Kostja rõhutas, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest saaks näha kostja poolt hagejale võlgnevuse tasumist.
lg2 eesmärk on panna hageja kohtukulude tasumise kohustus kostjale, kes on põhjustanud hagi esitamise. Selle säte alusel tuleb vabatahtlikuks täitmiseks lugeda igasugune täitmine, mille tagajärjel hageja hagist loobub. Kuna võlgnevus on tasutud peale hagi esitamist kolmanda isiku poolt, saab eeldada, et kostja on kolmandale isikule selleks andnud korralduse, mille viimane ka täitnud. 10. 14. septembril 2009.a saatis kohus hageja vastuse kostjale ja nõudis kostjalt seisukoha esitamist. Samuti nõudis kohus kostjalt vastavalt
14. Kooskõlas
lg1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt
menetluse lõpetamise korral seoses hagist loobumisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Riigilõivu osaline tagastamine 15.
lg2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 250 krooni ulatuses (t.lk. 31). Hageja taotleb ½ riigilõivu tagastamist summas 125 krooni. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab talle riigieelarvest 500 krooni riigilõivu. Hageja menetluskulude kostjalt väljamõistmise põhjendamatus 16. Hageja nõuab kostjalt ½ riigilõivu väljamõistmist. Juba maksekäsu kiirmenetluse avaldusele esitatud vastuväites märkis kostja, et avaldaja ja võlgniku vahel puudub lepinguline suhe (t.lk. 11). 01.05.2004.a veevarustuse – ja kanalisatsiooniteenuse müügileping nr 2968 on sõlmitud hageja kui müüja ja korterelamu Altserva 42 kui ostja vahel (t.lk. 33). See, et korteriomanike esindajana kirjutas lepingule alla volituse alusel V. L., OÜ Ahtme Maja tegevdirektor, ei tähenda, et selle tõttu asendas kostja korteriomanike ja muutus lepingupooleks. Poolte vahel ei ole lepingulisi suhteid ja leping nr 2968, mille alusel hageja kostja vastu nõude esitas on sõlmitud hageja ja kolmandate isikute vahel. Sellepärast ei nõustu kohus hageja väidega kostja poolt hagi esitamise põhjustamise kohta. 17.
lg5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja ei ole esitanud tõendeid kostja poolt tema nõude rahuldamise kohta. Hageja poolt esitatud kassa sissetuleku orderi nr 9576 järgi 11.02.2009.a maksis hagejale 1 000 krooni mitte kostja, vaid J. T., xxx (t.lk. 74), praegune perekonnanimi G., kes on korteriomandi xxx omanik (t.lk. 79, 80) ja lepingu nr. 2968 pool. 3
Kostja menetluskulude hagejalt väljamõistmine 19.
lg1 alusel asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. 20. Oma vastuses hagile kostja on taotlenud tema menetluskulide hagejalt väljamõistmist. Kostja määruskaebuse järgi on tema menetluskuludeks kokku 1 580 krooni (t.lk. 57, 58). Kostja ei täitnud kohtu nõuet, menetluskulude nimekirja kostja esitanud ei ole. Et kostjal on tekkinud täiendavad menetluskulud, ei ole teada. Seega
lg2 alusel mõistab kohus hagejalt kohtule teatatud kostja menetluskulud 1 580 krooni, sh. riigilõiv määruskaebuse esitamise eest 400 krooni ja õigusabikulud 1 180 krooni. 21. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.