Kaja peab vastama
Kohus selgitab, et vastavalt
lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja Lk 1 / 3 2-09-56430 pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kooskõlas
lg 1 on hagejal õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Asjaolud ja menetluse käik 28.10.2009.a esitas Osaühingu Aktiva Finants esindaja kohtule hagi P V vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) ja kostja vahel 29.12.2001.a sõlmitud lepingust nr 10158474. Kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ning võlgneb hagejale, kellele loovutas Tele2 Eesti AS oma nõude kostja vastu, põhivõlgnevuse 1741,88 krooni ja viivis 1740,88 krooni. Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 15 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Kirjaliku vastuse nõue koos lisadega on kostja 25.11.2009.a isikult kätte saanud. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid hagile. Kohtuotsuse põhjendused
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
lg 4 alusel võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagiavalduses on hageja taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et kuna hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud, see tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 2 ning tsiviilkoodeksi § 173 lg 1, § 174, § 191 lg 1, § 192, § 222 lg 1, § 231 lg 1. Menetluskulud
Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Lk 2 / 3 2-09-56430 Hageja on esitanud hagiavalduses menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuludena kokku 2750 krooni, millest 250 krooni moodustab maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 1000 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 1500 krooni.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Vastavalt
p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Viru Maakohus 08.10.2009.a määrusega jättis Osaühingu Aktiva Finants maksekäsu kiirmenetluse avalduse P V vastu rahuldamata
Samal päeval määrus jõustus. Hagiavaldus on kohtule esitatud 28.10.2009.a. Seega on põhjendatud maksekäsu avalduse esitamisel tasutud riigilõivu (maksekäsu kiirmenetluse kulu) krooni väljamõistmine kostjalt. Hageja taotleb mõista kostjalt välja esindaja kulu (maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses) suuruses 1500 krooni (s.h käibemaks 250 krooni). Kohus, läbi vaadanud tsiviilasja materjalid, jõudis seisukohale, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses.
lg 6 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule. Hageja lepinguline esindaja on kohtule esitanud kinnituse, et hageja majandustegevuses ei väljastata käibemaksuga teenusarveid, seega puudub hagejal võimalus käibemaksu tagasi arvestada, siis on ka põhjendatud käibemaksu õigusabikulult väljamõistmine. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista maksekäsu avalduse esitamisel tasutud riigilõivu (maksekäsu kiirmenetluse kulu) 250 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1000 krooni ning õigusabikulud 1500 krooni. Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
Geete Lahi Kohtunik Lk 3 / 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.