Obsah (8)

§ 770§ 128§ 127§ 758§ 762§ 100§ 766§ 1044

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-1960 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.06.2010, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Reet Allikvere, Ele Liiv Tsiviil

) § 758 mõttes. Vastavalt

§-le 759 loetakse tervishoiu teenuse leping muu hulgas sõlmituks ka tervishoiuteenuse osutamisega. Vastavalt

§-le 762 peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega.

§ 770

lg 1 kohaselt vastutab tervishoiuteenuse osutaja üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest. Sama paragrahvi 4. lõikest tuleneb, et kui tegemist on diagnoosi- või raviveaga ja patsiendil tekib terviserike, mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida, eeldatakse, et kahju tekkis vea tagajärjel. Käesoleval juhul on tegemist arstliku veaga ja tema operatsioonijärgsed vaegused on otseselt seotud arsti töö kvaliteediga, mis ei vasta tervishoiuteenuse kvaliteedile. Seega on kostja kohustatud hüvitama hagejale raviarsti hooletusest põhjustatud kahju. Vastavalt

§ 128lg-le 1 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline.

Sama paragrahvi 5. lõike järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Tekitatud kahju on hagejal endal raske hinnata ning seetõttu palub hageja määrata kohtul talle õiglane hüvitis vastavalt

§ 127lg-s 6 sätestatule.

Kostja vastuväited

1. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja toodi 5.09.2006 konvoi saatel kostja haiglasse. Patsiendile tehti haiglas septoplastika operatsioon. Operatsioonijärgselt tundis patsient ennast rahuldavalt. Kostja ei nõustu hageja väitega, et 5.09.2006 kirjutati patsient haiglast välja liiga vara, veendumata operatsiooni edukuses ja patsiendi tegelikus operatsioonijärgses üldseisundis. Kostja haigla ei ole erihaigla – kinnipeetavad tuuakse konvoi saatel ja viiakse konvoi saatel, nende väljakirjutamist haigla initsiatiivil ei toimu, kinnipeetavate jaoks spetsiaalsed valvega (konvoiga) palatid puuduvad. Käesoleval juhul tehti hagejale operatsioon, mis oma olemuselt ei olnud keerulise iseloomuga. Operatsioonijärgne seisund oli rahuldav ja konvoi viis hageja tagasi vanglasse. Samas aga oli hagejal võimalus tervise halvenedes pöörduda vastava avaldusega vangla administratsiooni poole. Asjakohane ei ole hageja väide, et korduv operatsioon tuli teha kiiresti, kuna muidu oleks tekkinud 2 parandamatud tüsistused. Kostja haiglas tehti 5.09.2006 operatsioon, uus operatsioon aga 10.11.
2. Esineb juhtumeid, kus kordusoperatsioone tuleb erinevate ajavahemike järel teha kaks, kolm või isegi enam. Nimetatu aga ei tõenda esialgse operatsiooni lohakust või viga. Oluline on Sotsiaalministeeriumi Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni järeldus, mille kohaselt pole alust väita, et korduva ninaoperatsiooni vajaduse tingis eelmise operatsiooni ebakvaliteetne teostamine kostja haiglas. Asjaolu, et hagejal esinenud püsiva ninahingamise takistuse kõrvaldamiseks tuli teha kaks operatsiooni, ei tähenda, et esimesel operatsioonil tehti arstlik viga. Lisaks nähtub Vanglate haigla epikriisist haigusloost, et hageja viibis selles haiglas ravil ajavahemikus 16.08.-13.09.
3. Haigusloos märgitakse, et pärast kostja haiglas 5.09.2006 tehtud operatsiooni möödus operatsioonijärgne periood tüsistusteta, hingamine paranes. Seega vahetult enne ja pärast operatsiooni viibis hageja arstide hoole all ja leiti, et operatsioon kulges tüsistusteta. Hagejale osutatud tervishoiuteenus vastas

§-s 762 sätestatud nõuetele ning

§ 770lg 1 kohast süülist rikkumist ei esinenud.

Maakohtu otsus 3. Harju Maakohus jättis 3.03.2010 otsusega hagi rahuldamata ja jättis menetluskulud hageja kanda. Poolte vahel oli 5.09.2006 sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise leping

§ 758

lg 1 mõistes, millega kostja (kui tervishoiuteenuse osutaja) kohustus osutama oma kutsetegevuses hagejale (patsient) tervishoiuteenust. Vastavalt

§-s 759 sätestatule loetakse tervishoiuteenuse osutamise leping muu hulgas sõlmituks ka tervishoiuteenuse osutamise alustamisega. Hageja väidete kohaselt ei vastanud kostja poolt osutatud tervishoiuteenus

§ 762

sätestatule, mille kohaselt peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Seega on kostja hageja hinnangul poolte vahel sõlmitud lepingut rikkunud (

§ 100

) ning kohustatud hüvitama sellega tekitatud mittevaralise kahju (

§ 128lg 5).

Kostja on lepingurikkumist eitanud. Erialakirjanduses avaldatud seisukohtade järgi tuleb arstiteaduse üldise taseme kindlakstegemiseks leida vastus küsimusele, kas raviarst tegutses vähemalt sama kvaliteetselt, nagu vastava eriala haritud ja kogenud arst. Kui ravivõtet kasutanud arsti tegutsemise kvaliteet oli madalam kui vastava eriala haritud ja kogenud arsti oma, siis võib tegemist olla raviveaga. Seejuures tuleb arvestada tervishoiuteenuse osutamiseks kasutada olnud meditsiiniseadmeid, ravimeid jms. (Võlaõigusseadus III.

1. ja
2. osa (§-d 619-916 ja 1005-1067). Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: Paul Varul jt. Tallinn 2009, lk 300). Sarnased seisukohad on leidnud kinnitust ka kohtute praktikas (Riigikohtu 3.10.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-06 (p 12)). Asjas esitatud ja kogutud tõendid ei võimalda järeldada, et kostja poolt osutatud tervishoiuteenus ei vastanud nõutavale tasemele

§ 762

mõttes või et kostja poleks tegutsenud tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Hageja kaebust seoses Kallavere haiglas B. S. poolt teostatud operatsiooniga on arutanud 28.08.2008 ka Sotsiaalministeeriumi juures tegutsev Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon (edaspidi TKE) ning jõudnud esitatud andmete põhjal järeldusele, et puudub alus väita, nagu tinginuks korduva ninaoperatsiooni vajaduse eelmise operatsiooni ebakvaliteetne teostamine kostja haiglas. Asjaolu, et hagejal esinenud püsiva ninahingamise takistuse kõrvaldamiseks tuli teha kaks operatsiooni, ei tähenda komisjoni hinnangul, et esimesel operatsioonil tehti arstlik viga (t.lk 60-61). Ka asjas tunnistajana ülekuulatud korduva operatsiooni teostanud arsti P. K. ütluste kohaselt ei saa ta väita, et esimene operatsioon olnuks teostatud halvasti. Samuti nähtub P. K. ütlustest, et hagejale teostatud operatsioonid olid olemuselt mõnevõrra erinevad, teine operatsioon oli invasiivsem (t.lk 108). P. K. ütluste kohaselt ei pruugi eeskätt patsienti säästvad (vähem invasiivsed) operatsioonid soovitud tulemusi anda (t.lk 108). Muud kostja poolt osutatud raviteenuse kvaliteeti puudutavad otsesed tõendeid asjas puuduvad. Hagile lisatud haigusloo väljavõtte, haigusloo epikriisi (e. haigusjuhtumi kokkuvõte) ja Tartu vangla ravikaardi väljavõtte (t.lk 7-24) näol on tegemist kaudsete 3 tõenditega. Kohus saab nendest järeldusi teha üksnes ülalkäsitletud tõendite (TKE otsus ja P. K. ütlused) põhjal. Ülalviidatud haigusloo väljavõtetest ega epikriisist ei nähtu andmeid, mis võimaldaksid kohtul teha TKE otsusest või P. K. ütlustest eeltoodust erinevaid järeldusi. Arvestades eeltoodut ei ole hageja lepingurikkumine tuvastamist leidnud. Seetõttu puudub vajadus analüüsida käesolevas otsuses küsimust tervishoiuteenuse osutaja vastutusest (

§ 770lg 1) ning tuvastada väidetava kahju tekkimisega seonduvad asjaolud.

Kindlasti ei saa nõustuda hageja seisukohaga, nagu võiks raviviga järeldada juba asjaolust, et kostja haiglas teostatud operatsioon ei andnud (loodetud) tulemusi ning vajalik oli kordusoperatsioon. Seda seisukohta ei toeta juba ülalkäsitletud tõendid. Samuti on hageja taoline mõttekäik vastuolus tervishoiuteenuse osutamise õigusliku regulatsiooni mõttega, mille kohaselt ei või tervishoiuteenuse osutaja reeglina lubada patsiendi paranemist või operatsiooni edukust (nimetatu väljendub näiteks

§ 766lg-s 2).

Samuti ei tähenda kostja poolt osutatud tervishoiuteenuse mittenõuetekohasust asjaolu, et selle osutamisega kaasnesid hagejale ajutiselt negatiivsed tagajärjed (peavalu, verejooks ninast, ninahingamise takistatus). Ka hageja enda väidete kohaselt möödusid need sümptomid pärast operatsioonist tingitud trauma taandumist. Kuigi hageja on tuginenud nõude esitamisel kostja lepingulise kohustuse väidetavale rikkumisele, ei oleks

§ 1044

lg-s 3 sätestatut arvestades tsiviilasja lahendamisel põhimõtteliselt välistatud ka deliktiõiguse normide kohaldamine. Samas ei muudaks õigussuhte taoline kvalifitseerimine kohtu lõppjäreldusi hageja nõude põhjendatuse osas. Apellatsioonkaebus 4. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja kordab apellatsioonkaebuses juba hagiavalduses ja maakohtu menetluses esitatud väiteid ja põhjendusi, et kostja poolt osutatud tervishoiuteenus oli puudusega

§ 762ja § 100 mõttes.

Mittenõuetekohaselt sooritatud tervishoiuteenuse osutamine ning sellele järgnev ravi tekitas hagejale põhjendamatuid kannatusi. Maakohus leidis, et pärast B. S. poolt läbi viidud operatsiooni oli vajalik korduv operatsioon. Sellist vajadust ei oleks tekkinud, kui lõikus oleks läbi viidud nõuetekohaselt (

§ 762

). Tervishoiuteenuse osutamisel olemasolevale puudusele andis kinnitust ka konsultatsioon Tartu Vangla peaarstiga ning korduva operatsiooni läbi viinud arsti P. K. väljendatud arvamus eelistungil. Tallinna vanglate haiglas ei pakuta kvaliteetset tervishoiuteenust (väljavõte haldusasjast nr 3-07-1449). Vastus apellatsioonkaebusele

1. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
2. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Kooskõlas TsMS § 652 lg-ga 4 jätab ringkonnakohus apellandi poolt apellatsioonkaebuses ja 14.06.2010 esitatud taotlused tähelepanuta. Hageja kordab apellatsioonkaebuses põhiliselt väiteid, mis ta esitas ka esimese astme kohtule. Maakohus on nendele piisava põhjalikkusega vastanud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võttis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 4 Maakohus ei rikkunud asja menetlemisel ja otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Kohus tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud õigesti ja leidis põhjendatult, et kostja poolt osutatud tervishoiuteenus vastas nõutavale tasemele ja tõendamist ei leidnud, et korduva ninaoperatsiooni vajaduse tingis eelmise operatsiooni teostamine kostja haiglas. Samuti operatsiooniga hagejale kaasnenud ajutised negatiivsed tagajärjed ei tähenda tervishoiuteenuse osutamise mittevastavust nõuetele. Maakohtus kantud menetluskulud jäid hageja kanda. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud hageja. U.Loonurm R.Allikvere E.Liiv 5