Obsah (6)

§ 41§ 89§ 156§ 68§ 40§ 44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-45344 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.10. 2010, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Margo Klaar, Ulvi Loonurm Ts

§ 41

lg 1 mõtte kohaselt edasise lõhkumise vastu selliselt, et piirata oma vallasasjale juurdepääsu. Küll aga ei saa selline kaitse olla suunatud hagejapoolse omandiõiguse teostamise rikkumisele, s.t. kostjal puudus õigus teha taksitusi hagejale tema asjale juurdepääsuks. Seega kuulub hageja nõue, milles ta palub lõpetada kostjat omandiõiguse rikkumine juurdepääsu sulgemisega Paavli 10 territooriumile ning taastama valdus juurdepääsuteele Paavli 10 territooriumile üle Paavli 6c krundi,

§ 89lg 1 ja § 156 lg 1 alusel rahuldamisele.

12. Pooltevahelisest 17.09.2008 aktist nähtuvalt on kostja pidanud vaid ajutiselt võimalikus mitte teha takistusi hagejale pääseda üle Paavli 6c ja sellel asuva raudtee haruteelõigu Paavli 10a asuvale kinnistule. Nimetatud akti kohaselt peab hageja teavitama kostjat ehitustööde lõppemisest. Eeltoodu alusel on hageja õigustatud nõudma

§ 89järgi kostjalt, et viimane hoiduks edasisest hageja omandiõiguse rikkumisest.

13. Kuigi ringkonnakohus oma varasemas lahendis on andnud esimese astme kohtule kohustuslikud juhised selles, et negatoorhagi põhimõtetele tuginevas vastuhagis sisalduvad haginõuded on põhimõtteliselt lubatavad ja kaitstavad, tuleb tõlgendada

§-st 89 tuleneva õiguskaitsevahendi ehk negatoorhagi esitamise eeldusena omandi vastu suunatud selliste rikkumiste olemasolu, mis ei kujuta endast asja lõhkumist vaid muu iseloomuga materiaalseid ja mõttelisi mõjutusi, näiteks naabruskinnistult või muult asjalt levivad negatiivsed mõjud, mida ei pea taluma (lärm kõrvalt kinnistult, vee suunamine teisele kinnistule, prügi panemine, asja blokeerimine, valguse piiramine, puujuurte kasvatamine kanalisatsiooni, 3 fotografeerimine). Kuna asi on lõhutud ja seda ei saa kasutada, siis ei kuulu rakendamisele negatoorhagi

§ 89

tähenduses ja kostja ei saa oma õiguseid taastada esitatud hagi kaudu, kahju hüvitamist käsitlevat hagi pole ta aga esitanud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei saa iseenesest rääkida hageja vastutusest omandi rikkumise eest oludes, kus rikkumine viidi ellu Jansi Matkad OÜ poolt tellitud lepingulise töö teostamisel eksituse tõttu. Apellatsioonkaebus

1. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata, rahuldada vastuhagi ja jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohus on oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme ja ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Vastuhagis sisalduvate taotluste suhtes on seisukoht võetud vaid osaliselt, kaalutlusõiguse rakendamisel ei ole protsessiosaliste huvidesse suhtutud võrdse kohtlemise põhimõtet rakendavalt ning negatoorhagi nõude võimalikku ulatust on alusetult piiratud, kusjuures ei ole järgitud Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2008 lahendis antud põhimõttelisi suuniseid asja lahendamisel.
2. Kohus ei ole lähtunud omanike ning omandi kaitse võrdse kohtlemise põhimõttest. Kohus, kohustades kostjat hoiduma edasistest omandiõiguse rikkumistest, jättis võtmata seisukohta kostja vastuhagis sisalduva taotluse suhtes kohustada hagejat hoiduma edasistest rünnetest tema vara suhtes. Seisukohta ei ole võetud vastuhagis sisalduva selgesõnalise taotluse suhtes, eirates sellega protsessiosaliste varaliste õiguste võrdse kohtlemise põhimõtet.
3. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja on avaldanud soovi reguleerida põhihagis esitatud nõuded kokkuleppega kohtu poolt viidatud kujul

§ 156

alustel ja teinud selleks ka kirjalikud ettepanekud, kehtestanud kokkuleppe ajutised tingimused ajutise läbipääsurežiimi kujul, kuid hageja, vaatamata ajutise kokkuleppe tingimuste tunnustamisele, ei pidanud alalise kokkuleppe sõlmimist võimalikuks ega vajalikuks. 17. Tunnustades küll formaalselt

§-s 68 sisalduvat omandite võrdsusklauslit, mille kohaselt võivad omaniku õigused olla kitsendatud teiste isikute õigustega, ei ole kohus nimetatud põhimõtet järginud, vaatamata nõuete omavahelisele seotusele. Kohus, tunnustades hageja juurdepääsuõigust, ei tunnustanud kostja omaabi õigust. Omaabi meede ei ületanud omaabi välja kutsunud ohu suurust ja hädakaitse piire, valitud meede oli sellega vastavuses. 18. Kohus on alusetult laiendanud

§ 156

lg l kui kinnisvarale suunatud regulatsioone väljapoole selle piire - vallasasjale reformimata riigimaal. Kohus on laiendanud suvaliselt

§ 156

lg l kohaldamise piire ka sellega, et rakendab viidatud normi avalikult kasutatavale teele ja kinnisasja eraldi seisvale osale juurdepääsu kõrval ka iseseisvale kolmandale kinnistule pääsuks viitega nn ajaloolisele ühendusele põhiterritooriumiga. Kuna taotletav juurdepääs ei ole juurdepääsuks ei avalikule teele ega ka kinnisasja eraldiseisvale osale, on viidatud sätte rakendamine alusetu.

1. Kohus ei arvestanud, et kostja on kohtuotsuse tegemise ajaks kõrvaldanud takistused selleks, et hageja saaks kasutada juurdepääsu üle kostja valduses oleva krundi.
2. 22.04.2008 lahendis asus Tallinna Ringkonnakohus seisukohale, et ei nõustu maakohtu seisukohaga, et vastuhagiga ei ole võimalik saavutada eesmärki, milleks see esitatud on. Vastuhagis ei ole kostja tuginenud asjaolule, et vara on hävinud ning selle taastamine ei ole võimalik. Kui on alust eeldada rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Asjaolu, et kostja ei nõua kahju hüvitamist, ei tähenda, et ta ei saa oma õigusi hagiavalduses taotletud viisil kaitsta. TsMS § 372 lg 2 alusel saab maakohus nõuda kostjalt nõude täpsustamist, kui ta leiab, et need ei ole selgelt väljendatud. Maakohus seevastu on asunud kohtuotsuses seisukohale, et vastuhagiga 4 ei ole võimalik saavutada eesmärki, milleks see esitatud on. Kohus on ekslikult seisukohal, et vigastatud vallasasja ei ole võimalik taastada. See on taastatav ja kostja soovib selle taastamist. Negatoorhagi kohaldamine ei ole võimalik vaid juhul kui asi on hävinenud, mitte aga lõhutud, rikutud. Seetõttu on kohus valesti kohaldanud

§ 89. 21.

Kohus on jõudnud valele järeldusele, et kostja vara lõhkumises puudus hageja süü ja nimetatu olevat kindlaks tehtud kriminaalmenetluses. Raudteeharu lõhkumise suhtes algatatud kriminaalasjas leidis tõendamist, et hageja tegevuses, kes jättis Jansi Matkad OÜ informeerimata võõra vara asumisest tellijale kuuluvat kahte kinnistut eraldaval krundil, sisaldub ettevaatamatus, kuid kuna isik ei tajunud suure kahju tekitamist ja kriminaalasja algatamiseks nõutava kahju suurus on vaatamata ekspertarvamusele kaheldav, puudub kuriteokoosseis. Vaidlustatud kohtuotsuse järgselt on tekkimas olukord, kus omandile ei võimalda kaitset ei kriminaal- ega tsiviilmenetlus. Samas sätestab põhiseaduse § 32 igaühe omandi puutumatuse ja võrdse kaitstuse. Vastus apellatsioonkaebusele

1. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
2. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel ja tulenevalt Riigikohtu poolt käesolevas asjas antud selgitustest, tuleb otsust muuta põhjenduste osas.
3. Kõigepealt käsitleb maakohus hagi rahuldamist ja seejärel vastuhagi rahuldamata jätmist.
4. Kohus ei ole seotud hageja esitatud nõude õigusliku põhjendusega, vaid kvalifitseerib hageja nõude ja kohaldab seadust esitatud asjaolude alusel ise (TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1, § 442 lg 8).
5. Hageja nõuab sisuliselt, et kostja lõpetaks juurdepääsu takistamise hageja kinnisasjale Paavli 10 ja hoiduks sellest ka edaspidi. Maakohus kohaldas hageja nõude lahendamisel

§ 156

, mille esimese lõike järgi võib omanik, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Nimetatud sätte kohaldamine käesolevas asjas on ebaõige, kuna Paavli 6c maatükk ei kuulu kostjale. Kostjale kuuluva raudtee harutee alune maa ei ole kinnistatud ja kuulub jätkuvalt Eesti Vabariigile ning kinnisasja TsÜS § 50 lg 1 mõttes ei ole Paavli 6c krundil moodustatud. Kostjale ei saa panna kohustusi maa suhtes, mis talle ei kuulu. 27.

§ 156

näol on tegemist erinormiga

§ 89

suhtes, milles on üldiselt sätestatud nn negatoornõue, st asja omaniku nõue kolmandate isikute vastu omandi rikkumise kõrvaldamiseks ja edasisest rikkumisest hoidumiseks. Erisätte puudumisel tuleb kohaldada üldsätet, st asja lahendamisel saab kohaldada

§ 89

. Ka maakohus on oma põhjendustes

§-le 89 viidanud, kui hageja nõude alusele.

§ 89

kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alus eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Ringkonnakohtu arvates senise ainsa juurdepääsu blokeerimine Paavli 10 kinnisasjale takistab hagejal nii oma kinnisasja valdamist kui ka kasutamist. Kuna vaidlus seisneb kinnisasjale juurdepääsu 5 takistamises, saab

§ 156

põhimõtteid ja kohtupraktikat asja lahendamisel siiski arvestada ja rakendada

§ 89sisustamisel ka kinnistamata maatükkide puhul.

28. Kuna hageja soovib kasutada juurdepääsuks oma kinnisasjale kostjale kuuluvat rajatist (raudtee haruteed) ja kostja valduses olevat maatükki, tuleb asja lahendamisel arvestada ka kostja huve. Omaniku õigused oma asjale on üldjuhul eelistatud kõigi teiste isikute õigustele ning võivad

§ 68lg 2 järgi olla kitsendatud üksnes seaduse või teiste isikute õigustega.

Asja lahendamine eeldab seega poolte huvide kaalumist, et teha kindlaks, kas kostja tegevuse näol on tegemist hageja valduse omavolilise rikkumisega

§ 40

lg 2 mõttes või on hageja kohustatud rikkumist taluma

§ 89kolmanda lause või VÕS § 1055 lg 2 alusel.

1. Seega tuleb vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks lahendada poolte huvide kaalumise teel ning kaaluda tuleb mh, milliseid kulutusi peab hageja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas kostja kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla hageja jaoks oluliselt odavam ja kostjat kui kinnisasja omanikku vähem koormav.
2. Maakohus tuvastas, et hageja kinnistu on piiratud müüriga, sealjuures ulatub müür sisuliselt Sõle tänavale ja lisaks piirneb veel Paavli 6c territooriumiga, millel asub märgitud kostjale kuuluv raudteeharu ning kostjale kuuluvate kinnistutega. Paavli tänava pikendus, mis külgneb mainitud müüriga, on välja ehitamata. Sõle tänavapoolsest osast tuleks samuti ehitada välja tee üle kõnnitee. Nende tuvastatud asjaolude üle puudub vaidlus. Seega puudub hageja kinnistult olemasolev juurdepääs avalikule teele.
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et hageja on aastaid talle kuulunud ehitise juurde pääsenud just üle Paavli 6c asuva territooriumi ja üle kostjale kuuluva raudtee harutee. Seega on asjas tõendatud, et sellisel viisil asjale juurdepääs on olnud mõlemale talutav, mõistlik ja aastate jooksul väljakujunenud ega ole olnud koormav kummalegi poolele oma õiguste teostamisel. Seega ei ole mõistlik, kui hageja peab tegema kulutusi kinnistut piirava müüri lõhkumiseks ja vastavate teede ehitamiseks, sest Paavli tänava pikendus ei ole välja ehitatud ja Sõle tänavapoolsest osast tuleks samuti ehitada välja tee üle kõnnitee.
4. Hageja nõude rahuldamist ei välista asjaolu, et kostja on avaldanud soovi reguleerida nõuded kokkuleppega ja teinud selleks ka kirjalikud ettepanekud ajutise läbipääsurežiimi kujul, millega hageja ei nõustunud. Kohtu poole pöördumise tingiski asjaolu, et pooled kokkulepet läbipääsu osas ei saavutanud.
5. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kohus on laiendanud suvaliselt

§ 156

lg l kohaldamise piire ka sellega, et rakendas viidatud normi avalikult kasutatavale teele ja kinnisasja eraldi seisvale osale juurdepääsu kõrval ka iseseisvale kolmandale kinnistule pääsuks viitega nn ajaloolisele ühendusele põhiterritooriumiga. Kolleegiumi arvates ei välista juurdepääsu nõudmist avalikult kasutatavale teele asjaolu, et sellele teele jõudmiseks tuleb ületada ka sama omaniku, kes juurdepääsu taotleb, mõni muu kinnisasi. Lisaks avalikule teele pääsemisele tagab

§ 156

lg 1 kinnisasja omanikule juurdepääsu kinnisasjale ka oma kinnisasja eraldi seisvalt osalt. Ebamõistlik oleks seadusetõlgendus, mille järgi juurdepääsu tagamine kinnisasjale sõltuks üksnes sellest, kas teine maatükk kuulub sama kinnistu koosseisu, st et juurdepääsu tagamiseks tuleks maatükid ühendada üheks kinnistuks.

1. Kostja ei olnud kohtuotsuse tegemise ajaks kõrvaldanud takistusi selleks, et hageja saaks kasutada ajaliselt piiramatut juurdepääsu üle kostja valduses oleva krundi. Kolleegium nõustub maakohtuga, kelle arvates ei õigusta hagi rahuldamata jätmist see, et ajutiselt (remondi ja ehitustööde ajaks) on hagejale juurdepääs kinnisasjale võimaldatud. Kostja on kogu vaidluse kestel vaielnud hageja taotletavale 6 juurdepääsule vastu. Juurdepääsunõudega hagi ei peaks jätma rahuldamata ainuüksi põhjusel, et kostja vaidluse ajal juurdepääsutakistuse kõrvaldab, kui ei ole tagatud, et ta seda hiljem taastada ei või.
2. Vastuhagiga seonduvalt ei ole vaidluse all asjaolu, et 04.06 2007 demonteerisid Jansi Matkad OÜ töölised Jansi Matkad OÜ ja hageja vahel sõlmitud lepingu alusel eksimuse tõttu osaliselt ka Paavli 6c krundil paikneva raudtee liiprid ja relsid, kuid asetasid need 05.
3. 2007 tagasi.
4. Kostja palus vastuhagis kohustada hagejat lõpetama kostja omandiõiguse rikkumine ja taastada lõhutud raudtee harutee 04.06 2007 ründe eelsel kujul ning andma kinnitus, et ta ei võimalda edaspidist rünnet enda hallatavalt territooriumilt (Paavli 10 ja Kopli 35) kostja varale, mis asub krundil Paavli 6c. Kostja tugines seejuures

§ 40lg-le 3, § 44 lg-le 1 ja § 68 lg-le 1.

37. Maakohus jättis vastuhagi rahuldamata põhjusel, et kostja raudteeharu on lõhutud, mistõttu

§ 89

järgse negatoorhagi esitamine ei ole kostja õiguste kaitseks kohane õiguskaitsevahend ja kostja pidanuks nõudma kahju hüvitamist. 38. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et vastuhagi nõuet raudteeharu taastamiseks ei saa rahuldada

§ 89esimese lause alusel.

Samuti ei saa nõuet rahuldada

§ 44lg 1 alusel.

Asja endisel kujul taastamise nõue ei ole olemuslikult ei valduse ega omandi rikkumise lõpetamisele tuginev nõue viidatud sätete mõttes.

§ 44

lg 1 ja § 89 esimene lause tagavad asja valdajale ja/või omanikule nõudeõiguse igaühe vastu, kes nende valdust ja/või omandit rikub, valdavalt vältava rikkumise lõpetamiseks. Kostja on nõuete esitamisel põhjendamatult seostanud hageja võimaliku õigusvastase käitumise temale kuuluvate kinnisasjade omandiga. Asja kahjustaja või hävitaja vastu on kannatanul isiklik kahju hüvitamise nõue, mis ei seondu mingi muu asja omandiga, st see ei ole asjaõiguslik.

1. Ebaõigele kvalifikatsioonile tuginemine ei saa aga iseenesest olla nõude rahuldamata jätmise aluseks, sest kohus kohaldab seadust ise ja kvalifitseerib ka esitatud nõude. Kuna esitatud nõude sisuks on kahjustatud raudtee harutee taastamine, saab kostja nõude kvalifitseerida VÕS § 1043 järgseks kahju hüvitamise nõudeks, milles nõutakse kahju hüvitamist n.ö natuuras, st endise olukorra taastamist, mitte rahalise hüvitise maksmist. Kostja raudtee haruteed faktiliselt kahjustanud isikute eest saab hageja vastutus põhineda VÕS § 1054 lg-l
2. Eelkõige näeb seadus (VÕS § 132, § 136 lg 1) asja hävimise või kahjustamise puhul ette võimaluse nõuda selle taastamise kulude rahas hüvitamist, mida VÕS § 128 lg 3 järgi võib nõuda ka eelnevalt. Erandlikult on VÕS § 136 lg 5 järgi võimalik nõuda kahju hüvitamist ka muul viisil kui rahalise hüvitise maksmisega, mh endise olukorra taastamist n.ö natuuras, kui see on mõistlik Seega tuleb hinnata, kas kostjal on mõjuv põhjus nõuda kahju hüvitamist just n.ö natuuras. Ringkonnakohtu arvates ei ole kostja sellist mõjuvat põhjust esile toonud ega põhjendanud. Kostja soov tulevikus raudtee harutee rekonstrueerida ja taastada vastavalt pikaajalisele äriplaanile ja seada rajatist teenindavale maale hoonestusõigus, ei mõjuta kuidagi käesoleval ajal tavapärase kahju hüvitamise nõude esitamist, see on nõuda kahju hüvitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist rahas. Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mille põhjal saaks tuvastada kahju olemasolu, selle olemust ja suurust.
3. Vastuhagi teine nõue, milles kostja palus kohustada hagejat andma kinnitus, et ta ei võimalda edaspidist rünnet enda hallatavalt territooriumilt (Paavli 10 ja Kopli 35) kostja varale, mis asub krundil Paavli 6c, tuleb jätta samuti rahuldamata. Sellist nõuet ei saa rahuldada

§ 44

lg 1 alusel ega ka mitte § 89 teise lause alusel, kuna kostja ei ole näidanud, et tema varale võiks lähtuda mingi kahjustamise oht hageja omanikuõiguste teostamise tõttu oma kinnisasjadel. Sellise nõude alusena saab kõne alla tulla VÕS § 1055 lg 1 esimene lause, mis võimaldab nõuda kahju tekitava 7 tegevuse lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. VÕS § 1055 lg 1 järgne hoidumisnõue saab olla suunatud isiklikult potentsiaalse rikkuja vastu. Maakohus on asjas tuvastatud ja seda pole vaidlustatud, et kostjale kuuluvat haruraudteed kahjustati ühel korral 04.06.2007 Jansi Matkad OÜ poolt hageja poolt tellitud lepingulise töö teostamisel eksituse tõttu. Kostja ei ole nõude alusena välja toonud, kuidas hageja tema valdust või omandit kestvalt rikub või rikkuda kavatseb. 41. TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel seoses hagi rahuldamise ja vastuhagi rahuldamata jätmisega jätab ringkonnakohus kõik menetluskulud kostja kanda. Gaida Kivinurm Margo Klaar Ulvi Loonurm 8