) § 208 lg 1 ja 4 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Pooled ei vaidle, et 10.03.2010.a. pöördus hageja kostja poole avaldusega mööblikomplektil ilmnenud defektide tõttu tagastada raha (t.l. 7-8). 3 2-10-35248
223 lg 3 järgi võib ostja müüjapoole müügilepingu olulise rikkumise korral lepingust taganeda.
järgi võib lepingupool lepingust taganeda.
lg 1 alusel lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.
lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Kohus tuvastas, et 10.03.2010.a. avaldusega tagastada talle mööblikomplekti maksumus on hageja selgelt väljendanud soovi müügilepingust taganeda. Puudustena on hageja ostjana müüjale nimetanud diivanite sisepunutiste pudenemise ja väljalangemise. Ka 01.04.2010.a. avalduses on hageja palunud talle tagastada mööblikomplekti maksumus ja ekspertiisi tasu 2 208 krooni. Vaidlust ei ole, et hageja avalduste alusel kostja hagejale mööblikomplekti maksumust tagastanud ei ole (t.l. 9-10, 13-14, 18-20). Poolte vahel on vaidlus, kas mööblikomplekt vastas lepingutingimustele. Kuid pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas hagejal oli õigus müügilepingust taganeda seoses kostjapoolse müügilepingu olulise rikkumisega, mis lõpetaks pooltevahelise müügilepingu.
järgi, kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muuhulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. Vastavalt
lg 1 kohaselt loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Müügilepingu puhul on lepingust taganemine äärmuslik õiguskaitsevahend, mis õigustab end siis, kui muud vahendid (hinna alandamine, asja parandamine) ei ole tulemust andnud.
järgi võib ostja müügilepingust taganeda vaid juhul, kui tegemist on olulise lepingurikkumisega, s.o. asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Hageja leiab, et mööblikomplekt ei vasta lepingutingimustele ja seda ei ole võimalik parandada. Vaidlust ei ole, et hageja ei ole nõustunud, et kostja parandaks mööblit selliselt, et paigaldaks puuduvad kruvid (t.l. 25-26).
lg 1 järgi ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas.
lg 2 p 6 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu 4 2-10-35248 vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel.
lg 2 sätestab, et tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Pooled ei vaidle, et hageja esitas kostjale esmakordselt pretensiooni mööblikomplekti kohta 10.03.2010 s.o. ligikaudu 11 kuud peale asja üleandmist. Seega käesolevas asjas puudub alus eeldada, et mööblikomplektil oleksid ilmnenud hageja väidetud puudused – diivanite sisepunutiste pudenemine ja väljalangemine - asja üleandmise ajal. Kohus leiab, et mööbli ostmisel eeldab mõistlik ostja seda, et mööbli kvaliteet võimaldab seda igapäevaselt ostjale ebamugavust tekitamata kasutada ning mööbli esteetiline väljanägemine vastaks seda liiki mööbli tavaliselt omasele kvaliteedile. Vaidlust ei ole ja Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ ekspertaktist nr 220 nähtub, et mööblit on kasutatud vastavalt otstarbele, ruumisisene temperatuur ja õhuniiskus on normi piires, mööbliesemed on paigutatud ruumis küttekehadest piisavas kauguses ning otseste päikesekiirte toimemõjust kaitstud alal. Vaidlust ei ole, et rotangmööblit on 11 kuu jooksul, mil ta oli hageja valduses ja, mis nähtub ka Jaanus Pihelgase ekspertiisiaktist intensiivselt ekspluateeritud s.o. pooled ei vaidle, et diivanit on kasutatud loomulikul viisil istumiseks ja lamamiseks. Kostja väide, et rotangmööbli kasutusomadusi võib mõjutada ning mööbli lagunemist põhjustada liiga intensiivne ekspluatatsioon, sh mööbli sagedane allutamine suurtele raskustele, mille tulemusena annavad ühenduskohad järgi, mööbel hakkab nagisema ning tekivad lõtkud, ei ole asjakohane, pooled ei vaidle rotangmööblit kui iga teise mööbli võimaliku ülekoormamise üle. Kohus tuvastas, nii Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ ekspertiisiaktis nr 220, mis teostatud 18.03.2010.a. (t.l. 17) on tuvastatud rotangväätide pragunemisjäljed, mõranemisjäljed, murdejäljed, mis ilmnevad nii funktsionaalset koormust kandvate detailide väliskülje- ja sisekülje pindadel, kui ka dekoratiivse otstarbega detailidel, nt seljatoe ja käetoe ääristustel kui OÜ Jaanus Pihlgas&Co ekspertiisiaktis nr 93 (t.l. 21-24) on tuvastatud rotangväätide pragunemist paljudes kohtades. Ekspert Jaanus Pihelgase 30.04.
alusel ostja võib nõuda müüjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu.
lg 3 alusel otsene varaline kahju hõlmab ka mõistlikud kulud kahju kindlaks tegemiseks. Kuna kohus ei tuvastanud, et hagejal on õigus müügilepingust taganeda kostjapoolse olulise müügilepingu rikkumisega, sest kohus ei tuvastanud mööblikomplekti mitteavastavust lepingule ja puuduseid, mida ei oleks võimalik parandada ning kostja on avaldanud valmisolekut parandada mööblikomplekt paigaldades puuduvad kruvid, siis ei ole tõendatud ja põhjendatud hageja nõue ekspertiisikulude väljamõistmiseks kostjalt ja hageja nõue kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 6 2-10-35248 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud tuleb tervikuna hageja kanda. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.