lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni.
lg 1 p 2 näeb ette, et kui hageja on hagi tagasi võtnud, jätab kohus hagi läbi vaatamata. Kohus selgitab hagi läbivaatamata jätmise tagajärgi: vastavalt
lg-le 1 loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda sama hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja on hagi tagasi võtnud seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda.
lg 1 alusel määrab kohus kostja poolt hüvitatavad menetluskulud kindlaks käesoleva määrusega. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja. Selle põhjal on hageja menetluskuluks lepingulisele esindajale tasu õigusabi eest summas 5000 krooni. Hageja taotleb nimetatud summa hüvitamist kostjalt. Kostja vaidles hageja menetluskuludele sellises ulatuses vastu. Kostja arvates ei ole menetluskulud sellises ulatuses tõendatud ega põhjendatud. Kostja leiab ka, et kulude tasumist tuleb tõendada kassa sissetuleku orderiga või pangakonto väljavõttega. Hageja ei ole tõendeid tasumise kohta esitanud. Kostja hinnangul on mõistlik summa kohtumenetluskuludeks 3000 krooni.
lg 1 esimene lause näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud menetluskulu tõendava dokumendina Tõnu Kõrda Õigusbüroo 23.11.2010. a arve nr 2610 summas 5000 krooni (tl 35). Arve selgitustest nähtub, et arve on esitatud asja materjalidega tutvumiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja vormistamiseks kulunud 5 (viie) töötunni eest tasumääraga 1000 krooni tund. Kohus leiab, et arvestades hagi asjaolusid on hageja lepingulise esindaja poolt materjalidega tutvumiseks ja hagi koostamiseks märgitud töömaht olnud vajalik ja põhjendatud ning selle eest arvestatud tasumäär mõistlik. Hageja menetluskulu jääb ka Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Selle määrusega kinnitatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade 2 kohaselt sõltub tsiviilasjas lepingulise esindaja kuludena teiselt poolelt väljamõistetava kulu maksimaalne suurus tsiviilasja hinnast. Hagihind lähtudes
lg-st 1 ja § 129 lg-st 2 tulenevalt on 90 146,49 krooni (28 419 krooni + 9 x 6858,61 krooni) ehk 5761,63 eurot. Määruse nr 137 § 1 lg 1 järgi, kui tsiviilasja hind on kuni 6400 eurot, on maksimaalselt sissenõutav kulu 3200 eurot. Kohus leiab, et kostja vastuväide selle kohta, et hageja ei ole esitanud menetluskulu tasumist tõendavat dokumenti, ei ole aluseks menetluskulude väljamõistmata jätmist. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei nõua, et menetluskulud oleksid avalduse esitamise ajal kantud.
lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemise avaldusele lisada menetluskulude nimekiri. Menetluskulude tasumise kohta tõendite esitamine ei ole kohustuslik. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hageja lepingulise esindaja kulu taotletud ulatuses, s.o 5000 krooni (319,56 eurot). Maimu Laumets Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.