¹ lg 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või - rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Sama seaduse lõige 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või - rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. Seadus sätestab selgesõnaliselt, et talumiskohustus tekib kinnisasja omanikul ainult siis, kui see on avalikes huvides ja puudub muu otstarbekam võimalus tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga. Juku 35 maaüksus, mida soovitakse ühendada elektrivõrguga, kuulub aiandusühistu koosseisu, milles on elektrivarustus olemas. Seega on tarbimiskoha Juku 35 ühendamine olemasolevasse elektrivõrku nii tehniliselt kui ka majanduslikult otstarbekam kui uute rajatiste väljaehitamine läbi sundvalduse seadmise. Eelnevast tulenevalt on vastustaja seatud sundvaldus ilmselgelt põhjendamatu ning vastuolus seadusega. 7.2 KASVS § 46³ lg 2 sätestab, et valla- või linnavalitsus teavitab kahe nädala jooksul sundvalduse seadmise taotluse saamisest arvates kinnisasja omanikku tähtsaadetisena edastatud kirjaga projekteerimistingimuste väljastamisest, mille elluviimisega kaasneb
Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on kinnisasja omanikul õigus nimetatud kirja kättesaamisest arvates nelja nädala jooksul esitada oma arvamus ja vastuväited ning lõige 4 lisab, et valla- või linnavalitsus teatab kinnisasja omanikule tema esitatud arvamuse ja vastuväidete kohta oma seisukoha kahe nädala jooksul arvamuse ja vastuväidete saamisest arvates posti teel saadetud arvamuse ja vastuväidete puhul tähtsaadetisena edastatud kirjaga, elektronposti teel saadetud arvamuse ja vastuväidete puhul elektronposti teel. Vastustaja on menetluse käigus eiranud seadusest tulenevat kohustust esitada kaebaja 17.03.2010 vastuväidete suhtes oma seisukoht. 7.3 Põhiseaduse (PS) § 32 sätestab omandi kaitse. Tegemist on vabadusõigusega. Osundatud säte kaitseb omandit ka riigivõimu poolt toimepandavate riivete eest. See tähendab, et isikul on õigus nõuda halduse kandjalt selle õiguse esemelisse kaitsealasse mitte sekkumist üks kõik kelle poolt. Kaitstava hüve esemelisse kaitsealasse kuulub omandiõigus kui absoluutne õigus. Viimati nimetatud paragrahvi lõike 2 kohaselt saab normi esemelisse kaitsealasse kuuluvat omandiõigust riivata ainult seaduse alusel. Vaidlustatud korraldusega piirab vastustaja põhjendamatult ning seaduse vastaselt kaebaja omandiõigust. Sisuliselt on ka vastustaja ise korralduses nõustunud sellega, et sundvalduse seadmine piirab kaebaja õigusi kinnistu kasutamisel. Vastustaja hinnangul pole tegemist aga olulise piiranguga. Kaebaja sellega ei nõustu. Arvestades kaebaja soovi kinnistut edasi müüa, vähendaks sundvalduse seadmine ning talumiskohustus olulisel määral kinnistu väärtust. Ühtlasi, kui kaebaja kinnistut läbiv maakaabelliin peaks vajama edaspidiselt ükskõik milliseid parandusi, peaks OÜ Jaotusvõrk tööde teostamiseks läbima kaebaja kinnistut. Vastustaja pidi teadlik olema ning arvestama kaebaja sooviga kinnistut edasi müüa, kuivõrd kaebaja näol on tegemist kinnisvaraettevõttega, kelle põhiliseks tegevusvaldkonnaks on kinnisvara arendus ja müük. 3 Tuvastamaks, kas omandiõiguse piirang on vaadeldaval juhul proportsionaalne, oleks tulnud vastustajal kaaluda ka kaebaja huve. 7.4 Vaidlustatud korralduse näol on tegemist diskretsiooniotsusega ning see on kaebaja jaoks koormavaks haldusaktiks. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Juhul kui haldusorgan on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta, võib tegemist olla olulise kaalutlusveaga (Riigikohtu 14.10.2003 otsus nr 3-3-1-54-03). Kohalik omavalitsus peab kaitsma avalikke huve mõistlikul viisil, piisavalt põhjendades, miks menetlusosalise poolt esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud. Haldusakti põhjendus peab veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Käsitletaval juhul pole vastustaja korralduses kaebaja 17.03.2010 esitatud vastuväiteid üldse arvestanud ega esitanud ka asjakohaseid põhjendusi selles osas. Lisaks on vastustaja jätnud täielikult kaalumata kaebaja huvid. Diskretsiooniotsuse õiguspärasuse määrab eelkõige see, kas asutus on kaalumisel arvestanud vaid asjakohaseid aspekte ning kas on arvestatud kõiki asjasse puutuvaid aspekte. Kui kohalik omavalitsus on jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta, nagu selleks käsitletaval juhul on võimalus lülitada Juku 35 kinnistu juba olemas olevasse elektrivõrku, on ilmselgelt tegemist diskretsiooniveaga, mis muudab akti õigusvastaseks. 7.5 Korraldus pole motiveeritud. Vastustaja on otsustust põhjendanud vaid sellega, et eelnevalt oli kaebaja maakaabelliini vedamisega läbi oma kinnistu nõus ning et avalik huvi maakaabelliini rajamiseks on suurem kui Uus-Hansu kinnistule tulenev kitsendus. Kaebaja hinnangul pole tema eelnev OÜ-le Jaotusvõrk läbirääkimiste käigus antud nõusolek asjakohane ja piisav põhjendus sundvalduse seadmise otsustamisel. Läbirääkimiste käigus antud nõusolek ei saa kaebajale selliseid piiranguid kaasa tuua. Ühtlasi pole vastustaja põhjendanud, milles seisneb antud juhul avalik huvi, mis on suurem kui kaebajale tulenev kitsendus. Kaalutlusotsustuse põhjendamisel, eriti aga juhtudel, kui tuginetakse määratlemata õigusmõistetele, nagu seda on avalik huvi, peab haldusorgan esitama tavapärasest põhjalikuma sisulise motivatsiooni. Avalikuks huviks on küll elektrit tarbida, kuid puudub avalik huvi liini vedamiseks just läbi kaebaja kinnistu. Haldusakti motiveerimine on üldine nõue, mis peab tagama PS § 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. Koormava haldusakti põhjendus peab sisaldama nii faktilist kui ka õiguslikku motivatsiooni. Faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Oluline on ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise. Käsitletaval juhul faktiliste ja õiguslike asjaolude pinnalt nähtub, et sundvaldust poleks vastustaja saanud ja tohtinud seada arvestades kaebaja eelnevat põhjendust.
lõike 1 esimesest lausest, kuna kolmanda isiku OÜ Jaotusvõrk poolt rajatav elektriliin koos asjakohaste rajatistega ehitatakse avalikes huvides ja kaebaja ei ole esitanud ei tema poolt sundvalduse seadmisele esitatud vastuväidetes ega kaebuses tõendeid, et esineks mõni muu tehniliselt ja majanduslikult otstarbekam võimalus elektrivõrguga liituda sooviva kolmanda isiku tarbimiskoha (Juku 35) ühendamiseks tehnovõrguga. Pelgalt kaebaja väite alusel ei saa teha järeldust, et esineksid faktilised asjaolud, mille alusel saaks tuvastada, et
lõige 2 vabastab kaebaja tehnovõrgu talumise kohustusest, kuna puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et kaebajale kui kinnistu omanikule tulenev kitsendus on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu- ja rajatise vastu ning kolmanda isiku A. J.i huvi tehnovõrguga liitumise vastu. Kui Juku 35 tarbimiskoht oleks tehniliselt ja majanduslikult otstarbekam ühendada nn olemasolevasse võrku, ei oleks Tallinn-Harju võrguehitussektor projekteerimisülesandes nr 10823 näinud ette just sellist lahendust ega OÜ Jaotusvõrk esitanud sundvalduse seadmise taotlust maakaabelliini rajamiseks läbi kaebaja kinnistu. Lisaks tuleb käesoleval hetkel arvestada ka seda, et kaebaja eelnev nõusolek oli põhjuseks, miks OÜ Jaotusvõrk sellisel kujul projekti tellis ning sellele raha kulutas. 5 9.3 Vastustaja ei nõustu ka kaebaja seisukohaga, mille kohaselt on vastustaja menetluse käigus eiranud seadusest tulenevat kohustust esitada kaebaja poolt esitatud vastuväidete suhtes oma seisukoht. KASVS § 463 lg 4 kohaselt teatab valla- või linnavalitsus kinnisasja omanikule tema esitatud arvamuse ja vastuväidete kohta oma seisukoha kahe nädala jooksul arvamuse ja vastuväidete saamisest arvates posti teel saadetud arvamuse ja vastuväidete puhul tähtsaadetisena edastatud kirjaga, elektronposti teel saadetud arvamuse ja vastuväidete puhul elektronposti teel. Samas sätestab lõige 5, et valla- või linnavalitsus teeb sundvalduse seadmise otsuse, mis peab sisaldama: 1) kinnisasja omaniku ja asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1 nimetatud isiku nimesid ja eluvõi asukohti; 2) teavet, et isik, kelle kasuks sundvaldus seatakse, kuulub asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1 nimetatud isikute hulka; 3) kinnisasja asukohta ja kinnistu numbrit; 4) viidet talumiskohustuse eest makstava tasu aluseks olevale õigusaktile või kokkuleppele; 5) andmeid kinnisasja omaniku ja asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1 nimetatud isiku vahelise kokkuleppe või kinnisasja omaniku nõusoleku olemasolu kohta. Keila Vallavalitsus tegi 01.04.2010 sundvalduse seadmise otsuse, mis sisaldas KASVS § 463 lg 4 sätestatud seisukohta kaebaja vastuväidetele ning edastas selle otsuse kaebajale 05.04.2010, seega eelnimetatud lõikes sätestatud tähtaja jooksul. Seadus ei sätesta üheselt, et seisukoht vastuväidetele tuleb esitada enne otsuse tegemist ja/või vastavast otsusest eraldi. 9.4 Vastustaja ei nõustu ka kaebaja väitega, et vaidlustatud korraldusega piiratakse tema PS § 32 tulenevat omandiõigust ning talumiskohustus vähendaks oluliselt kinnistu väärtust. PS § 9 lg 2 kohaselt laienevad põhiseaduses loetletud õigused, vabadused ja kohustused juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. Sama seaduse § 32 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Järelikult saavad maa-ala kasutamise piirangud tulla seadusest või selle alusel vastuvõetud haldusaktidest.
lg 1 sätestab kinnisasja omanikule kohustuse taluda tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Sama seaduse § 1581 lg 1 sätestab omakorda kinnisasja omanikule kohustuse taluda oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubada selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Nimetatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Seega on asjaõigusseadus põhiseadusega kooskõlas sätestanud kinnisasja omanikule teatud kitsendused, mis ei piira kaebaja õigust oma omandit vabalt kasutada. Seda põhjusel, et maakaabelliin kulgeks mööda kaebaja kinnistu piiri 112 m ulatuses ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.03.2007 määrusega nr 19 kehtestatud „Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ § 2 lg 3 kohaselt on maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 meeter. Selline piirang ei kaalu üles avalikkuse huvi tehnovõrguga liitumiseks ega vähenda ka oluliselt kinnistu väärtust. Samuti tuleb arvestada asjaolu, et kinnistule puudub käesoleval hetkel nii juurdepääsutee kui tehnovõrgud, kuid vastava tehnovõrgu rajamisel läbi kaebaja kinnistu oleks hiljem võimalik sellega liituda ka kaebajal, mis pigem tõstab kinnistu väärtust. 6 9.5 Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastustaja korraldus sisaldab diskretsioonivigu: pole arvestatud kaebaja vastuväidetega ega asjaoluga, et Juku 35 kinnistu oleks võimalik lülitada juba olemasolevasse elektrivõrku; vastustaja on jätnud kaalumata kaebaja huvid. Haldusaktist nähtuvalt on vastustaja kaalunud kaebaja vastuväiteid ning asunud seisukohale, et kuna juba enne projekteerimistingimuste väljastamist oli AS Rime Kinnisvara sellisel kujul projekti kooskõlastanud ning 0,4 kV maakaabelliin läbib kinnistut mööda kinnistu piiri 112 m ulatuses, ei ole kaebajal kinnistu kasutamine olulisel määral piiratud. Lisaks on avalik huvi 0,4 kV maakaabelliini rajamiseks suurem kui sellest tulenev kitsendus ja just seetõttu asus vastustaja seisukohale, et sundvalduse seadmine kinnistule on põhjendatud. Kuna kaebaja ainsaks huviks kaebusest nähtuvalt on soov kinnisvara edasi müüa, siis sundvalduse seadmine kinnistu piirile maakaabelliini rajamiseks ei piira kaebaja õigust kinnistut võõrandada ega vähenda ka oluliselt kinnistu väärtust. 9.6 Vastustaja ei nõustu seisukohaga, et haldusakt on motiveerimata, kuna haldusaktist ei selgu, milles seisneb käesoleval juhul avalik huvi ning kaebaja poolne eelnev nõusolek maakabelliini ehitamiseks läbi kaebaja kinnistu ei ole asjakohane ega piisav põhjendus sundvalduse seadmiseks. Haldusaktis on välja toodud nii sundvalduse taotleja esitatud põhjendused, kui kaebaja seisukoht ning õiguslikud ja faktilised alused.
lg 1 kohaselt ei tulene teenuse lugemine avalikuks sellest, kas teenust hakatakse rajatava tehnovõrgu kaudu osutama ühele või mitmele isikule. Elektrituruseaduse § 66 lg 1 kohaselt arendab võrguettevõtja võrku oma teeninduspiirkonnas viisil, mis tagab võimaluse järjepidevalt osutada õigusakti ja tegevusloa tingimuste kohast võrguteenust võrguga ühendatud tarbijatele, tootjatele, liinivaldajatele ja teistele võrguettevõtjatele, arvestades nende põhjendatud vajadusi, ning ühendada võrguga oma teeninduspiirkonnas asuva turuosalise nõuetekohane elektripaigaldis. OÜ Jaotusvõrk on vaidlusaluses piirkonnas ainus võrguettevõtja ja tal on elektrituruseaduse § 65 alusel kohustus osutada võrguteenust sh on tal kohustus liita oma võrguga iga liituda sooviva isiku elektripaigaldis. Seega on maakaabelliini ehitamiseks vaieldamatult olemas avalik huvi asjaõigusseaduse tähenduses ning see on ka haldusaktis välja toodud. Mis puudutab kaebaja väidet asjaolu kohta, et kaebaja eelnev nõusolek maakabelliini ehitamiseks läbi kaebaja kinnistu ei ole asjakohane ega piisav põhjendus sundvalduse otsustamiseks kuna läbirääkimiste käigus antud nõusolek ei saa kaebajale selliseid piiranguid kaasa tuua, siis pidi sellekohase nõusoleku andmisel kaebajale selge olema, et maakaabelliini soovitakse rajada läbi kaebajale kuuluva kinnistu ning kooskõlastusest nähtuvalt oli kaebaja sellise lahendusega nõus. Kui kaebaja ei oleks oma nõusolekust seada isiklik kasutusõigus OÜ Jaotusvõrk kasuks taganenud, ei oleks käesoleval hetkel ka vajadust sundvalduse seadmiseks. Ka vaidlustatud haldusakt andis võimaluse sundvalduse seadmisest loobuda, kui AS Rime kinnisvara ja OÜ Jaotusvõrk oleksid enne korralduse jõustumist sõlminud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu. HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan haldusakti andmisel lähtus. Vaidlustatud haldusakt sisaldab haldusakti põhjendusena nii selle andmise faktilisi kui õiguslikke aluseid, aga ka kaalutlusi, olles seega vastavuses HMS § 56 lõigetega 2 ja
lg-ga 1.
lg 1 sätestab eeldused sundvalduse seadmiseks ja tehnovõrgu talumiskohustuse tekkimiseks. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kaebajale kuuluva Uus-Hansu kinnisasjale rajatav tehnovõrk on vajalik avalikes huvides, küll aga selles, milline on tehniliselt ja majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks. Kaebaja hinnangul oleks tehniliselt ja majanduslikult otstarbekam tarbimiskoha ühendamine pigem AÜ Juku territooriumil asuvasse elektrivõrku kui ehitada välja uus elektrivõrk. Kaebaja ei ole oma seisukohta põhjendanud ega tõendanud, miks oleks tema poolt pakutud lahendus otstarbekam. Lisaks ei ole kaebaja tehniliselt otstarbekamale lahendusele hinnangut andes arvestanud asjaoluga, et AÜ Juku territooriumil asuv elektrivõrk ei kuulu Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le. Seetõttu ei ole kaebaja väide, mille kohaselt oleks elektrivõrgu rajamine kõige otstarbekam läbi AÜ Juku territooriumil asuva elektrivõrgu, tõene, kuna sundvalduse seadmise eelduste kontrollimisel ei saa aluseks võtta võrguettevõtjale mittekuuluva elektrivõrgu kasutamisest tulenevat väidetavat tehnilist otstarbekust ja rahalist kokkuhoidu. Trassivalik, mille puhul rajatakse elektrivõrk Uus-Hansu kinnisasja äärde, on kõige otstarbekam võimalus liituja ühendamiseks tehnovõrguga ning sellise trassi on Uus-Hansu kinnisasja omaniku esindaja ka kooskõlastanud. Elektrivõrgu projekteerimisel kaalutakse alati mitut erinevat trassivalikut, võttes arvesse nii majanduslikud kui ka tehnilised aspektid. Kalkulatsiooni tulemusena valiti trass, milleks on elektrivõrgu rajamine Uus-Hansu kinnisasja äärde. Nimetatud trassivalik on võrreldes alternatiivse trassiga üle poole miljoni krooni võrra odavam. Kui Uus-Hansu kinnistut kasutava trassivaliku puhul oleks võrgu rajamise maksumus 216 475,72 krooni, siis alternatiivse trassivaliku puhul, millisel juhul tuleks elektrivõrk rajada oluliselt suurema ringiga, oleks elektrivõrgu rajamise maksumus 782 762,44 krooni. Seega on elektrivõrgu rajamine mööda Uus-Hansu kinnistu äärt 566 286,72 krooni võrra odavam võrreldes alternatiivse trassivalikuga ning seetõttu ka majanduslikult otstarbekaim. Samuti on alternatiivse trassivaliku puhul trass oluliselt pikem, mistõttu tuleks nõuetekohase lühisvoolu ja pingekao tagamiseks panna suurema ristlõikega kaabel, mis omakorda toob kaasa hinna tõusu kaabli rajamisel (sealhulgas on suurema ristlõikega kaabli puhul suurem materjalikulu ning esineb vajadus ka suurema kaeviku järele). Seega on Uus-Hansu kinnistu äärde elektrivõrgu rajamine ka tehniliselt otstarbekam võrreldes alternatiivse trassivalikuga. 11.2 Õige ei ole kaebaja seisukoht, et sundvaldus on vastuolus
Kaebaja ei väida, et tehnovõrgust tulenev kitsendus temale oleks oluliselt suurem kui liituja huvi tehnovõrgu vastu, küll aga on kaebaja seisukohal, et sundvalduse seadmine ja talumiskohustus vähendab olulisel määral Uus-Hansu kinnistu väärtust. Kaebaja ei ole seda väidet põhjendanud ega väärtuse vähenemist tõendanud. Vastupidi - kaebaja esindaja on kooskõlastanud projekti, mille kohaselt kasutatakse trassi ehitamiseks Uus-Hansu 8 kinnistut. Võttes arvesse asjaolu, et elektrivõrku soovitakse rajada Uus-Hansu kinnistu äärde, maakaabelliin rajatakse 0,7-l m sügavusele maapinna sisse ning vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 2007 määruse nr 19 „Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ § 2 lg 3 kohaselt on maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest ühe meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid ning lõike 6 kohaselt on alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatuv kaitsevöönd kahe meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest, ei esine alust arvata, et UusHansu kinnisasja väärtus võiks tehnorajatiste rajamisega seoses väheneda. Elektrivõrgu rajamine Uus-Hansu kinnistule võimaldab, vastupidiselt kaebaja seisukohale kinnisasja väärtuse vähenemisest, hetkel kehtiva liitumiskorra ning käesoleva tehnilise lahenduse kohaselt ka Uus-Hansu kinnistu lihtsamalt ja väiksemate kulutustega elektrivõrku ühendada. See tuleneb asjaolust, et elektrivõrgu rajamisega Uus-Hansu kinnistule puuduks tulevikus vajadus ehitada kinnistule uus alajaam ning liitumise korral saaks Uus-Hansu kinnistu toidet Juku 35 maaüksuse liitumise tarbeks ehitatud alajaamast. Kuigi kaebaja on väitnud, et sundvalduse seadmine on vastuolus
lg 2, ei ole kaebaja selgitanud, kas ja millistel tingimustel oleks tema hinnangul võimalus ehitada tehnovõrk nii, et teise kinnisasja omanik ei satuks samaväärsesse või halvemasse olukorda. Kaebaja argument kasutada AÜ Juku elektrivõrku ei ole mõeldav kuna tehnovõrgu trassivaliku analüüsi tegemisel ei ole võimalik lähtuda Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le mittekuuluvatest elektrivõrkudest. 11.3 Kolmas isik ei nõustu ka kaebaja väitega, et vastustaja on menetluse käigus rikkunud KASVS § 463 lg 4 tulenevat kohustust esitada kaebaja vastuväidete osas oma seisukoht, samuti et vaidlustatud korraldus on motiveerimata ning selle tegemisel on jäetud kaebaja vastuväited arvestamata. 01.04.2010 korraldusest nr 217 „Sundvalduse seadmine Käesalu külas Uus-Hansu kinnistule“ nähtuvalt on vastustaja kaebaja vastuväidetele sundvalduse seadmise osas vastanud korralduses. Vastustaja on esitanud sundvalduse seadmise põhjendused ning argumendid, millest lähtuvalt on otsus tehtud. On selgitatud, et arvesse võeti asjaolu, et enne projekteerimistingimuste väljastamist oli kaebaja sellisel kujul projekti kooskõlastanud. Samuti, et 0,4 kV maakabelliin läbib kinnistut mööda kinnistu äärt 112 m ulatuses ning seetõttu ei piira Uus-Hansu kinnistu kasutamist olulisel määral. Lisaks eelnevale on vastustaja korralduses analüüsinud
toodud sundvalduse seadmise eeldusi ning otsuse tegemisel ja kaalutlusõiguse teostamisel hinnanud kaebaja vastuväiteid. Seega on korraldusest nähtuvalt vastustaja kaalunud põhjalikult nii OÜ Jaotusvõrk kui ka kaebaja huve ja mõlema poole poolt esitatud argumente ning jõudnud erinevaid huve hinnates järeldusele, et sundvalduse seadmine Uus-Hansu kinnistule on põhjendatud. Isegi olukorras, kus vastustaja ei esitanud kaebajale eraldiseisvat vastust kaebaja poolt esitatud seisukohtade osas, ei saanud see mõjutada asja otsustamist. Korralduses on kaalutlusõiguse teostamine üheselt nähtav, korraldus on motiveeritud - seda tõendab nii kaebaja kui ka OÜ Jaotusvõrk argumentide eraldi väljatoomine ning seejärel kaalutletud otsuse formuleerimine. Vastused kaebaja vastuväidetele on korralduse põhjendustes üheselt nähtavad ja arusaadavad. KASVS § 46 lg 5 sätestab, mida peab sundvalduse seadmise otsus sisaldama. Korralduses sisaldub kõik seaduses ettenähtu, samuti on vastustaja põhjalikult kaalunud nii kinnisasja omaniku kui ka OÜ Jaotusvõrk põhjendatud argumente, mistõttu on korraldus sisuliselt õiguspärane. 11.4 Vastavalt korralduses toodule väljastas vastustaja kaebajale 17.02.2010 tähitud kirjaga KASVS § 463 lõike 2 kohaselt teate, et on väljastanud Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le projekteerimistingimused Juku 35 maaüksuse elektrivarustuse projekteerimiseks Laulasmaa külas, mille elluviimisega kaasneb
1581 ettenähtud talumiskohustuse tekkimine. Kaebaja ei ole vaidlustanud projekteerimistingimusi, vaid vastupidiselt on projekti kooskõlastanud. Samuti olid kaebaja esindajad valmis sõlmima Uus-Hansu kinnistule elektrivõrgu rajamiseks ka isikliku kasutusõiguse seadmise lepingut, kuid ometi muutsid enne notariaalse lepingu allkirjastamist notaribüroos oma meelt ning jätsid lepingu allkirjastamata. Nii 9 projekti kooskõlastamine kui ka notaribüroosse isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks kohaletulek näitasid selgelt, et kaebaja oli trassivalikuga ja ka isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimisega nõus. Seetõttu on väga üllatav, et kaebuse esitaja on nüüdsest vastu trassivalikule ning soovib, et Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ kasutaks AÜ Juku territooriumil asuvat elektrivõrku. 12. Kolmas isik leiab vastuses kaebaja täiendavatele seisukohtadele (tl 111), et kaebaja ei ole tõendanud ega põhjendanud, miks ei ole
Hansu kinnistule elektrivõrgu rajamiseks ja edaspidiseks talumiseks täidetud. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks tal ei ole talumiskohustust ega selgitanud, millised on tehnorajatisega rajamisega kaasnevad kitsendused tema kinnisasjale. Kaebaja kooskõlastus projektil ning soov sõlmida maakaabelliini rajamise eest vastutasuks servituudi seadmise leping üldmaale jääva juurdepääsutee kasutamiseks näitavad üheselt, et kaebajal ei ole sisulisi vastuväiteid maakaabli rajamise ja edaspidise talumise osas. Kaebaja leiab, et tehniliselt ja majanduslikult oleks otstarbekam tarbimiskoha ühendamine AÜ Juku elektrivõrku. Nimetatud ettepanekut tehes on kaebaja jätnud tähelepanuta asjaolu, et AÜ Juku territooriumil asuv elektrivõrk ei kuulu Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le. Sundvalduse seadmise eelduste kontrollimisel ei saa aluseks võtta võrguettevõtjale mittekuuluva elektrivõrgu kasutamisest tulenevat väidetavat tehnilist otstarbekust ja rahalist kokkuhoidu. KOLMANDA ISIKU A. J.I SEISUKOHAD
§-s 1581.
lg 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas piirkonnas tegutsev 10 võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. 17. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.11.2008 kohtumääruses nr 3-2-1-91-08 on punktis 10 leitud, et tarbija elektriga varustamine on avalik teenus
lg 1 tähenduses.
§-s 1581 lg 1 viimase lause kohaselt tekib selles sätestatud talumiskohustus kinnisasja sundvõõrandamise seaduses (KASVS) sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Sundvalduse seadmise korda tehnovõrgu ja rajatise talumise kohustuse kehtestamiseks reguleerib lähemalt KASVS
KASVS § 463 lg 1 kohaselt esitab
lg-s 1 sätestatud isik valla- või linnavalitsusele sundvalduse seadmise taotluse. Taotlus peab sisaldama KASVS § 11 lg 1 punktides 1–3 ja 7 sätestatut ning kinnitust, et taotleja kuulub
Käesoleval juhul on Keila Vallavalitsusele 04.02.2010 esitatud KASVS § 11 lg 1 punktides 1–3 ja 7 sätestatut ning kinnitust, et taotleja Jaotusvõrk OÜ kuulub
KASVS § 463 lg 2 kohaselt teavitab valla- või linnavalitsus kahe nädala jooksul KASVS § 463 lg-s 1 nimetatud taotluse saamisest arvates kinnisasja omanikku tähtsaadetisena edastatud kirjaga projekteerimistingimuste väljastamisest, mille elluviimisega kaasneb
§-s 1581 ettenähtud talumiskohustuse tekkimine. KASVS § 463 lg 3 kohaselt on kinnisasja omanikul õigus KASVS § 463 lg-s 2 nimetatud kirja kättesaamisest arvates nelja nädala jooksul esitada oma arvamus ja vastuväited. Haldusasja materjalidest nähtuvalt teatati kaebuse esitajale Keila Vallavalitsuse 17.02.2010 kirjaga nr 9-1.1/10/1015 OÜ Jaotusvõrk poolt esitatud taotlusest sundvalduse seadmiseks Keila vallas Käesalu külas asuvale Uus-Hansu kinnistule ja edastati AS-le Rime Kinnisvara Keila Vallavalitsuse 18.12.2008 korraldus nr 1172, millega oli väljastatud projekteerimistingimused OÜ-le Jaotusvõrk Juku 35 maaüksuse elektrivarustuse projekteerimiseks Laulasmaa külas (tl 16). Kaebuse esitaja esitas 17.03.2010 Keila Vallavalitsusele oma vastuväited OÜ Jaotusvõrk taotlusele sundvalduse seadmiseks, milles leidis, et sundvalduse seadmine Uus-Hansu kinnistule ei ole põhjendatud, kuna Juku 35 maaüksus, mida soovitakse elektrivõrguga ühendada, kuulub AÜ Juku koosseisu ning nimetatud aiandusühistul on elektrivarustus olemas. Kaebaja asus seisukohale, et tarbimiskoha ühendamine olemasolevasse elektrivõrku on tehniliselt ja majanduslikult otstarbekam kui uute rajatiste ehitamine läbi sundvalduse seadmise (tl 17). Eeltoodud asjaolud on märgitud ka vaidlusaluses Keila Vallavalitsuse 01.04.2010 korralduses nr
lg-s 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustuse kehtestamiseks sundvalduse seadmise otsuse näol on tegemist kaalutlusotsusega, milles tuleb arvestada lisaks avalikule huvile ka asjaolu, et puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega ning sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt kaaluda, kas tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu.
lg-st 1 tulenevalt peab haldusmenetlust läbi viiv kohalik omavalitsus sundvalduse seadmisel välja selgitama tehniliselt ning majanduslikult otstarbekaima elektriga varustamise võimaluse. 04.02.2010 sundvalduse seadmise taotluses ( tl 53 pöördel) on märgitud, et sundvalduse seadmine on vajalik AÜ Juku krunt nr 35 elektrivõrguga liitumise ehitamiseks. Käesolevas haldusasjas ei ole vastustaja ja kolmandad isikud vastu vaielnud kaebuse väitele, et AÜ-l Juku on elektrivõrk ja elektrivarustus olemas. Samas ei ole Keila Vallavalitsus 01.04.2010 korralduses nr 217
lg-s 1 sätestatud talumiskohustuse maksmapanekul kaebaja 17.03.2010 esitatud vastuväiteid arvestanud ega esitanud ka asjakohaseid põhjendusi selles osas, kas Juku 35 maaüksuse elektriga varustamine AÜ Juku olemasolevasse elektrivõrku ühendamisega on võimalik ja kas see on tehniliselt ja majanduslikult otstarbekam kui uute rajatiste ehitamine läbi sundvalduse seadmise Uus-Hansu kinnistule. Ka vastustaja vastusest kaebusele nähtub, et vastustaja ei ole seda asjaolu 01.04.2010 korralduse nr 217 andmisel arvestanud. Asjakohatu ja vastuolus haldusmenetluse seadusega on vastustaja väide, et kaebaja ei ole esitanud ei tema poolt sundvalduse seadmisele esitatud vastuväidetes ega kaebuses tõendeid, et esineks mõni muu tehniliselt ja majanduslikult otstarbekam võimalus elektrivõrguga liituda sooviva kolmanda isiku tarbimiskoha (Juku 35) ühendamiseks tehnovõrguga. Vastavalt HMS § 4 lg 2 tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Vastavalt HMS § 38 lg-le 1 on haldusorganil õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. Seega oli vaidlustatud korralduse tegemisel vastustaja ülesandeks koguda vajalikku informatsiooni selleks, et oleks võimalik olnud välja selgitada ja kaaluda kõiki
lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimusi, so kas tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja kas puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga ning kas tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. Muid tingimusi sundvalduse seadmiseks
§-s 1581 sätestatud ei ole. 23. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Haldusakti võib jätta kehtetuks tunnistamata, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist (RVastS § 3 lg 3 p 1). Käesoleval juhul on sundvalduse seadmise otsus langetatud ilma, et kohalik omavalitsus oleks hinnanud ning seisukohta võtnud kaebaja 17.03.2010 vastusväites esitatud seisukoha suhtes, et Juku 35 maaüksuse elektriga varustamine AÜ Juku olemasolevasse elektrivõrku ühendamisega on tehniliselt ja majanduslikult otstarbekam kui uute rajatiste ehitamine läbi sundvalduse seadmise Uus-Hansu kinnistule. Vastustaja on lähtunud kaebaja eelnevast projekteerimistingimuste taotluse kooskõlastusest ja jätnud sundvalduse seadmisel asjakohase menetluse läbi viimata ja selgitamata
§-s 1581 lg-s 1 sätestatud tehniliselt ning majanduslikult otstarbekama elektriga varustamise võimaluse. Eeltoodu võis mõjutada asja otsustamist, mistõttu tuleb Keila Vallavalitsuse 01.04.2010 korralduse nr 217 p 1 tühistada. 24. Vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse esitaja ei ole vastustajalt menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Aili Maasik Kohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.