lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega kui hageja väidab, et kostjal ei ole nõuet tema vastu, peab ta seda tõendama. Hageja väide, et kostja peab tõendama nõude olemasolu, on ebaõige, kuna kohtusse pöördus hageja. Hüpoteegipidaja ei pea pöörduma kohtusse ning tõendama seda, et tal on õigus hüpoteeki realiseerida. See tuleneb hüpoteegi mõistest –kui hüpoteek on kantud kinnistusraamatusse, sellest piisab, et algatada täitemenetlus. Hageja on õigesti märkinud, et hüpoteek ei anna asjaõigusena hüpoteegipidajale abstraktset õigust nõuda täitemenetluses kinnisasja müümist (RK nr 3-1-1-61-09). Seda saab hüpoteegipidaja nõuda üksnes hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kohus selgitab, et hüpoteegi realiseerimiseks peab nõue olemas olema, kuid nõue ei pruugi olla just hageja vastu. Kohus leiab otstarbekaks selgitada veel kord hüpoteegi mõistet ja sisu. Hüpoteek on pandiõigus, mis tagab võlaõigusliku nõude rahuldamist. Hüpoteek on rahalise nõude tagamise vahend. Hüpoteegipidajal on õigus nõuda teatud tingimuste saabumisel, reeglina hüpoteegiga tagatud nõude vabatahtliku mitterahuldamise korral, võla tasumist koormatud kinnisasja müügist saadu arvelt ning kinnisasja omanik on kohustatud lubama kinnisasja müümist. Omanik peab lubama kinnisasja müüki ka siis, kui ta isiklikult ei ole hüpoteegipidaja võlgnik. Seega selleks, et kostjal oleks õigus kinnisasja müüa piisab sellest, et kinnistusraamatusse on kantud hüpoteek kostja kasuks. Ning teatud tingimuste saabumisel võib kostja nõuda kinnistu müümist, sõltumata sellest, kas tal on võlaõiguslik nõue hageja vastu. Koormatud kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kostjal võlaõigusliku nõude puudumine hageja vastu ei välista kinnistu müümist. Asjaolu, et kostjal ei ole hageja vastu võlaõiguslikku nõuet, ei anna iseenesest alust täitemenetluse lõpetamiseks, seda isegi siis, kui hageja tõendab kostja nõude puudumist hageja vastu. See ei välista kinnistu müümist (hüpoteegi realiseerimist), kuna see ei tõendaks, et ei ole üldse nõuet, mida hüpoteek tagab. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagiavalduse selliste nõuetega on perspektiivitu TsMS § 371 lg 2 p 2 mõttes. Kohus palus käiguta jätmise määruses selgitada, kas hageja ja kostja vahel ei ole võlaõiguslikku suhet või hageja arvates, peab hüpoteek olema kustutatud. Hageja oleks pidanud selgitama kohtule faktilisi asjaolusid ning lisama vastavad tõendid – kas hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping, mille täitmise tagamiseks oli seatud hüpoteek; või mis tingimustel hüpoteek seati; millised suhted on hageja ja kostja vahel ja millise nõude tagamiseks oli hüpoteek seatud. Kuna hüpoteek võib olla seatud mitme nõude tagamiseks, oli 2-10-35880 vaja hagejal selgitada, milline nõue oli/on tagatud hüpoteegiga, kas hüpoteek peab olema, hageja arvates, kustutatud ja kinnistusraamatu kanne on ebaõige vms. Kohus ei saanud faktilistest asjaoludest aru ka pärast hagi täpsustuse esitamist, samuti ei ole kohtule selge hageja lõplik nõue ning millist eesmärki hageja soovib kohtumenetluses saavutada. Kuna täitemenetluses realiseeritakse hüpoteek (asjaõigus), ei ole selge vaidlus võlaõigusliku nõude üle. Hageja ise viitas, et need ei ole aktsessoorsed, kas hageja siis soovib vaidlustada mõlemad. Kohus on seisukohal, et ka hageja nõue on seni ebaselge. B.Riigilõiv 4. Kuna hageja nõue on ebaselge, siis ei ole võimalik ka määrata hagihinda ja seega ka tasumisele kuuluvat riigilõivu. Kohus selgitas käiguta jätmise määruses, kuidas tuleb arvestada riigilõiv sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel.
§-le 125 määratakse tuvastushagi hind väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral.
Riigikohus märgib oma lahendis nr 3-2-1-101-07, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral on hageja huvi suunatud sellele, et tema vastu sundtäitmisele esitatud täitedokumenti ei täidetaks (ehk antud juhul, et täitemenetluses ei müüdaks kinnistut). Seetõttu tuleb hagi rahuldamise korral lugeda hagejale eeldatavalt kuuluvaks hüveks seda, et hageja ei pea maksma (rahalise nõude korral) temalt täitedokumendiga välja mõistetud/täitedokumendis märgitud summat. Selle summa järgi määratakse kindlaks ka hagihind ja tasutav riigilõiv. Hagiavaldusest ja lisatud dokumentidest nähtub, et hageja kinnistule on seatud hüpoteek summas 260 000 krooni Aktsiaseltsi Hansapank kasuks. Hageja arvates, ei ole kostjal sellist nõuet hageja vastu ning kostja ei saa nõuda kinnistu müümist. Vaidlusaluseks esemeks on hüpoteek summas 260 000 krooni, mis ongi sellisel juhul hagi hinnaks. Ebaõige on hageja väide, et antud juhul ei kaasne hagi rahuldamisega hagejale mingit õigushüve. Hagi rahuldamise korral jääb hagejale kinnistu ning ta ei pea maksma kostjale 260 000 krooni kinnistu müügist saadud rahast. Kohus palus käiguta jätmise määruses täpsustada nõuet ning määrata hagihind vastavalt nõudele ja tasuda täiendavalt riigilõiv. Hageja ei ole aga seda teinud. TsMS § 340¹ lg 1 ja 2 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus hoiatas hagejat, et puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmise korral jätab kohus tulenevalt TsMS § 340¹ lg-st 2 ja § 371 lg 1 p-dest 9 ja 10 hagi menetlusse võtmata. Hageja puudusi ei kõrvaldanud. 2-10-35880 Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes TsMS § 340¹ lg-st 2 keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest.
lg 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et hagiavaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. III Menetluskulud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.