaa-I kinnistu on üldse vaid 7 meetrit lai. Vastab tõele kaebajate väide, et on võimalik esitada üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise taotlust, kuid siinkohal peab mainima, et esiteks ei saa kaebajatel PlanS § 9 lg 7 alusel olla õigustatud ootust, et selline detailplaneering algatatakse, kuna detailplaneering 9 võib kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut sisaldada vaid põhjendatud vajaduse korral. Kui volikogu siiski peab põhjendatuks algatada üldplaneeringut muutev detailplaneering, siis PlanS § 9 lg 2 p 9 kohaselt on detailplaneeringu üheks ülesandeks vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks.

  1. Väide, et kaebajate kinnistuste väljaarvamine rohevõrgustiku nr 1 tuumalalt ei seaks ohtu Teemaplaneeringus ette nähtud rohevõrgustiku tuumala terviklikkust, on paljasõnaline. Kui Kinnistud arvata tuumala koosseisust välja ning tuleks muuta nende üldplaneeringujärgset maakasutust, siis väheneks otseselt ka tuumala pindala, kuna häirivad faktorid ulatuksid sügavamale tuumala sisemusse. Oluliseks vastuargumendiks on ka loomastikuekspert Ü. R.i eksperthinnangus välja toodud vajadus säilitada Viimsi poolsaare ja Aegna saare omavaheline sidusus, kuna Viimsi valla mandriosa rohealad on oluline lähteala Tallinnale kuuluva Aegna saare loomastikule. Tuumala nr 1 on selleks parim lähteala. Juhul kui kaebajate kinnistuid ei oleks haaratud rohevõrgustiku koosseisu, siis oleks juurdepääs merele vähenenud ca poole võrra. See omakorda tooks kaasa ühendustee toimimise vähenemise.
  2. Väär on väide, et pole vastatud nende ettepanekule motiveerida, miks iga kinnistu puhul kaaluvad avalikud huvid väidetavalt üles erahuvid, samuti ei nähtuvat neid kaalutlusi Määrusest. Ettepanekule vastati vallavalitsuse 08.05.2009 kirjaga nr 15-3/499-1 (p 3.1). Määruses on viide nii vastuväidetele kui ka vastustele. Planeerimisseadus lähtub põhimõttest, mille kohaselt planeerimisprotsess toimub üldiselt üksikule, so järjekorras: üleriigiline planeering -> maakonnaplaneering -> üldplaneering -> detailplaneering. Teemaplaneering ning selle KSH on koostatud üldplaneeringu tasandil mõõtkavaga 1:10 000, so 1 mm kaardil vastab 10 meetrile looduses. Teemaplaneeringu seletuskirjas on märgitud, et täpne maa-ala kasutuselevõtt ning konkreetse rohevõrgustiku elemendi täpne paiknemine tuleb täpsustada detailplaneeringus. Lähtudes planeerimise põhimõtetest ning arvestades planeeringute hierarhiat ei ole teemaplaneeringu tasandil võimalik ega ka otstarbekas läbi viia detailset analüüsi kinnistute kaupa kõikide rohevõrgustiku erinevate alade koosseisu hõlmatud alade osas, kuna alles detailplaneeringu tasandil planeeritakse maa-alade kasutusi kinnistu piiri täpsusega. Kaebajate poolt viidatud Riigikohtu lahend 15.01.2009 nr 3-3-1-54-03 on asjassepuutumatu. Riigikohus on andnud oma hinnangu detailplaneeringu, mitte üldplaneeringu tasandi planeerimismenetluse sisule. PlanS § 8 ja 9 sätestavad vastavalt üldplaneeringu ja detailplaneeringu ülesanded ja neist nähtub selgelt kahe planeeringu sisuline vahe.
  3. Läbiviidud uuringud on teostatud piisaval tasemel KSH aruande heakskiitmiseks ja Teemaplaneeringu kehtestamiseks ja täidetud on KeHJS § 2 lg 2 tingimused.
  4. Alusetud on kaebajate väide, et esitatud vastuväidetega ei ole arvestatud. Teemaplaneeringu avalikul väljapanekul esitati 64 vastuväidet ja ettepanekut, sh mitmed olid ühisvastuväited. Kõik vastuväited ja ettepanekud töötati läbi, neile vastati sisuliselt ning planeerimislahendust korrigeeriti selle põhjendatuse korral. 10 Kaebajate vastuväidete ja ettepanekute mittearvestamise sisulised põhjendused on toodud Viimsi Vallavalitsuse 09.01.2009 kirjas nr 15-3/1422-1 (ärakiri kirjast – Lisa nr 10) ja 08.05.2009 kirjas nr 15-3/499-
  5. Eelviidatud vastustaja 09.01.2009 kirja olemasolu lükkab ümber kaebajate väited (vt kaebuste teist lehekülge), et neile vastati alles 08.05.2009 kirjaga.
  6. Teemaplaneering ei riiva kaebajate Põhiseaduse § 32 tulenevaid põhiõigusi. Viimsi valla mandriosa üldplaneering näeb kaebajate Kinnistutele ette puhkeotstarbelise maa (AP) juhtotstarbe, mis tähistab elanikkonna aktiivseks puhkuseks, spordiks, tervistuseks mõeldud hoonete ja rajatiste, parkide ja muruväljakute maad. Kaebaja Kinnistute sihtotstarve on sotsiaalmaa. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus määratletud puhkeotstarbelise maa juhtotstarbele vastab sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliik üldkasutatav maa (avalikult kasutatav, iseseisvat katastriüksust moodustav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, sh: haljasala ja pargi maa; supelranna maa; rahvapeo- ja kokkutulekuväljaku maa; lautri maa; laste mänguväljaku maa; spordiplatsi ja terviseraja maa; kalmistu maa). Rohuneeme maastikukaitseala moodustamisega ja kaitse-eeskirjaga ei sätestata täiendavaid piiranguid kaebajate kinnistutele. Rohuneeme maastikukaitseala kaitse-eeskirja § 5 lg 1 p 6 kohaselt kaitsealal on keelatud ehitiste ehitamine, v.a kaitseala valitseja nõusolekul kaitseala kaitse-eesmärke toetavate hoonete ja rajatiste ehitamine ning puhke- ja õppesihtotstarbeliste rajatiste rajamine, sh on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud arendada puhkemajandustegevust ja seeläbi rajada uusi vabaaja veetmisega ja spordiga seotud liikumisradasid nagu näiteks ratta-, matka-, jooksu-, suusaradasid. Ehitisi võib ehitada ka juhul kui seda on ette nähtud enne kaitseala moodustamist kehtestatud detailplaneeringutega. Eeltoodust nähtub, et kaitse-eeskiri võimaldab Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu alusel vastavuses sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliigi üldkasutatava maa sihtotstarbega kaitsealale ehitada nii ehitisi kui ka rajatisi. Samuti on tagatud PlanS § 9 lg 3 p 9 tulenev õigus detailplaneeringu menetluses vajaduse korral teha ettepanek kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks.
  7. Teemaplaneering ei too kaasa kaebajate kinnisasjade sihtotstarbe muutmist. Vastustajale jääb arusaamatuks kaebajate vastavasiisuline väide, et Teemaplaneering sisuliselt muudab kaebaja omandis oleva kinnisasjade sihtotstarbe sotsiaalmaast kaitsealuseks maaks ning välistab maa kasutamise mistahes muul sihtotstarbel. Üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute menetlemine saab olla üksnes põhjendatud vajadusest tulenev erand (vallavolikogu kaalutlusotsus) vastavalt PlanS § 9 lõikele 7 ning sellest tulenevalt ei saa kaebajatel olla õigustatud ootust, et (elamu) ehitusõigust on võimalik seada maa-aladel, mille puudub vastav juhtfunktsioon.
  8. Kaebajate ettepanekud ja vastuväited KSH osas ei tingi Määruse tühistamist. Vastustajale jääb selgusetuks, millistele argumentidele või tõestatud uuringutele tugineb kaebajate seisukoht, et KSH aruande
  9. alternatiivi rakendamise korral, kus Viimsi rohevõrgustik paikneks ainult riigi, valla või üldkasutusel olevatel külamaadel, toob kaasa rohevõrgustiku sidususe kadumise. Vastustajal ei ole põhjust kahelda teemaplaneeringu, KSH ning kaasatud ekspertide pädevuses. 11 Viimsi Vallavalitsus on valinud Teemaplaneeringu koostajaks väga suurte kogemustega AS-i Pöyry Entec. Teemaplaneeringu koostamisel on osalenud otseselt kõigis töö etappides arhitektuuri- ja planeerimisosakonna juhataja K. L., maastikuarhitektplaneerijad T. V. ja K. K.. Mõlemad viimatinimetatud on diplomeeritud maastikuarhitektid ja omavad omal erialal töötamise (sh looduse välivaatluste tegemise) kogemust. Kõigil kolmel planeeringu koostamist nõustanud konsultandil on olemas ka keskkonnamõju strateegilise hindamise õigus. Seega nad vastavad riiklikult tunnustatud keskkonnaeksperdi kriteeriumile (ehki antud juhul ei olnud selle teemaplaneeringu puhul keskkonnamõju strateegilise hindamise ekspertideks). KSH aruande koostajateks olid OÜ Keskkonnakorraldus keskkonnaeksperdid S. K. ja T. K. ning bioloog R. M. (osales töös enne Keskkonnaameti loomist). Teemaplaneeringu koostaja ja KSH aruande koostajate vahel on toimunud jooksvalt koostöö kogu planeerimismenetluse kestel. Kohaliku tasandi kaitsealade moodustamisel on arvestatud bioloogiakandidaat J. P.i ja akadeemik J. M.i loodusväärtuste ekspertiisi tulemustega (KSH aruande lisad 3-9). Loomastikuuuringu osas on koostööd tehtud Riigimetsa Majandamise Keskusega, kellelt on saadud väljavõtted riigimetsa koosseisu kohta – sealt tulevad välja loomades elupaigad. Metsatüübi järgi võib ja saab eeldada, milliste loomade elupaigad seal on. Samuti on oma eksperthinnangu Teemaplaneeringu osas andnud zooloog Msc Ü. R.. Kaudselt on kaasatud olnud maakondliku rohelise võrgustiku metoodika koostajad PhD K. S. ja Msc J. J. ning PhD M. K., kes on tunnustatud ökoloogilise võrgustiku uurija. Töö tugines nende poolt välja töötatud teaduslikule metoodikale. KeHJS § 2 lg 2 kohaselt keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Vastustaja on seisukohal, et antud juhul on KeHJS § 2 lg 2 püstitatud eesmärgid saavutatud. Lihtsustatult öeldes planeerimismenetluses planeeritakse ja KSH menetluses hinnatakse kaasnevaid mõjusid ning vajadusel pakutakse välja vältimis- ja leevendusmeetmeid. Tegemist on erandliku planeeringuga. Kui üldjuhul üld- ja teemaplaneeringute üheks eesmärgiks on määrata looduslikele aladele täiendavat ehitusõigust, siis antud juhul on eesmärgiks bioloogilise mitmekesisuse alalhoidmine määratledes miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustiku struktuurielementide ning kaitsealade paiknemine. Tegemist on positiivset keskkonnamõju omava planeeringuga, mille alusel ei kitsendata kaebajate õigusi (vt kaebuse vastused p 5-8). Vastustaja on seisukohal, et ekspertalane kompetents on olnud kõrgel tasemel nii Teemaplaneeringu kui ka KSH aruande koostamisel ja seda nii teoreetilisel baasil kui ka vahetult töögrupi näol ning läbi on viidud kõik vajalikud uuringud. Keskkonnaameti HarjuJärva-Rapla regiooni Harjumaa kontori 05.08.2009 kirjaga nr HJR 6-8/13325-5 (kirja ärakiri – Lisa nr 11) kiideti heaks Teemaplaneeringu KSH aruanne ning Harju Maavalitsuse 05.10.2009 kirjaga nr 2.1-13/2874 kiideti heaks Teemaplaneering. 19.1 Kaebaja väide, et: „eksperdid võisid hinnata rohevõrgustiku toimimist, arvestamata seejuures muid kitsendusi“ ei vasta tõele. KSH aruande peatükis 10 „Planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud“ on hinnatud mõju inimese tervisele, majandusele, bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele loodusobjektidele, taimestikule, loomastikule, rohevõrgustiku sidususele ja toimivusele, metsandusele, pinna- ja põhjaveele, õhu kvaliteedile, kultuuripärandile, maastiku ilmele ning samuti hinnati erinevate mõjude omavahelisi seoseid ning kumulatiivset keskkonnamõju. 12 Määrus, millega Temaplaneering kehtestati, sisaldab kõiki asjassepuutuvaid kaalutlusi. Kaebajate poolt viidatud kaalutlused Määruses puuduvad, kuna maaomanike, sh kaebajate omandiõigust kitsendatud ei ole. 19.2 Vastustaja on seisukohal, et tagatud on optimaalne avalike ja erahuvide vaheline tasakaal.
  10. alternatiivi rakendamisel osaliselt, so jättes kaebajate Kinnistud välja tuumala nr 1 koosseisust, tooks kaasa olulise sidususe vähenemise Aegna saare ja Viimsi poolsaare vahel. 19.3 Üldplaneeringu tasandil kaitsealade planeerimine on kooskõlas planeerimise hierarhia põhimõtetega ja põhjendatum kui detailplaneeringu tasandil, kuna üldplaneeringu tasandil hinnatakse kaitseväärtusi ülevallalisest seisukohast. Detailplaneeringu tasandil on võimalik PlanS § 9 lg 1 p 9 alusel vajaduse korral teha ettepanekuid kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. 19.4 Kaebajate viide KSH aruande peatüki 7.5 „Taimestik“ alapeatükile 7.5.1 „Tuumala nr 1“ tekstile „metsad on küllaltki tüübiomase taimestikuga ning et harvaesinevatest liikidest leiti ala kaguosa ühest kraavist punatäpp-lemmel ja kirdeosas austria sõnalõng“ on kontekstist välja rebitud ja äärmiselt silmakirjalik. Selle tõestuseks esitame KSH aruande peatüki 7.5 „Taimestik“ alapeatüki 7.5.1 „Tuumala nr 1“ eraldi vastuse lisana (Lisa nr 12). Rohuneeme maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta rannikumadalikul terviklikult säilinud väärtuslikku loodusmaastikku (ennekõike metsakooslusi) säilitamaks bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteeme. Samuti on eesmärgiks liigilise mitmekesisuse, haruldaste liikide, sh kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Rohuneeme maastikukaitseala ja sellega piirnevad alad on liigirikkad ja kaitstavaid ning haruldasi taimeliike on sellel alal palju (MTÜ Eesti Euroinfo Ühingu Euroülikool uuringus leiti 27 liiki). Kui nendele lisada veel hajusa levikuga ehk siis kohati haruldased liigid, on hoidmist väärivate taimeliikide arv
  11. EL „Loodusdirektiivi” elupaikadest on antud alal esindatud elupaigatüüp 9010 „Põhja-Euroopa vanad loodusmetsad”, mis on elupaigaks paljudele ohustatud liikidele, eriti sammaldele, samblikele, seentele ja selgrootutele loomadele. Kogu Euroopa Liidu tasandil on tänaseks päevaks liigutud üksikute isendite kaitselt maastiku, sh elupaikade kaitsele. 19.5 Kaebajad arvavad ekslikult, et KSH ülesanne on põhjendada, miks on kaebajate Kinnistud arvatud tuumala nr 1 koosseisu. Antud juhul on KeHJS § 2 lg 2 püstitatud eesmärgid saavutatud, planeerimismenetluses planeeritakse ja KSH menetluses hinnatakse kaasnevaid mõjusid ning vajadusel pakutakse välja vältimis- ja leevendusmeetmeid. Tegemist on erandliku planeeringuga. Kui üldjuhul üld- ja teemaplaneeringute üheks eesmärgiks on määrata looduslikele aladele täiendavat ehitusõigust, siis antud juhul on eesmärgiks bioloogilise mitmekesisuse alalhoidmine määratledes miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustiku struktuurielementide ning kaitsealade paiknemine. Tegemist on positiivset keskkonnamõju omava planeeringuga, mille alusel ei kitsendata kaebajate õigusi.
  12. Määruse vastuvõtmisel ei ole rikutud avaliku huvina õigust menetlusele ja korraldusele, Määrus on motiveeritud ja kaalutletud, seega õiguspärane, mistõttu puudub alus populaarkaebuse esitamiseks. 20.1 Teemaplaneering on piisavalt motiveeritud. 13 Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Vaidlustatud Määrus on õiguspärane nii materiaalsest kui formaalsest aspektist ning on piisavalt motiveeritud nii faktiliselt kui ka õiguslikult. Haldusakti vastuvõtmisel on järgitud kõiki kaalutlusreegleid ning ei esine diskretsioonivigu. HMS § 56 sätestatud haldusakti põhjendamise nõude üheks eesmärgiks on tagada akti kontrollitavus. Käesoleval juhul tulenevad Määruse põhjendused nii Määrusest endast kui ka selles viidatud Teemaplaneeringu materjalidest ja muudest dokumentidest. Seetõttu pole tegemist motiveerimatu haldusaktiga ning puudub alus selle tühistamiseks. Määrusega kehtestati üldplaneeringu Teemaplaneering, mis on ka kaebajale endale teadaolevalt väga mahukas dokument. Lisaks esitasid erinevate kinnistute omanikud Teemaplaneeringu avaliku arutelu käigus kokku 64 ettepanekut ja vastuväidet, millele kõigile esitati ka vallavalitsuse seisukohad, mis kõik moodustavad osa Teemaplaneeringu materjalist ja Määruse teise lehe viite kohaselt asuvad Teemaplaneeringu passis so menetlusdokumentatsioonis. Vastustaja on vallavalitsuse seisukohti aktsepteerinud ja nii moodustavad need samuti osa Määruse põhjendustest. Ainuüksi menetlusökonoomika seisukohast on mõeldamatu, et kõik nii mahuka planeeringu põhjendused esitatakse planeeringut kehtestavas haldusaktis. Oluline on rõhutada, et neidsamu asjaolusid ja väiteid, millega kaebajad põhjendavad vaidlustatud Määruse õigusvastasust, on põhjalikult käsitletud ja kaalutletud nii enne planeeringu kehtestamist kui ka Määruses eneses viidatud Harju Maavalitsuse 05.10.2009 kirjas nr 2.1-13/2874, millega Teemaplaneering heaks kiideti. Vastustaja on Harju Maavalitsuse eelviidatud kirjas toodud käsitlusega vastuväidete osas nõustunud ning on Määruse põhjenduses ka maavanema nimetatud kirjale üheselt viidanud. Seega peaks olema ilmne ja üheselt arusaadav, et ka Harju Maavalitsuse 05.10.2009 kirjas esitatud seisukohad vastuväidete (sh kaebaja vastuväidete) osas on ühtlasi Määruse põhjendusteks. Määruses on ka viidatud, kus on kõik dokumendid kättesaadavad, Harju Maavalitsuse 05.10.2009 kiri on aga lisaks selle koostaja poolt saadetud kõikidele isikutele (sh kaebajale), kelle ettepanekuid või vastuväiteid täies mahus ei rahuldatud. Seega on vastustaja järginud põhimõtet, mille kohaselt haldusakti põhjendamise üheks eesmärgiks on tagada akti kontrollitavus. Vastustaja viitab Riigikohtu Halduskolleegiumi otsusele nr 3-3-1-16-
  13. Määrus on kookõlas Riigikohtu otsustega nr 3-3-1-54-03 ja 3-3-1-57-
  14. Määruses on ära toodud põhimotiivid; selles on viidatud kõigile arvesse võetud dokumentidele ning ära märgitud ka nendega tutvumise koht, mistõttu pole vastustaja Määrus vastuolus ka kohtupraktikaga. Kaalutlust teostati juba ka vastuväidetele vastamise ajal. Määruses on viide esitatud vastuväidete vastustele, mis on kogu vastuse ulatuses motivatsiooni osaks. Esitatud vastuväiteid ja vastuseid on kokku 3 kausta, mõeldamatu on selline materjal mahutada Määruse teksti. 20.
  15. Teemaplaneering ei ole vastuolus maakonnaplaneeringuga. Maakonnaplaneeringu eesmärk on maakonna territooriumi arengu üldistatud käsitlemine, üldise territoriaal-majandusliku arengustrateegia ja -kontseptsioonide sidumine kestva ja säästva arengu põhimõtetega ning riiklike ja kohalike huvide tasakaalustamine. 14 Harju maakonnas on kehtestatud kaks maakonna tasandi planeeringut – Harju maakonnaplaneering I etapp (kehtestud Harju maavanema 19.04.1999 korraldusega nr 1682) ja Harju maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (kehtestatud Harju maavanema 11.03.2003 korraldusega nr 356-k). PlanS § 4 lg 2 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses. PlanS § 23 lg 1 p 2 kohaselt teostab üldplaneeringu tasandi planeeringute üle järelevalvet maavanem. PlanS § 23 lg 3 kohaselt järelevalve teostaja pädevuses on planeeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine; planeeringu liigilt üldisemale kehtestatud planeeringule vastavuse kontrollimine; nõusoleku andmine liigilt üldisema kehtestatud planeeringu muutmiseks temale esitatud, liigilt üldisema planeeringu muutmise ettepanekut sisaldava planeeringu kehtestamisel; planeeringus riigi huvide järgimise kontrollimine, kui planeeritava maa-ala kohta puudub liigilt üldisem kehtestatud planeering; planeeringu avalikul väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikute ning planeeringu koostamist korraldava maavalitsuse või kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha esitamine vastuväidete kohta, kui planeeringu koostamisel vastuväiteid ei arvestatud. Üldplaneering koostatakse valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramiseks, arvestades valla või linna arengukava suundumusi. Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1 on kehtestatud Viimsi valla mandriosa üldplaneering. Enne Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kehtestamist andis selle planeerimislahendusele omapoolse heakskiidu ka Harju maavanem arvestades varem kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu I etapi planeerimislahendust. Teemaplaneeringule andis maavanem heakskiidu 05.10.2009 kirjaga nr 2.1-13/
  16. Järelevalve teostamise tulemusena asus maavanem seisukohale, et teemaplaneeringu koostamisel ei ole rikutud seadusi ja norme ega neid vaidlustajate seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid järelevalve teostaja poolt tagamisele. Planeeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud planeeringu sisule esitatavatest nõuetest. Teemaplaneeringule omapoolset heakskiitu andes arvestas Harju maavanem ka varem kehtestatud maakonna tasandi planeeringutega, so Harju maakonnaplaneeringuga I etapp ja Harju maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Kaebajad väidavad, et Kinnistute ostmisel lähtusid nad maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ planeerimislahendusest. Juhime kaebajate tähelepanu asjaolule, et piirkond (kaardile ei ole kantud katastriüksuste piire), kus asuvad kaebajate Kinnistud, on tähistatud leppemärgiga „mets“ (helerohelise värviga tingmärk), mis on igal juhul oma iseloomult rohevõrgustikku toetava funktsiooniga. Kaebajad oleksid pidanud Kinnistute ostmisel lähtuma lisaks ka Harju maakonnaplaneeringu I etapist ja Viimsi valla mandriosa üldplaneeringust ning kehtivatest teemaplaneeringutest. Harju maakonnaplaneeringu I etapis, milles määratleti ka asustuse paiknemine, on kõnealune piirkond samuti tähistatud tingmärgiga „mets“. Viimsi valla mandriosa üldplaneering näeb kaebajate kinnistutele ette puhkeotstarbelise maa (AP) juhtotstarbe, mis tähistab elanikkonna aktiivseks puhkuseks, spordiks, tervistuseks mõeldud hoonete ja rajatiste, parkide ja muruväljakute maad. Kaebaja Kinnistute sihtotstarve on sotsiaalmaa. 15 Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus määratletud puhkeotstarbelise maa juhtotstarbele vastab sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliik üldkasutatav maa (avalikult kasutatav, iseseisvat katastriüksust moodustav, üldjuhul hooneteta maa. Kaebajad ei saanud ei maakonnaplaneeringute põhjal ega ka Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu ja teemaplaneeringu "Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted" põhjal eeldada, et kõnealune piirkond on ette nähtud hoonestamiseks ning kaebajate eeldus, et nad ostavad maad, millele on lubatud rajada hoonestust, ei saanud tugineda kehtivatele planeeringutele vaid ilmselt soovile kehtivat üldplaneeringut muuta. Üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute menetlemine saab olla üksnes põhjendatud vajadusest tulenev erand (vallavolikogu kaalutlusotsus) vastavalt PlanS § 9 lõikele 7 ning sellest tulenevalt ei saa kaebajatel olla õigustatud ootust, et (elamu) ehitusõigust on võimalik seada maa-aladel, mille puudub vastav juhtfunktsioon. Kinnistute ostmisel tekkinud õiguspärast ootust ning omandiõiguse teostamist ei ole piiratud. 20.3 Teemaplaneering ei ole vastuolus valla üldplaneeringuga. Viimsi valla mandriosa üldplaneering näeb kaebajate Kinnistutele ette puhkeotstarbelise maa (AP) juhtotstarbe. Kaebajad viitavad eksitavalt sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliigile, so ühiskondlike ehitiste maale (kasumi saamise eesmärgita ehitise ja ehitiste kompleksi alune maa ning ehitisi teenindav maa, sh: riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste (välja arvatud Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 § 6 punktis 7 nimetatud ehitised) büroo- ja administratiivhoonete maa; välisriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste hoonete maa; äriotstarbeta meelelahutus-, haridus-, teadus-, tervishoiu-, hoolekande-, sakraal-, puhke- ja spordiehitiste maa; muuseumi-, arhiivi- ja raamatukoguehitiste maa; loomaaia ja botaanikaaia maa). Ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbe alaliigile vastab Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus üldkasutatavate hoonete maa juhtotstarve. Rohuneeme maastikukaitseala moodustamisega ja kaitse-eeskirjaga ei sätestata täiendavaid piiranguid kaebajate kinnistutele. Rohuneeme maastikukaitseala kaitse-eeskirja § 5 lg 1 p 6 kohaselt kaitsealal on keelatud ehitiste ehitamine, v.a kaitseala valitseja nõusolekul kaitseala kaitse-eesmärke toetavate hoonete ja rajatiste ehitamine ning puhke- ja õppesihtotstarbeliste rajatiste rajamine, sh on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud arendada puhkemajandustegevust ja seeläbi rajada uusi vabaaja veetmisega ja spordiga seotud liikumisradasid nagu näiteks ratta-, matka-, jooksu-, suusaradasid. Ehitisi võib ehitada ka juhul kui seda on ette nähtud enne kaitseala moodustamist kehtestatud detailplaneeringutega. Eeltoodust nähtub, et kaitse-eeskiri võimaldab Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu alusel vastavuses sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliigi üldkasutatava maa sihtotstarbega kaitsealale ehitada nii ehitisi kui ka rajatisi. Samuti on tagatud PlanS § 9 lg 3 p 9 tulenev õigus detailplaneeringu menetluses vajaduse korral teha ettepanek kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringule „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ andis maavanem heakskiidu 05.10.2009 kirjaga nr 2.1-13/
  17. Järelevalve teostamise tulemusena asus maavanem seisukohale, et teemaplaneeringu koostamisel ei ole rikutud seadusi ja norme ega neid vaidlustajate seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid järelevalve teostaja poolt tagamisele. Planeeringu koostamisel on arvestatud PlanS-s sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud planeeringu sisule esitatavatest nõuetest. 16 Teemaplaneering ei muuda kehtivat üldplaneeringut vaid täpsustab seda PlanS § 8 lg 3 p 7 ja 14 alusel. Teemaplaneering ega ka Rohuneeme maastikukaitseala kaitsekord ei piira kaebaja poolt tema omandis olevate kinnisasjade kasutamise sihtotstarvet.
  18. Määrusega kehtestatud Teemaplaneering ei riku ja ei riiva kaebajate õigusi, siis HKMS § 7 lg 1 ja PlanS § 26 lg 1 sätestatud üldregulatsioonist tulenevalt tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kuna Määrus on kooskõlas õigusaktide sätetega ja selle vastuvõtmisel on järgitud menetlusnorme, siis puuduvad alused ka populaarkaebuse rahuldamiseks. Vastustaja palub jätta K. M. ja AB Seppik & Sirel OÜ kaebused rahuldamata ja jätta menetluskulud kaebajate kanda. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  19. Kohus uurinud menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Viimsi Vallavolikogu 13.10.09 määrusega nr 22 (edaspidi Määrus) kehtestati valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ (edaspidi Teemaplaneering). Kaebajad paluvad selle tühistada. Kohus leiab, et Määrusega kehtestatud Teemaplaneering ei riku kaebajate õigusi ja Teemaplaneeringu menetlemisel ja kehtestamisel ei ole vastustaja poolt rikutud õigusaktide sätteid. Kohtu põhjendused on järgmised:
  20. Kaebajad esitasid alternatiivsed taotlused ja esmalt oma subjektiivsete õiguste kaitseks, kuna Määrus kitsendab kaebajate omandis olevate kinnisasjade kasutamise võimalusi, st Määrus kaebajate põhiseaduse § 32 tulenevat põhiõigust omandit vabalt vallata ja kasutada. Teise alternatiivina märgitakse kaebuses avalike huvide kaitsevajadus, kuna Määruse vastuvõtmisel on rikutud avaliku huvina õigust menetlusele ja korraldusele (PS §14), kuna Määrus olevat motiveerimata ning õigusvastane. Kohus analüüsib kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumist ja kaebust avalike huvide kaitseks.
  21. Vastavalt HKMS § 7 lg-le 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. PlanS § 26 lg 1 võimaldab kaebuse esitamist nii subjektiivsete õiguste rikkumise tõttu kui ka n-ö avalikes huvides. Eelnimetatud sätte kohaselt on planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks igal isikul õigus ühe kuu jooksul pöörduda kohtusse, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Planeerimisseaduse (PlanS) § 26 lg 1 kohaselt võib planeeringu kehtestamise otsust vaidlustada iga isik, kes leiab, et otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. 19.
  22. 2008.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-61-07 on Riigikohtu Halduskolleegium märkinud, et nimetatud regulatsioon, mis loob ka nn populaarkaebuste esitamise võimaluse, ei välista, vaid pigem toetab nõuet, et iga kaebuse esitanud isik määratleks kaebuse esitamise aluse. Kohustus väljendada kaebuses oma seos vaidlustatud aktiga tuleneb HKMS §-de 7 ja 10 nõuetest. 17 Populaarkaebuse lahendamisel kontrollib kohus akti kooskõla seadustega kaebuses esitatud nõuete ulatuses. Subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuse lahendamisel kontrollib kohus, kas isikul on vastav subjektiivne õigus ning kas planeering reaalselt rikub seda õigust. Vaidlust ei ole küsimuses, et kaebajatel on õigus vaidlustada üldkorraldusena antud Määrust nr
  23. Kohus nõustub menetlusosalistega, et Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et ulatusliku diskretsioonilisuse tõttu on planeeringute kohtulik kontroll oma ulatuselt piiratud. Küsimuse sellest, mida ja kuidas planeeringualale rajada, saab otsustada planeeringu kehtestamisel haldusorgan, kohus ei saa haldusorgani asemel planeeringulahendusi kujundada või muuta. Käesoleva asja raames hindab kohus kehtestatud planeeringu kooskõla kehtiva õigusega ning ei asu hindama planeeringulahenduste sobivust või otstarbekust. Küsimused ühe või teise lahenduse sobivusest või otstarbekusest oli kaebajatel võimalik üles tõsta omapoolsete põhjendatud ettepanekute tegemisega planeerimismenetluses. Kohtumenetluses on võimalik tõstatada küsimus kaalutlusõiguse teostamata jätmisest või kaalumise vigadest nende ettepanekute läbivaatamisel.
  24. Halduskohtule esitatud kaebuses rõhutab kaebaja asjaolu, et vaidlustatud haldusakt rikub kaebaja õiguse/seadusest tuleneva võimaluse kinnistute sihtotstarbe muutmiseks ja takistab selliselt hoonete ehitamist. Kaebuse esitajad tuginevad õigustatud ootuse printsiibile ja leiavad, et kinnistute soetamise ajal Harju maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused lähtusid maakonna teemaplaneeringust ja see ei näinud ette, et kinnisasjad jäävad rohevõrgustiku tuumalale T09, siis ei ole õige vastustaja seisukoht, et käesoleva Teemaplaneeringuga saab täpsustada ja hõlmata neid alasid, mis ei ole määratletud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga, sj siis ka kaebajate omandis olevaid kinnistuid. Kohus leiab, et nii Teemaplaneeringu kui ka kohtumenetluses on kaebajad lähtunud valest eeldusest, kui leiavad, et vastustaja oleks pidanud põhjendama, miks ta ei arvesta Harju MK rohevõrgustiku kaebajate kinnistute puhul tuumalaga T
  25. Menetluses on Viimsi Vallavalitsus 09.01.2009 kirjaga nr 15-3/1422-1 vastanud juba samasisulisele kaebajate 25.04.08 pöördumisele. Vastatud on ka 10.02.09 pöördumisele 08.05.09 kirjaga nr 15-3/499-
  26. Kaebuse esitajate huvides tehtud vastuväites oli sj ekslikult märgitud, et tuumalale nr 1 soovitakse moodustada muinsuskaitse ala. Kohus leiab, et vastustaja on õigesti vastanud ning ka Teemaplaneeringus arvestanud, et Maakonna eelviidatud teemaplaneering (ptk 5) märkis võimalused, et omavalitsused saavad teemaplaneeringu eesmärke täpsustada, kuna olulist indikaatorväärtust võivad omada ka kohalikud planeeringulised normatiivid ja soovitused. Seega nähtub, et omavalitsused pidi planeeringut täpsustama oma üldplaneeringus, maakonnaplaneering nägi ette eraldiseisvad maakonna ja kohalike tasandite rohelise võrgustiku struktuurelemendid ja nende piirid ja et rohelise võrgustiku täpsemad kasutustingimused määratakse rakenduslike töödega, milleks on Viimsi valla Teemaplaneering (vt maakonnaplaneeringu ptk 2.2.1). Seega on vastustaja kehtestanud oma valla üldplaneeringu ja selle täpsustamiseks Teemaplaneeringu, mis ei muuda ega saa muuta maakonna planeeringuid, tuumala T09 ei anna kaebajatele õigustatud ootust, et vald ei tohiks määrata oma Teemaplaneeringut arvestades valla vajadusi. Selle tõttu ongi vald vastanud, et 18 ei nõustu kaebajatega, et PlanS § 7 lg 4 kohaselt peab Harju maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ olema Teemaplaneeringu aluseks ning et huvitatud isikutel on kinnisasjade omandamisel õiguspärane ootus, et nende omandiõiguse teostamisel ei piirata võrreldes kinnisasjade omandamise ajaga. Vaidlust ei ole alljärgnevas: - K. M.´i kaasomandis koos J. M.´iga on Viimsi vallas, Rohuneeme külas asuv Karjamaa-VI kinnistu, katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx, sihtotstarve 100% sotsiaalmaa (väljavõte kinnistusosakonna elektroonilisest registriosast ), üldpindala 1,21 ha, mis kõik on metsamaa (väljavõte Maa-ameti kaardiserverist). Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu järgne juhtfunktsioon on puhkeotstarbeline maa. - AB Seppik & Sirel OÜ kaasomandis koos E. A., A. A. ja A. S.´ga on Viimsi vallas, Rohuneeme külas asuv Karjamaa-I kinnistu, katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx, sihtotstarve 100% sotsiaalmaa (väljavõte kinnistusosakonna elektroonilisest registriosast), üldpindala 629 m², mis kõik on metsamaa (väljavõte Maa-ameti kaardiserverist ). Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu järgne juhtfunktsioon on puhkeotstarbeline maa. - AB Seppik & Sirel OÜ ainuomandis on Viimsi vallas, Rohuneeme külas asuv Karjamaa-IX kinnistu, katastritunnus 89001:003:1217, sihtotstarve 100% sotsiaalmaa (väljavõte kinnistusosakonna elektroonilisest registriosast), üldpindala 2877 m², mis kõik on metsamaa (väljavõte Maa-ameti kaardiserverist). Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu järgne juhtfunktsioon on puhkeotstarbeline maa. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrus nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 p 13 kohaselt on sotsiaalmaa maa, millelt ei taotleta kasumit. Sotsiaalmaa jaguneb ühiskondlike ehitiste maa ja üldkasutatava maa sihtotstarbe alaliigiks. Sotsiaalmaa sihtotstarbe määramisel tuleb ära määrata ka sihtotstarbe alaliik (ühiskondlike ehitiste maa või üldkasutatav maa). Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus määratletud puhkeotstarbelise maa juhtotstarbele, mille hulka kuuluvad ka kaebajate kinnistud, vastab sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliik üldkasutatav maa (avalikult kasutatav, iseseisvat katastriüksust moodustav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, sh: haljasala ja pargi maa; supelranna maa; rahvapeo- ja kokkutulekuväljaku maa; lautri maa; laste mänguväljaku maa; spordiplatsi ja terviseraja maa; kalmistu maa). Sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliigile ühiskondlike ehitiste maa (kasumi saamise eesmärgita ehitise ja ehitiste kompleksi alune maa ning ehitisi teenindav maa, sh: riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste (välja arvatud Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 § 6 punktis 7 nimetatud ehitised) büroo- ja administratiivhoonete maa; välisriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste hoonete maa; äriotstarbeta meelelahutus-, haridus-, teadus-, tervishoiu-, hoolekande-, sakraal-, puhke- ja spordiehitiste maa; muuseumi-, arhiivi- ja raamatukoguehitiste maa; loomaaia ja botaanikaaia maa) vastab Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus üldkasutatavate hoonete maa juhtotstarve. Kehtiva Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu "Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted"1 kohaselt peavad kõik elamud Viimsi vallas asuma üldplaneeringuga määratud elamumaal. Väljapoole elamumaad uusi elamuid ja 1 Teemaplaneering on kättesaadav Viimsi valla kodulehel http://www.viimsivald.ee/?id=12054 19 nende abihooneid rajada ei ole lubatud. Kõik suvilad ja nende abihooned peavad Viimsi vallas asuma, kas elamumaal või aiamajade ja suvilate maal. Kaebajatele kuuluvad kinnistud on 100% sotsiaalmaa. Viimsi valla mandriosa üldplaneering näeb kaebajate Kinnistutele ette puhkeotstarbelise maa (AP) juhtotstarbe, mis tähistab elanikkonna aktiivseks puhkuseks, spordiks, tervistuseks mõeldud hoonete ja rajatiste, parkide ja muruväljakute maad. Kaebajate Kinnistute sihtotstarve on sotsiaalmaa. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus määratletud puhkeotstarbelise maa juhtotstarbele vastab sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliik üldkasutatav maa (avalikult kasutatav, iseseisvat katastriüksust moodustav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, sh: haljasala ja pargi maa; supelranna maa; rahvapeo- ja kokkutulekuväljaku maa; lautri maa; laste mänguväljaku maa; spordiplatsi ja terviseraja maa; kalmistu maa). Vastustaja ongi selle tõttu leidnud, et kuivõrd valla üldplaneeringus on kaebajatele kuuluv maa kaardimaterjali ja seletava osa andmetel AP-tähistatud maa, st puhkeotstarbeline maa, siis see on sotsiaalmaa alaliik, mis pidi andma kinnistute ostmisel kaebajatele vajaliku teabe, et sellel alal kõike ehitada ei saa. Üldplaneeringus tähistatud A märgib ära sotsiaalmaa, kuhu võis rajada üldkasutatavaid hooneid. Vastavalt võttis seda arvesse ka vaidlustatud Teemaplaneering ja kuna kaebajate maa osas sotsiaalmaa ehk kaardil A tähistus puudub, seda said kaebajad kontrollida, samuti üldplaneeringu seletuskirjast lugeda, et hooneid planeeritakse vaid vallale kuuluvale metsamaale põhjarannikul, mis on mõeldud puhkeotstarbeliseks maaks, siis need põhimõtted Teemaplaneering ka sätestas. Sellest tulenevalt ei saanud olla kaebajatel õigustatud ootust, et üldplaneering tagas neile ehitamise, va ehitised, mis juhtotstarve lubab ehitada.
  27. Kuivõrd kaebuse esitajate kinnistud jäävad ka moodustava kaitse-ala piiridesse, siis on vastustaja leidnud, et Teemaplaneeringu kehtestamise ja Rohuneeme maastiku-kaitseala moodustamisega ei piirata ebaproportsionaalselt kaebajate võimalust kavandada Kinnistutele detailplaneeringu menetluses ehitusõigust võrreldes juba kehtivas Üldplaneeringus ja teemaplaneeringus „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ sätestatud tingimustega. Kohus leiab, et ka antud juhul tuleb arvestada Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrus nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 p 13 kohaselt on sotsiaalmaa maa, millelt ei taotleta kasumit. Sotsiaalmaa jaguneb ühiskondlike ehitiste maa ja üldkasutatava maa sihtotstarbe alaliigiks. Sotsiaalmaa sihtotstarbe määramisel tuleb ära määrata ka sihtotstarbe alaliik (ühiskondlike ehitiste maa või üldkasutatav maa). Sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliigile ühiskondlike ehitiste maa (kasumi saamise eesmärgita ehitise ja ehitiste kompleksi alune maa ning ehitisi teenindav maa, sh: riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste (välja arvatud Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 § 6 punktis 7 nimetatud ehitised) büroo- ja administratiivhoonete maa; välisriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste hoonete maa; äriotstarbeta meelelahutus-, haridus-, teadus-, tervishoiu-, hoolekande-, sakraal-, puhke- ja spordiehitiste maa; muuseumi-, arhiivi- ja raamatukoguehitiste maa; loomaaia ja botaanikaaia maa) vastab Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus üldkasutatavate hoonete maa juhtotstarve. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus on kaebajate kinnistud määratletud puhkeotstarbelise maa juhtotstarbega maa, st mis vastab sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliigile üldkasutatav maa (avalikult kasutatav, iseseisvat katastriüksust moodustav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, sh: haljasala ja pargi maa; supelranna maa; rahvapeo- ja kokkutulekuväljaku maa; 20 lautri maa; laste mänguväljaku maa; spordiplatsi ja terviseraja maa; kalmistu maa), seega on kaebajatel õigustatud ootus, seda olukorda seadusevastaselt ei muudeta. Kuna Viimsi valla mandriosa üldplaneering näeb kaebajate Kinnistutele ette puhkeotstarbelise maa (AP) juhtotstarbe, mis tähistab elanikkonna aktiivseks puhkuseks, spordiks, tervistuseks mõeldud hoonete ja rajatiste, parkide ja muruväljakute maad ja kuna Teemaplaneering seda ei muuda, siis ei rikuta kaebajate Põhiseaduse § 32 tulenevaid põhiõigusi.
  28. Olukorda ei muuda ka maastiku-kaitseala moodustamine. Teemaplaneeringu kehtestamise ja Rohuneeme maastiku-kaitseala moodustamisega ei piirata Kinnistutele detailplaneeringu menetluses ehitusõigust võrreldes juba kehtivas Üldplaneeringus ja teemaplaneeringus „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ sätestatuga, mis on kaebajate poolt vaidlustamata. Kui Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 p 13 kohaselt on sotsiaalmaaks maa, millelt ei taotleta kasumit ja see jaguneb ühiskondlike ehitiste maa ja üldkasutatava maa sihtotstarbe alaliigiks, siis sotsiaalmaa sihtotstarbe määramisel tuleb ära määrata ka sihtotstarbe alaliik (ühiskondlike ehitiste maa või üldkasutatav maa). Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus määratletud puhkeotstarbelise maa juhtotstarbele, mille hulka kuuluvad ka kaebajate kinnistud, vastab sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliik üldkasutatav maa (avalikult kasutatav, iseseisvat katastriüksust moodustav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, sh: haljasala ja pargi maa; supelranna maa; rahvapeo- ja kokkutulekuväljaku maa; lautri maa; laste mänguväljaku maa; spordiplatsi ja terviseraja maa; kalmistu maa). Sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliigile ühiskondlike ehitiste maa (kasumi saamise eesmärgita ehitise ja ehitiste kompleksi alune maa ning ehitisi teenindav maa, sh: riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste (välja arvatud Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 § 6 punktis 7 nimetatud ehitised) büroo- ja administratiivhoonete maa; välisriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste hoonete maa; äriotstarbeta meelelahutus-, haridus-, teadus-, tervishoiu-, hoolekande-, sakraal-, puhke- ja spordiehitiste maa; muuseumi-, arhiivi- ja raamatukoguehitiste maa; loomaaia ja botaanikaaia maa) vastab Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus üldkasutatavate hoonete maa juhtotstarve. Kaebajal selliseid rajatisi ehitatud ei ole. Selle tõttu on vastustaja selgitanud, et Rohuneeme maastikukaitseala moodustamisega ja selle kaitse-eeskirjaga ei sätestata kaebajate kinnistutele täiendavaid piiranguid. Rohuneeme maastikukaitseala kaitse-eeskirja (vt Teemaplaneeringu seletuskirja lisa nr 6) § 5 lg 1 p 6 kohaselt kaitsealal on keelatud ehitiste ehitamine, v.a kaitseala valitseja nõusolekul kaitseala kaitse-eesmärke toetavate hoonete ja rajatiste ehitamine ning puhke- ja õppesihtotstarbeliste rajatiste rajamine, sh on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud arendada puhkemajandustegevust ja seeläbi rajada uusi vabaaja veetmisega ja spordiga seotud liikumisradasid nagu näiteks ratta-, matka-, jooksu-, suusaradasid. Ehitisi võib ehitada ka juhul kui seda on ette nähtud enne kaitseala moodustamist kehtestatud detailplaneeringutega. Eeltoodust nähtub, et kaitse-eeskiri võimaldab Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu alusel vastavuses sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliigi üldkasutatava maa sihtotstarbega kaitsealale ehitada nii ehitisi kui ka rajatisi. Samuti on tagatud planeerimisseadus (PlanS) § 9 lg 3 p 9 tulenev õigus detailplaneeringu menetluses vajaduse korral teha ettepanek kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. 21
  29. Kohus nõustub vastustajaga, et üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute menetlemine saab olla üksnes põhjendatud vajadusest tulenev erand vastavalt PlanS § 9 lõikele 7 ning sellest tulenevalt ei saa kaebajatel olla õigustatud ootust, et (elamu) ehitusõigust on võimalik seada maa-aladel, mille puudub vastav juhtfunktsioon. Ka teemaplaneeringu "Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted" kohaselt peavad kõik elamud Viimsi vallas asuma üldplaneeringuga määratud elamumaal. Väljapoole elamumaad uusi elamuid ja nende abihooneid rajada ei ole lubatud. Samuti ei saa kaebajatel olla õigustatud ootust ehituskeeluvööndi vähendamiseks
  30. Üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute menetlemine saab olla üksnes põhjendatud vajadusest tulenev erand (vallavolikogu kaalutlusotsus) vastavalt PlanS § 9 lõikele 7 ning sellest tulenevalt ei saa kaebajatel olla õigustatud ootust, et (elamu) ehitusõigust on võimalik seada maa-aladel, mille puudub vastav juhtfunktsioon. Piirangud ehitamisele tulenevad juba ka seadusest, nii on Looduskaitseseaduse (

) § 37 lg 1 p 2 kohaselt Läänemerel piiranguvöönd 200 m.

§ 38

lg 2 kohaselt rannal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Seega Karjamaa-IX kinnistu jääb kogu kinnistu ulatuses ning Karjamaa-I enamuses ehituskeeluvööndisse. Kaebajatel ei saa olla õigustatud ootust, et Keskkonnaamet ehituskeeluvööndit vähendab. Karjamaa-I kinnistu on üldse vaid 7 meetrit lai2.

§ 10

lg 7 kohaselt kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt võetakse kaitse alla planeerimisseaduse kohase üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisega või volikogu määrusega. Kui objekt võetakse kaitse alla planeeringut koostamata, tuleb kaitse alla võtmisel koostada kaitstava maa-ala piirikirjeldus või maastiku üksikelemendi asukoha kaart ja kinnitada ala või maastiku üksikelemendi kaitse-eeskiri.

§-s 11 on esitatud nõuded eelnevas paragrahvis loetletud otsuste tegemiseks pädevate isikute poolt tehtavatele loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele. Pindalalise loodusobjekti kaitse alla võtmisel: 1) määratakse ala kaitse alla võtmise eesmärk; 2) käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 sätestatud juhul kehtestatakse ala kaitsekord (kaitse-eeskiri); 3) määratakse ala piir; 4) nimetatakse kaitse alla võetava ala valitseja; 5) lisatakse otsusele loodusobjekti asukoha kaart. Maastikukaitseala kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjektina võtab kaitse alla volikogu, seda saab teha üldplaneeringu või detailplaneeringu alusel, seega saab seda teha Teemaplaneeringu alusel. Kaevatavas määruses on toodud ära

§ 11lg-s 1 nõutud eeldused.

Vastavalt

§ 12

lg-le 2 kaitse-eeskirjaga piiritletakse ühe või mitme erineva rangusastmega kaitsevööndi ulatus ning määratakse käesoleva seadusega sätestatud piirangute osaline või täielik, alaline või ajutine kehtivus vööndite kaupa. Piirangud ja kitsendused on sätestatud näiteks

§-des 14, 16, 30, 31 jm. Märgitust tulenevalt on õige kaebajate väide, et neil tuleb hakata arvestama maastikukaitse-ala moodustamisel selles kehtiva korraga. Samas on õige ka vastustaja väide, et Viimsi Vallavolikogu ei piira kaevatava määrusega Rohuneeme maastikukaitseaL.e jäävate kinnisasja omanike põhiõigusi ja –vabadusi, vaid asjassepuutuvate isikute omandiõiguse kitsendused tulenevad otseselt seadusest -

-st.

§-s 1 sätestatud selle seaduse eesmärgid: looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; loodusvarade käsutamise säästlikkusele kaasa aitamine.

§ 4lg 1 p 6 kohaselt on kaitstavad loodusobjektid ka 2 Vaata seletuse lisa nr 4.

22 kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Sama paragrahvi lg 7 järgi kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. Vastavalt

§-le 7 loodusobjekti käesoleva seaduse alusel kaitse alla võtmise eeldus on selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus.

§ 8

lg 3 kohaselt kaitse alla võtmise algataja korraldab ettepanekus nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi, kaasates selleks vastava ala eriteadmistega isiku. Tulenevalt

§ 9

lg-st 2 loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmise menetluse algatab kohalik omavalitsus.

§ 9

lg 12 kohaselt sama seaduse § 9 sätestatud nõudeid ei kohaldata, kui loodusobjekt võetakse kaitse alla kohaliku omavalitsuse tasandil planeeringu alusel. Vastavalt

§ 8

lg-le 5, kui eksperdi arvamusest nähtub, et loodusobjektil on käesoleva seadusega sätestatud kaitse alla võtmise eeldused, algatatakse kaitse alla võtmise menetlus. Kohus ei nõustu kaebajaga, et antud juhul puudub eriteadmistega isiku ja valla põhistatud seisukoht, et objekti määramine kohaliku tasandi kaitse alla on alusetu. Vastustaja on märkinud, et kohaliku omavalitsuse tasandil vastavalt PlanS § 8 lg 3 p 14 ja

§ 10

lg 7 p 1 määratakse Teemaplaneeringuga loodusobjektidena kaitse alla alad, sj Rohuneeme maastikukaitseala ja tuuakse ära kaitse-eeskirjad, kaitseala välispiir ja piiranguvööndi piir on märgitud valla mandriosa ÜP teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ kaardil.

näeb ette üldsuse laiema kaasamise looduskaitse küsimuste lahendamisele, mida Teemaplaneering võimaldab. Kaebajad on esitanud oma vastuväited Teemaplaneeringule 25.04.08 ja saanud vastuse 09.01.09, milles selgitati sj kaebajate eksimus, et muinsuskaitse alla tuumalal nr 1 objekte ei võeta. 10.02.09 kirjale on vastatud 08.05.09 ja sealt nähtub, et kaebajad on saanud aru, et Teemaplaneeringu tuumala nr 1 puudutab Rohuneeme maastikukaitse ala moodustamist. Rohuneeme maastikukaitseala kaitse-eeskirja (Teemaplaneeringu seletuskirja lisa nr 6) § 5 lg 1 p 6 kohaselt kaitsealal on keelatud ehitiste ehitamine, v.a kaitseala valitseja nõusolekul kaitseala kaitse-eesmärke toetavate hoonete ja rajatiste ehitamine ning puhke- ja õppesihtotstarbeliste rajatiste rajamine, sh on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud arendada puhkemajandustegevust ja seeläbi rajada uusi vabaaja veetmisega ja spordiga seotud liikumisradasid nagu näiteks ratta-, matka-, jooksu-, suusaradasid. Ehitisi võib ehitada ka juhul kui seda on ette nähtud enne kaitseala moodustamist kehtestatud detailplaneeringutega. Eeltoodust nähtub, et kaitse-eeskiri võimaldab Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu alusel vastavuses sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliigi üldkasutatava maa sihtotstarbega kaitsealale ehitada nii ehitisi kui ka rajatisi. Samuti on tagatud planeerimisseadus (PlanS) § 9 lg 3 p 9 tulenev õigus detailplaneeringu menetluses vajaduse korral teha ettepanek kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Kooskõlas üldplaneeringu ja kinnistute sihtotstarbega teemaplaneeringu seletuskirja peatükis 2.1.2 sätestatud tingimus, et erandina on lubatud ehitada kaitseala või puhkeala teenindavaid rajatisi (nt viidad, laudteed, pingid, prügikastid, vaatlustornid jne) ja kuni 20m2 suuruseid looduskeskkonda sobituvaid hooneid. Seega nähtub, et Teemaplaneeringuga tehakse ettepanek võtta Looduskaitseseaduse (edaspidi

) § 10 lg 7 kohaselt kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjektina kaitse alla Rohuneeme maastikukaitseala, mille koosseisu kuuluks kaebajate omandis olev kinnisasi.

§ 44

lg 1 sätestab, et kohaliku kaitse alla võetud maa-alal rakendatakse käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud kaitsekorda, mida võib kaitse-eeskirjaga või planeeringuga leevendada. Vastavalt

§ 31

lg 1 on piiranguvöönd kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades käesoleva seadusega sätestatud kitsendusi.

§ 31

23 lg 2 täpsustab mis tegevused on piiranguvööndis keelatud, et kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti.

  1. Kaebuse esitajad vaidlustasid Teemaplaneeringu läbi küsimuste, mille kohaselt on Teemaplaneering vastuolus maakonnaplaneeringuga ja valla üldplaneeringuga. Kaebajad väitsid veel, et Teemaplaneering võib kaasa tuua huvitatud isikute kinnisasjade sihtotstarbe muutmise. Kaebuse esitajad leidsid, et tuumalast nr 1 saab välja jätta ja kaitse alla võtmata ning tagada väärtusliku looduskeskkonna säilimise ka ilma kaebajate kinnistuteta. Ettepanekuna märgiti veel, et kõigi rohevõrgustike erinevate alade koosseisus hõlmatud kinnistud võiks olla detailselt analüüsitud. Kaebajad leidsid, et sobilik oleks uuesti üle vaadata alternatiiv KSH –st nr 2, mille kohaselt asuks rohevõrgustik vaid riigi-ja munitsipaalmaadel. Vastavalt kaebajate pöördumisele leidiski vastustaja, et Teemaplaneering ei ole vastuolus maakonnaplaneeringuga ja ei ole vastuolus valla üldplaneeringuga. Kaebajad oma seisukohti ei ole muutnud.
  2. Eeltoodust kohus lisab. Teemaplaneering ei ole vastuolus maakonnaplaneeringuga. Kohus nõustub vastustajaga ja kokkuvõtvalt märgib, et Maakonnaplaneeringu eesmärk on maakonna territooriumi arengu üldistatud käsitlemine, üldise territoriaal-majandusliku arengustrateegia ja -kontseptsioonide sidumine kestva ja säästva arengu põhimõtetega ning riiklike ja kohalike huvide tasakaalustamine. Harju maakonnas on kehtestatud 2 maakonna tasandi planeeringut – Harju maakonnaplaneering I etapp (kehtestud Harju maavanema 19.04.1999 korraldusega nr 1682) ja Harju maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (kehtestatud Harju maavanema 11.03.2003 korraldusega nr 356-k). Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1 on kehtestatud Viimsi valla mandriosa üldplaneering. Käesolevale Teemaplaneeringule andis maavanem heakskiidu 05.10.2009 kirjaga nr 2.1-13/2874 ja järelevalve teostamise tulemusena leidis, et teemaplaneeringu koostamisel ei ole rikutud seadusi ja norme ega neid vaidlustajate seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid järelevalve teostaja poolt tagamisele. Planeeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud planeeringu sisule esitatavatest nõuetest. Teemaplaneeringule omapoolset heakskiitu andes arvestas Harju maavanem ka varem kehtestatud maakonna tasandi planeeringutega, so Harju maakonnaplaneeringuga I etapp ja Harju maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Kuivõrd kaebajad leiavad, et käesolev Teemaplaneering on vastuolus maakonnaplaneeringuga, siis kohus eelnevalt märkis, miks ta sellega ei nõustu, kohus leidis, et valla Teemaplaneering peab arvestama Harju maakonnaplaneeringu I etapi ja Viimsi valla mandriosa üldplaneeringut ning kehtivat teemaplaneeringut. Viimsi valla mandriosa üldplaneering näeb kaebajate kinnistutele ette puhkeotstarbelise maa (AP) juhtotstarbe, mis tähistab elanikkonna aktiivseks puhkuseks, spordiks, tervistuseks mõeldud hoonete ja rajatiste, parkide ja muruväljakute maad. Seega vastuolu ei esine ja kaebajate õigusi ei rikuta õigustatud ootuse põhimõttest tulenevalt, samuti ei anna maakonnaplaneering neile mingeid eeliseid. Seega saavad kaebajad taotleda DP kaudu olukorra muutuse, kuid detailplaneeringute menetlemine saab olla üksnes põhjendatud vajadusest tulenev erand (vallavolikogu kaalutlusotsus) vastavalt PlanS § 9 lõikele
  3. Seda õigust kaebajatelt ära ei ole võetud, kuid ei saa olla ka õigustatud ootust, et (elamu) ehitusõigust on võimalik seada maa-aladel, mille puudub vastav juhtfunktsioon. Teemaplaneering ei ole vastuolus ka valla üldplaneeringuga eeltoodud põhjustel. Rohuneeme maastikukaitseala moodustamisega ja kaitse-eeskirjaga ei sätestata ebaproportsionaalseid piiranguid kaebajate kinnistute osas, kuna maa sihtostarvet sellega veel 24 ei muudeta, va et kaitse-alal hakkab kehtima täiendavalt kaitsekord, millega tuleb kõigil isikutel arvestada. Kohus juba märkis, et Rohuneeme maastikukaitseala kaitse-eeskirja § 5 lg 1 p 6 kohaselt kaitsealal on keelatud ehitiste ehitamine, v.a kaitseala valitseja nõusolekul kaitseala kaitse-eesmärke toetavate tegevuste kaudu. Ehitisi võib ehitada ka juhul kui seda on ette nähtud enne kaitseala moodustamist kehtestatud detailplaneeringutega. Kaitse-eeskiri võimaldab Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu alusel vastavuses sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliigi üldkasutatava maa sihtotstarbega kaitsealale ehitada nii ehitisi kui ka rajatisi. Tagatud on PlanS § 9 lg 3 p 9 tulenev õigus detailplaneeringu menetluses vajaduse korral teha ettepanek kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Selle tõttu on vastustajad märkinud, et Teemaplaneering ega ka Rohuneeme maastikukaitseala kaitsekord ei piira kaebaja poolt tema omandis olevate kinnisasjade kasutamise sihtotstarvet.
  4. Vastab tõele ka kaebajate väide, et on võimalik esitada üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise taotlust, kuid siinkohal tuleb arvestada, et kaebajatel tuleb PlanS § 9 lg 7 ja kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepaneku edu loota põhjendatud vajaduse korral. Seda õigust ei ole kaebajatelt ära võetud. Vastavalt planeerimisseaduse § 8 lg -le 2 on üldplaneeringu eesmärkideks muuhulgas valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine ning maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine. PlanS § 2 kohaselt on planeeringute liikideks: üleriigiline planeering, maakonnaplaneering, üldplaneering ja detailplaneering. PlanS § 7 ja 8 kohaselt võib maakonnaplaneeringu ja üldplaneeringu koostada teemaplaneeringuna. PlanS § 8 lg 2 kohaselt üldplaneeringu võib koostada teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesmärkidele. Teemaplaneering on seega sisuliselt üldplaneeringut täpsustav planeering- § 8 lg
  5. Kohus nõustub vastustajaga, et kehtestatud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu „Viimsi valla üldise ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ ehk üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid. PlanS § 9 lg 1 järgi koostatakse detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. Detailplaneering koostatakse üldjuhul selleks, et saavutada üldplaneeringuga kavandatu elluviimine. PlanS § 9 lõige 2 sätestab detailplaneeringu eesmärgid, milleks muuhulgas on krundi ehitusõiguse määramine; krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemine; haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; kujade määramine; tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine; keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine. Kehtiva planeerimisseaduse § 9 lg 7 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut, milleks on sama lõike p 1 kohaselt on vastava maa-ala üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine, juhul kui soovitakse ehitada 100% maatulundusmaa 25 sihtotstarbega maaüksusel ja muuta selle sihtotstarvet ja rajada sinna eluhooneid, siis tuleb seda teha läbi DP. Saamoodi tuleb ka Teemaplaneeringu kehtestamise järgselt soovi korral koostada DP, läbida planeerimisseaduses ettenähtud menetlus ja selles osas Teemaplaneering muutusi ei too. Kaebajad on seotud Teemaplaneeringuga, neil on kaebeõigus, planeeringuga hõlmatud alal on neil kinnisvara. Kaebuse esitajad saavad taotleda nii üldplaneeringu kui ka Teemaplaneeringu muutmist läbi DP. Lahendades kaebajate DP algatamise taotlust peab omavalitsus sellisel juhul teostama diskretsiooni ja HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega arvestades, kaaludes seejuures olulisi asjaolusid ja põhjendatud huvi. Vald peab sellisel juhul otsuse tegemisel volituste piirnormiks olevast PlanS § 9 lg 7 lähtuma. PlanS § 8 lg 7 sätestab, et kehtestatud üldplaneering on aluseks DP koostamisele. PlanS § 1 lg 2 ja 3 seab kohustuse, et kaalutlusõigust teostatakse, et tagada tasakaalustatud ruumiline areng ning arvestatakse keskkonnakitse vajadusega ehk juba Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1 „Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kehtestamine“ ja Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering "Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted" seavad kaebuse esitajatele arvestatavad õigused ning kohustused, mh juba selle ptk 5.7 märkis ära, et rohevõrgustikus tuleb säilitada olemasolev väärtuslik kõrghaljastus ja olemasoleva haljastuse puudumisel rajada võimalusel uushaljastus. Elamuehituse põhimõtted ja säästva arengu ning rohevõrgustiku teema arendus leidis käesolevalt edasiarenduse, siit nähtub, kuidas kavandatud abinõud haakuvad üle-eestilisse rohelisse võrgustikku. Kinnisasja omaniku põhjendatud huve kaalutakse endiselt DP käigus, sj tuleb märkida, et kinnisasja senise maakasutuse ja ehitusõiguse muutmine ei ole seadusega tagatud omandiõigus. Omanik peab vältimatult arvestama kohaliku omavalitsuse ja teiste huvitatud isikute seisukohtadega ja kui kaalumisel leitakse, et kohalik omavalitsus ei ole kohustatud territooriumi planeerimisel lähtuma kinnisasja omaniku soovist, kui selleks puuduvad tingimused, siis tuleb arvestada kehtestatud üldplaneeringut ja piirkonna tasakaalustatud arengut. Viimsi Vallavolikogu kehtestas 13.09.2005 määrusega nr 32 Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneeringu „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“, mille kohaselt peavad kõik elamud Viimsi vallas asuma üldplaneeringuga määratud elamumaal. Väljapoole elamumaad uusi elamuid ja nende abihooneid rajada ei ole lubatud. Kõik suvilad ja nende abihooned peavad Viimsi vallas asuma kas elamumaal või aiamajade ja suvilate maal. DP algatamisel ei saa toetuda õigustatud ootusele, et kaebajatel on õigus nõuda igal juhul igale neile kuuluvatele maatükkidele ehitusõigust, kuna arvestades kinnistute otstarvet ning üldplaneeringut ei ole tagatud mistahes soovil loota ehitamise võimaldamist maa senist sihtotstarvet muutmata. Kui kaebajatel on mõjuv põhjus olukorda muuta, siis juba sõltumata sellest, kas lisaks kehtestati veel ka Teemaplaneering, tuleb üldplaneeringuid seadusega tagatud õigusest vältimatult muuta. Viimsi Valla teemaplaneeringu „Rohevõrgustik ja miljööväärtuslikud alad“ koostamise lähteülesanne nägi ette määratleda valla rohestruktuuride ja miljöölisi väärtusi omavad alad, sh haljastud ja puhkealad, mis on olulised vallaelanike elukeskkonna kvaliteedi seisukohalt nii ökoloogilisest kui esteetilisest aspektist määratleda ning kavandada nende perspektiivne lahendamine. Sj täpsustab see omakorda Harju Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused „ valla tasandil, et määratleda Viimsi valla mandriosa rohestruktuuri ja miljööväärtuslike alade edasised üldised arenguprintsiibid ja luua võimalused visioonide elluviimiseks. Teemaplaneeringu aluseks on Harju MK eelmärgitud teemaplaneering, Viimsi valla üldplaneering, Viimsi valla arengukava, 26 elamuehituse teemaplaneering „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“, kehtivad DP-d ja Viimsi valla ehitusmäärus (Teemaplaneeringu kaust lk 121). Kohus nõustub vastustajaga, et üldplaneeringu teemaplaneering on seega muudetav läbi konkreetse DP. Kohus märgib lisaks, et väited, et hetkel kehtiv üldplaneering annab suuremad võimalused kaitsta õigusi läbi konkreetse DP ei ole siiski õigustatud ka motiivil, et praktikas on ilmnenud, et selliselt asi tegelikult toimib. Üldistatult saaks väita ka Teemaplaneeringu suhtes samamoodi, kuid kohtu arvates isegi juhul, kui halduspraktikas on tehtud mõned väärad otsustused, ei ole see õiguslikuks argumendiks, millest teha järeldus, et üldplaneering annab enamad võimalused ja vaidlusalune Teemaplaneering piirab oluliselt või seab lisapiirangud elamuehituses ehitustingimustele. Ka üldplaneeringu muutmine läbi DP-de on erandlik juhtum ning kohus eelnevalt märkis, et sellistel juhtudel tuleb kaaluda neidsamu argumente, mis tuleks kaalumisele, kui on kehtestatud Teemaplaneering.
  6. Ei vasta tõele, et Teemaplaneering muudab kinnisasjade sihtotstarbe sotsiaalmaast kaitsealuseks maaks ning välistab maa kasutamise mistahes muul sihtotstarbel. Teemaplaneering sellist tingimust ära ei märgi.
  7. Kohus ei nõustu, et kaebajad ei saanud esitada oma seisukohti ja et tuumalal nr 1 kohta kehtiv ei tuleneks õiguspärasest KSH-st, Teemaplaneeringust ja kuna selle teaduslikku metoodikat keegi ümber ei lükanud, vastavalt metoodikale nähti ette ka tuumala nr 1 ja selle vajadus. Asjaolu, et kaebajad olid palunud vaidluses läbi tuum-ala kohaldada alternatiivi nr 2 või siis alternatiivi nr 1 nii, et kaebajate kinnistud jäävad sellest välja ja seda palvet ei rahuldatud, ei saa järeldada, et Teemaplaneering ei arvesta avalike huvide kõrval piisavalt eraisiku huvidega. Määruses märgitu kohaselt seonduvalt kinnistuomanike õiguste võimalike kitsendamistega on Volikogu pidanud oluliseks, et ka kinnistutealuse maa looduskaitse alla võtmisega ei toimu omandiõiguse niivõrd ulatuslikku, kitsendamist, mis kaaluks üles avaliku huvi maastikukaitseala loomiseks. Kui kaitsealadele jäävate maaüksuste sihtotstarbeks on enamjaolt maatulundusmaad, elamumaa sihtotstarbega maaüksused hõlmavad vaid vanu talusüdameid, millel asuvad juba olemasolevad elamud või kui on ehitusõigus tulenevalt seadusest muudel põhjustel niikuinii takistatud, nt kaebajate puhul, siis nähtub, et maaüksuste omanikel on vastavalt maa sihtotstarbele võimalik kasutada oma maad edasi vastavalt seni kehtinud sihtotstarbele. Kui aga omanikel puudub õiguspärane ootus selles osas, et nad saaksid kinnistule rajada uusi elamuid või kasutada oma kinnistuid muuks ehituseks, siis ei ole seda ka jäetud märkimata. Maastikukaitsealadele jäävate kinnistuomanike õiguspärase ootuse mahtu hinnates arvestatakse, et kohaliku väärtusega loodusobjektide kaitse alla võtmise võimaluse on andnud Looduskaitseseadus, millest omakorda saab järeldada, et seadusandja võimaldanud õiguskindluse ja õiguspärase ootuse printsiibi muutmise. KSH aruanne kiideti heaks ja teemaplaneeringu kehtestamiseks on KeHJS § 2 lg 2 tingimused täidetud.
  8. Kuigi kohus möönab, et vastustaja Teemaplaneeringus on osa motivatsioone esitatud ehk liialt lühidalt, on kohtu arvates tagatud siiski haldusaktide kontrollitavus, kuna viited vastavatele töödele ja põhjendustele ning dokumentidele on esitatud. Kohus nõustub, et rohealade määramisel Teemaplaneeringus selle tasandit arvestades ei olnud võimalik kõigi kinnistute detailne analüüs, kuna DP tasandil planeeritakse maa-alade kasutus piiri täpsusega. Kohus nõustub ka kokkuvõttes vastustajaga, et tagati optimaalne avalike huvide ja erahuvide tasakaal. Ka nähtub, et huvitatud isikutele anti võimalus oma huve kaitsta, kohus leiab, et siiski informatsiooni kogumine ja isikute seisukohtadega arvestamine on läbi viidud piisava 27 hoolsusega, mis kompenseerib eelneva. Ka kaebajad on osalenud menetluses ja selles ulatuses, mis nad pidasid vajalikuks esitada ja tõendada, oli kogumis põhjendatud huvide ja oluliste asjaolude kaalumine võimalik ja vastab tegelikkusele. Ka nähtub määrusest, et vastustaja on kaalunud erinevaid võimalusi taotletavate eesmärkide saavutamiseks. Kaebajate väide, et kaebajate kinnistuste väljaarvamine rohevõrgustiku nr 1 tuumalalt ei seaks ohtu Teemaplaneeringus ette nähtud rohevõrgustiku tuumala terviklikkust, on otseselt vastuolus Määruses toodud eesmärkidega. Kui kinnistud arvata tuumala koosseisust välja ning muudetakse nende üldplaneeringujärgset maakasutust, siis väheneks otseselt ka tuumala pindala, kuna häirivad faktorid ulatuksid sügavamale tuumala sisemusse ja seda on nii avalikel koosolekutel kui vastustes kaebajatele juba põhjendatud. Kuigi kaebajad ei nõustu, et nt juba Ü. R.i eksperthinnangu kaudu esineb mõjuv põhjus, ei saa sellega siiski nõustuda, kuivõrd tuumalal tähendus on seletuskirjas rõhutatult oluline, so vajadus säilitada Viimsi poolsaare ja Aegna saare omavaheline sidusus (Viimsi valla mandriosa rohealad on oluline lähteala Tallinnale kuuluva Aegna saare loomastikule), tuumala nr 1 asukohta muuta ka ei saaks, kuna vastavalt metoodikale on koridoride asukohad, pikkused, samuti muude roheala elementide osas vastavus kindlate kriteeriumidega, milles saab muutusi teha, kuid mitte alla Teemaplaneeringut selgitavate tasemete piirnäitajate. Kaebuse esitajate maad ei olnud tuumala äärealal nagu nad eksitavalt märkisid; eksitus tuli sellest, et nad tuginesid oma arvamuses maakonna planeeringule. Kohtul ei ole alust kahelda, et spetsialistide järeldus, et see on selleks mõttes parim lähteala. Kaebajate kinnistuid haaramata rohevõrgustiku koosseisu väheneks juurdepääs merele ca poole võrra, see toob kaasa ühendustee toimimise vähenemise. Vastustaja esitas täiendavalt oma selgituse, Rohuneeme maastikukaitseala ja sellega piirneva ala liigirikkuse kohta, mida kaebaja saab eraldi kontrollida, kui see on tähelepanuta jäänud, kuid vastusest nähtub, et tuumala nr 1 ei saa käsitleda nii ühekülgselt nagu seda tegi kaebaja. Spetsialistide pädevuses ja nende kaasahaaratuses nõustub kohus vastustaja vastusega (käesoleva otsuse p 19) .
  9. Kuivõrd kaebajate subjektiivsete ja nn populaarkaebuse motiivid siiski sisuliselt ühtivad, siis kokkuvõtvalt märgib kohus veel, et kaebajad on nende enda maatükkide osas olnud eksitavalt liialt keskendunud ekslikule järeldusele Teemaplaneeringu vastuolu kohta maakonnaplaneeringule, et selle kõrval on kaebajad jätnud tähelepanuta ülejäänud kaalutlused, mida saanuks menetluse küsida ja kontrollida, kui tõepoolest jäi midagi arusaamatuks kas KSH materjalidest või siis muudest planeeringu materjalidest. Kaebajad märgivad veel, et KSH aruandes ei arvestatud võimalusega rakendada alternatiiv nr 2 osaliselt, st nii, et kaebajad jäetakse sellest rohevõrguistiku alast välja, et tagada niimoodi optimaalne tasakaal avalike ja erahuvide vahel. Kohus ei nõustu sellega, kuivõrd KSH aruanne on kehtiv dokument, peale aruannet on aga otsustuspädevus vastustajal, kes arvestades Teemaplaneeringu metoodikat, nõudeid ja eesmärke ongi põhjendanud, miks seda teha ei saanud. Samas kui metoodika ja planeeringu eesmärgid seda ei võimaldanud, ei oleks leidunud muud alternatiivi, just nimelt selles on küsimus, miks nii otsustati. Kohus lisab, et ilmselgelt tekkinuks siinkohal küsimus ka isikute ebavõrdsest kohtlemisest, sest puudub argument, kuidas seda põhjendada. Kaebajate eraomand on võrdselt tähtis teiste eraomanditega. Kohus ei leia kokkuvõttes, et tuumala nr 1 teema oleks põhjendatu ja kuna seda saab kontrollida, siis kohus siinkohal vastustaja vastuses tehtud viiteid ei korda. Kaebajad on leidnud veel, et vaidlustatud Määrus on õigusvastane seetõttu, et ei sisalda kaalutlusi kaebajate vastuväidete tagasilükkamise kohta 28 Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. HMS § 56 sätestatud haldusakti põhjendamise nõude üheks eesmärgiks on tagada akti kontrollitavus. Kohus nõustub, et detailplaneeringu kehtestaja peaks haldusaktis lühidalt refereerima esitatud vastuväiteid ja kaalutlusi ja miks neid arvesse ei võetud, kuid käesoleval juhul ei ole see Määruse tühistamise aluseks, kuna Volikogu on lisaks seletuskirjas loetletud vastuväiteid teinud isikute seisukohad nn passistanud, mistõttu said nendega tutvuda otsuse vastuvõtnud isikud, maavanem jt huvitatud isikud, st et nii vastuväited, kohaliku omavalitsuse kaalutlused nendega mittenõustumiseks ja maavanema seisukohad sisalduvad detailplaneeringu kaustas, mida säilitatakse vallavalitsuse arhiivis. Volikogu Määruses on põhjendamisel täidetud miinimumnõuded, kuivõrd ta on näidanud ära, kus asuvad dokumendid, milles sisalduvad üksikasjalikud kaalutlused detailplaneeringu lahenduse kaitseks. Seletuskiri kajastab põhilisi kaalutlusi vastuseks käesolevas asjas kaebajateks olevate isikute vastuväidetele. Käesoleval juhul tulenevad Määruse põhjendused nii Määrusest endast kui ka selles viidatud Teemaplaneeringu materjalidest ja muudest dokumentidest. Seetõttu pole tegemist motiveerimatu haldusaktiga ning puudub alus selle tühistamiseks. Määrusest ka nähtub, et erinevate kinnistute omanikud on Teemaplaneeringu avaliku arutelu käigus kokku esitanud 64 ettepanekut ja vastuväidet, millele kõigile esitati ka vallavalitsuse seisukohad, mis kõik moodustavad osa Teemaplaneeringu materjalist ja Määruses on viide et nad asuvad Teemaplaneeringu passis so menetlusdokumentatsioonis. Kohus nõustub vastustajaga, et ainuüksi menetlusökonoomika seisukohast on mõeldamatu, et kõik nii mahuka planeeringu põhjendused esitatakse planeeringut kehtestavas haldusaktis. Kohus juba märkis, et neidsamu asjaolusid ja väiteid, millega kaebajad põhjendavad vaidlustatud Määruse õigusvastasust, on põhjalikult käsitletud ja kaalutletud nii enne planeeringu kehtestamist kui ka Määruses eneses viidatud Harju Maavalitsuse 05.10.2009 kirjas nr 2.1-13/2874, millega Teemaplaneering heaks kiideti. Vastustaja on Harju Maavalitsuse eelviidatud kirjas toodud käsitlusega vastuväidete osas nõustunud ning on Määruse põhjenduses ka maavanema nimetatud kirjale üheselt viidanud, mis on küll ebakorrektne, kuid kontrollimatuks asjaolusid ei tee. Määruses on ka viidatud, kus on kõik dokumendid kättesaadavad, Harju Maavalitsuse 05.10.2009 kiri on aga lisaks selle koostaja poolt saadetud kõikidele isikutele (sh kaebajale), kelle ettepanekuid või vastuväiteid täies mahus ei rahuldatud. Sellest lähtudes jääb kohus seisukohale, et vastustaja on järginud põhimõtet, mille kohaselt haldusakti põhjendamise üheks eesmärgiks on tagada akti kontrollitavus (Riigikohtu Halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-16-05). Määruses on ära toodud põhimotiivid. Kohus märkis, et materjalid ja info koguti seevastu piisava tähelepanelikkusega ja ka valla vastuväited iga planeerimises vastuväiteid esitanud isikule esitati, sj kaebuse esitajatele, milles on kaebajaid huvitavates küsimustes esitatud piisav argumentatsioon selles ulatuses, mis kaebajad soovisid lisateabena juurde saada. Kohtule nähtub, et kui kaebajad soovinuks veel midagi lisaks teada või saada, siis oli võimalus küsida ja seda saab teha ka käesolevalt teabenõude korras. Nn ekspertide töö alusmaterjal on kättesaadav, nö töömaterjali saab küsida lisaks spetsialistidelt. Kohus kokkuvõttes märgib, et ei nõustu kaebajatega, et nende esiletoodud põhjendustel Teemaplaneeringuga seatakse kaebajate eraomandi kasutamisel piiranguid ebaproportsionaalselt ja ilma põhistamata, sj on selleks seaduslikud alused. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja ei saanud ei Harju maakonnaplaneeringu põhjal ega ka Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu põhjal eeldada, et kõnealune piirkond on ette nähtud hoonestamiseks. Teemaplaneeringuga ei välistata kaebaja õigust/seadusest tulenevat 29 võimalust kinnistute sihtotstarbe muutmiseks. Õigus ehitada elamuid tuleneb PlanS ja EhS-ga sätestatud korrast. Menetluslikke põhjusi Määruse tühistamiseks siiski kaebaja ei nimetanud nendega seotult ega nn populaarkaebuse pinnalt, mis võiks anda aluse Määruse tühistamiseks.
  10. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud kaebajate kanda. Vastustaja menetluskulude nõuet ei esitanud. Karin Kalmiste kohtunik 30 31

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.