Obsah (6)
§ 137§ 64§ 74§ 217§ 218§ 3712-11-32 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 04. jaanuar 2011.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-32 Tsiviilasi J L hagi RE INVEST OÜ vast
) § 2 lg 1 p 19 mõttes. Täitemenetluse seadustiku (
) § 52 lg-te 1 ja 2 järgi on kinnisasjale sissenõude pööramise viisideks täitemenetluses kinnisasja müük või sundvalitsemisele määramine. Täitemenetluses kinnisasja müügile kohaldatakse
-i 8. peatükis sätestatud.
§ 137
alusel kohaldatakse kinnisasjale sissenõude pööramisel vastavaid vallasasjadele sissenõude pööramise sätteis, kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti.
§ 64
lg 1 kohaselt võlgniku valduses olevate asjade arestimiseks kirjutab kohtutäitur asjad üles ja keelab nende käsutamise.
§ 64lg 1 kohaselt asi hinnatakse arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti.
Sama paragrahvi lg 3-5 järgi arestitud asjad hinnatakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur. Kohtutäitur lähtub asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades muu hulgas asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist.
ega muu seadus ei näe ette, et arestitud asja hinnaks peab hüpoteegiga koormatud kinnistu puhul olla hüpoteegi summa. Täitemenetluse seadustik räägib asja harilikust väärtusest, s.t kinnisasja turuhinnast (müügihinnast), mis ei pruugi olla sama, mis oli hüpoteegi seadmise lepingus märgitud. Hagi põhjenduste kohaselt on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus kohtutäituri poolt määratud hinna osas.
§ 74
lg 7 kohaselt võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada käesoleva seadustiku §-s 217 sätestatud korras.
§ 217
lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päevajooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hagiavaldusest ega sellele lisatud tõenditest ei nähtu, et J L oleks seda teinud.
§ 218
lg 1 alusel kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.
§ 371
lg 1 p 3 alusel kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. 3
(4)2-11-32 Kuna hageja ei ole enne kohtusse pöördumist kinni pidanud seda liiki asjade kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, siis kohus ei võta hagiavaldust menetlusse. Hageja on hagiavalduse märkinud muu hulgas, et kostja ei ole oma lepingujärgset kohustust täitnud, kuid hageja ei ole põhjendanud, mis tähtsust omab see asjaolu käesoleva hagi lahendamisel. Kohus selgitab, et lepingupoole kohustuse täitmata jätmisel võib kahjustatud pool kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendid ning kohtutäituri poolt määratud kinnisasja hinna vaidlustamisel see ei oma tähtsust. Kohus, analüüsides avalduses esitatud hageja sõnastatud nõuet tuvastada kas kohtutäituri täitedokumendist tuleneb kohustus alluda sundtäitmisele kinnisasjale sissenõude pööramise vahendusel selle sundmüügi teel ja faktilisi asjaolusid, leiab et ei ole olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse hagiavalduse rahuldamiseks. Kohus leiab, et avaldus on perspektiivitu ning see tuleb jätta menetlusse võtmata, kuna avaldusega ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki ja avaldaja õiguste rikkumine ei ole avalduse alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades esitatud faktiliste väidete õigsust. Kohus keeldub J L avaldust menetlusse võtmast. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 378 lg 1 p 6 kohaselt on hagi tagamise abinõuks täitemenetluse peatamine, täitemenetluse jätkamise lubamine üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tühistamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohus keeldus J L hagi menetlusse võtmast, seega tuleb jätta taotlus hagi tagamiseks rahuldamata. Kooskõlas TsMS § 168 lg 1 jätab kohus menetluskulud J L kanda. TsMS § 372 lg 4 alusel tagastab kohus hagiavalduse koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega selle esitajale. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 4
(4)