3-09-2676/25

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. aprill 2010, Jõhvi 3-09-2676 T. P kaebus Sõmeru Vallavolikogu 13.10.2009 otsuse nr 261 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks
2. aprill 2010 T. P esindaja Anti Aasmaa, Sõmeru Vallavolikogu esindajad Küllike Namm ja Aigar Kink ning OÜ Roodevälja Uustalu esindajad Paavo Paas, Uno Altermann ja Ain Altermann Resolutsioon 1.Jätta T. P kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Mõista T. P OÜ Roodevälja Uustalu kasuks välja 27 550 (kakskümmend seitse tuhat viissada viiskümmend) krooni. 3.Jätta menetlusosaliste muud kulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 13.10.2009 võttis Sõmeru Vallavolikogu vastu otsuse nr 261 (tl. 13-15), millega eelistas maatüki III-02-330 kasutusvaldusesse andmisel OÜ Roodevälja Uustalu. 12.11.2009 esitas T. P Viru Maakohtu vahendusel (tl. 3) Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl. 4-11) ning palus, et Sõmeru Vallavolikogu otsus tühistataks ja tehtaks asja uuele läbivaatamisele kohustav ettekirjutus. Kaebaja leidis haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2, § 6, § 40 lg 1 1, § 56 lg 1, 2 ja 3, tuginedes et vaidlustatud otsuses puuduvad täielikult volikogu enda järeldused, põhjendused ja kaalutlused, selle andmisel pole kõiki olulise tähendusega asjaolusid välja selgitatud ning teda pole ära kuulatud. Neid seisukohti põhjendas ta väidetega, et volikogu on lähtunud üksnes maakomisjoni põhjendustest, pole välja selgitanud OÜ Roodevälja Uustalu ja samasse kontserni kuuluva osaühingu maksuvõlgu, on viidanud maatüki müügile tema poolt, kuid ei ole võõrandamistehingu tegelikke asjaolusid uurinud ega teda volikogu istungile kutsunud. Sõmeru Vallavolikogu kirjalikus vastuses (tl. 89-91) paluti kaebus rahuldamata jätta ning märgiti, et maakomisjoni põhjendused ja kaalutlused olid volikogu arvates asjakohased ja ammendavad ning ühtisid tema enda seisukohtadega. Seejuures selgitati, et OÜ Roodevälja Uustalu eelistamisel sai määravaks asjaolu, et ta kasutab taotletavat maad pikemat aega, viidati Maa-ameti seisukohtadele jätkusuutliku majandustegevuse kohta ning kinnitati, et volikogu oli teadlik ajatatud maksuvõla olemasolust, kuid ei pidanud seda suutmatuse näitajaks. Kaebajale kuulunud maatüki võõrandamise osas peeti määravaks soovi seda tehingut varjata ning lisati, et ta on saanud esitada asjassepuutuvad tõendid ja oma arvamuse nii kirjalikult kui maakomisjoni istungil suuliselt, volikogu sai nendega tutvuda ning kaebuses pole ühtegi täiendavat argumenti, mis oleks võinud tingida teistsuguse lahendi. Kolmanda isikuna kaasatud OÜ Roodevälja Uustalu kirjalikus seisukohas (tl. 98-102) paluti samuti kaebus rahuldamata jätta, esitati oma seisukohad kaebuse väidetele ning leiti, et vaidlustatud otsuse puhul on tegemist kaalutlusotsusega, mille kohtulik kontroll on piiratud ega võimalda tungida otsustatu sisusse. Muuhulgas märgiti, et maakomisjoni ja volikogu seisukohtade kattumine pole lubamatu, vaid kinnitab kaalutluste õiguspärasust, kaebaja on OÜ Kingu Agro ainuomanikuna samuti suurettevõtja, maksuvõla ajatamine tõendab hoopis jätkusuutlikust ning tänaseks ongi võlg oluliselt vähenenud ning kaebaja on saanud anda nii suulisi kui kirjalikke seletusi, kuid teinud seda kinnistu müügitehingut varjates pahauskselt. Veel viidati oma pikaajalisele kogemusele ja tootmise edendamiseks tehtud investeeringutele ning leiti, et maa kasutusõiguse kinnistamine kasutusvalduse seadmise teel avaldab majandustegevusele positiivset mõju, teise taotleja eelistamine aga võib kaasa tuua varalise kahju ja töökohtade vähenemise. Kohtuistungil jäid kõigi menetlusosaliste esindajad oma kirjalike seisukohtade ja taotluste juurde. Anti Aasmaa esitas kokku 13 750 krooni suuruse menetluskulu hüvitamise nõude ning rõhutas veelkord, et Sõmeru Vallavolikogu on kopeerinud maakomisjoni seisukohti ega ole menetluse käigus oma argumente kontrollinud. Küllike Namm esitas 36 000 krooni suuruse õigusabi kulu nõude, väitis eelistusest tulenevad tagajärjed kummalegi taotlejale olevat üheks olulisemaks otsuse põhjenduseks ja leidis, et kaebaja käitumine oma maade võõrandamisel viitab, et tal polnudki plaanis seda põllumajanduseks kasutada. Aigar Kink lisas, et volikogu lähtus ka sellest, et kolmas isik on maad heaperemehelikult kasutanud, kaebaja on aga oma maad elamukruntideks müüa soovinud. Paavo Paas esitas 27 550 krooni suuruse õigusabi kulu nõude ja tõendid maksuvõla kustutamise kohta ning leidis, et vald on kolmandat isikut põhjendatult eelistanud ja vastupidine otsus tooks kaasa uue ebaõigluse, sest kõrvalseisev isik saaks hakata kasu teenima. Uno Altermann kinnitas, et osales maakomisjonis ainult taotleja esindajana, vallavolikogu istungil aga taandas ennast otsustamisest. KOHTU PÕHJENDUSED Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmist reguleerib maareformi seaduse § 233, mille teises lõikes sätestatu kohaselt on vaba põllumajandusmaad kasutusvaldusesse saama õigustatud äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb põllumajandusliku tootmisega maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse või naaberomavalitsuse territooriumil ja kelle maaomand piirneb kasutusvaldusesse antava maaga. Sama paragrahvi kuuenda lõike kohaselt tuleb juhul, kui 2 ühte maatükki soovib kasutusvaldusesse saada mitu isikut, kes pole kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks omavahel kokku leppinud, otsustada maavanemal maa kasutusvaldusesse andmine vallavolikogu ettepaneku alusel. Vallavolikogul on õigus eelistada taotlejat, kes tegelikult kasutab sama maatükki õiguslikul alusel või kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb või füüsilisest isikust ettevõtjat. Käesoleval juhul pole vaidlust selle üle, et nii T. P kui OÜ Roodevälja Uustalu vastavad põllumajandusliku tootmisega tegeleja kohta esitatud tingimustele, soovivad mõlemad ühte ja sama maatükki kasutusvaldusesse saada ega ole omavahel kokku leppinud. Vaidlust pole ka selles, et T. P on füüsilisest isikust ettevõtja, OÜ Roodevälja Uustalu kasutab taotletavat maatükki õiguslikul alusel ning see piirneb nende mõlema maaomandiga. Seega oli Sõmeru Vallavolikogul tarvis valida, kas maatüki saab kasutusvaldusesse selle praegune tegelik kasutaja või füüsilisest isikust ettevõtja. Vaidlusaluse otsuse punktides 7 kuni 10 ongi kaalutud mõlemat taotlejat just neist asjaoludest lähtuvalt ning esitatud põhjendused, miks eelistati OÜ Roodevälja Uustalu. Maa kasutusvaldusesse taotlejate eelistamise küsimust lahendav kohaliku omavalitsuse haldusakt, on kaalutlusõiguse alusel langetatav otsustus, mille kohtuliku kontrolli ulatus on piiratud. Halduskohus ei saa hinnata selle sisulist otstarbekust ja võib kontrollida vaid seda, et haldusakti andmisel poleks rikutud otsustatu sisu oluliselt mõjutada võinud menetlusreegleid ja vorminõudeid, et otsustus oleks proportsionaalne, rajaneks seaduslikule alusele ning kooskõlas diskretsiooni piiride, eesmärgi ja õiguse üldiste põhimõtetega. Sõmeru Vallavolikogu otsusest on võimalik üheselt aru saada, miks ei pidanud volikogu võimalikuks eelistada kaebajat kui füüsilisest isikust ettevõtjat ja pidas õigeks anda maa selle senise kasutaja valdusesse. Need põhjendused on asjakohased, arvestatavad ning lähtuvad maareformi seaduse vastavate sätete mõttest ja eesmärgist. Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 ja § 6 kohaselt peab kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärkide ja õiguse üldiste põhimõtetega. Seejuures tuleb välja selgitada menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud, vajadusel selleks ise tõendeid koguda ning kaaluda põhjendatud huve. Sama seaduse § 40 lg 1 sätestatu nõuab, et enne haldusakti andmist antaks menetlusosalisele võimalus arvamuse ja vastuväidete esitamiseks, kuid ei ole kehtestatud, et see peab toimuma just haldusakti arutamiseks korraldatud istungil. Vaidlusalusest otsusest nähtub, et Sõmeru Vallavolikogu tegi otsustamiseks vajalike tõendite kogumise ja taotlejate ärakuulamise maakomisjoni ülesandeks. See on kogunud tõendeid, võtnud taotlejatelt kirjalikud seisukohad (tl. 31-43), kuulanud mõlemad taotlejad ära ka oma 21.09.2010 istungil (tl. 29-30) ning sõnastanud hääletustulemuste alusel oma otsuse põhjendused (tl. 44-46). Volikogu otsuse sissejuhatavas osas on maakomisjoni otsusele viidatud, punktides 1 kuni 6 esitatud menetluse käigu ja välja selgitatud asjaolude kirjeldused ning punktide 7 kuni 10 põhjendused ja kaalutlused lähtuvad just sellest otsusest. Haldusmenetluse seaduse § 56 lg 1, 2 ja 3 kohaselt tuleb kirjalikku haldusakti põhjendada ning esitada seejuures nii selle andmise faktiline ja õiguslik alus kui ka kõik kaalutlused, milledest haldusorgan lähtus. Sõmeru Vallavolikogu vaidlusaluses otsuses on nimetatu vajalikus, piisavas ja arusaadavas ulatuses olemas. Kuna sama paragrahvi esimene lõige lubab haldusakti põhjendused esitada ka muus menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud, ei saa kuidagi lubamatu olla olukord, kus vallavolikogu otsuse põhjendustena kasutatakse küsimust ette valmistanud volikogu komisjoni sama asja kohta käiva dokumendi põhjendusi. Kaebuse väidete kohaselt peab T. P lisaks enda volikogu istungil ärakuulamata jätmisele ja maakomisjoni põhjenduste kasutamisele volikogu vaidlusaluse otsuse õigusvastasuse põhjuseks ka asjaolusid, et ei selgitatud välja OÜ Roodevälja Uustalu maksuvõlga ja tema maatüki müügi tõelisi asjaolusid. Maa kasutusvaldusesse saamist taotleva isiku maksuvõlal võib tähendus olla tema tootmise jätkusuutlikkuse hindamisel. Kuna vastav nõue sisaldus maareformi seaduse § 233 lg 6 vaid kuni 28.03.2009 kehtinud redaktsioonis ja vaidlusaluse otsuse andmise ajal seda seal enam 3 polnud, ei olnud ka mingit kohustust taotlejate maksuvõlgade väljaselgitamiseks. Sõmeru Vallavolikogu otsuses sisaldub küll väide selle kohta, et T. P on ühe tema omandis olnud maatüki ära müünud ja eitab seda, kuid see on vormistatud tähelepanu juhtiva viitena ning eelnevatest põhjendustest ja kaalutlustest ei nähtu, et asjaolu olnuks mingilgi määral OÜ Roodevalja Uustalu eelistamise aluseks. 19.12.2007 sõlmitud leping (tl. 58-64) ja kaebaja esindaja poolt kohtuistungil antud seletus (tl. 150), kinnitavad väite tõesust ning jääb arusaamatuks, mida olulist saanuks volikogu 13.10.2009 otsust langetades välja selgitada lepingu suhtes, mis lõpetati alles 30.03.
3. Volikogu esindaja poolt kohtuistungil esitatud väited (tl. 151) viitavad pigem sellele, et kaebaja maade müügiga seonduvate toimingute ja otsustuste põhjalikum selgitamine poleks talle kuidagi kasuks tulnud. Vaidlustatud otsuse õiguspärasuse seisukohalt ei oma mingit tähendust ka asjaolu, et Sõmeru Vallavolikogu uue koosseisu maakomisjon on soovinud vastava eelnõu koostamisega selle kehtetuks tunnistamist ja asja uut arutamist (tl. 140-141). Vallavolikogu pädevusse kuuluvate otsustuste kehtetuks tunnistamine on üksnes tema enda õigus ning kuni ta seda teinud ei ole, on otsustus kehtiv. Eeltoodust tulenevalt jääb T. P kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p. 6 kohaselt täies ulatuses rahuldamata ja kõik kaebaja kohtukulud (tl. 12 ja 155-156) sama seadustiku § 92 lg 1 kohaselt tema enda kanda. Sõmeru Vallavolikogu 36 000 krooni suuruste õigusabikulude (tl. 157161) suhtes kohaldab halduskohus talle halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 10 antud õigust ja jätab need täielikult Sõmeru valla enda kanda. Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmiseks vajalike eeltoimingute tegemine ja otsustuste langetamine on valla haldusorganitele seadusega pandud kohustus, seega peab ka volikogu neist toimingutest tekkinud kohtuvaidlusega toime tulema ilma, et selleks oleks tingimata vajalik õigusabi väljastpoolt palgata. Põhjendatuks tuleb lugeda aga kolmanda isiku poolt kantud 27 550 suuruse õigusabikulu (tl. 162-168) panemine halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 7 alusel kaebajale. Kulutused on asja keskmist raskust ja mahtu arvestades mõistliku suurusega ning OÜ Roodevälja Uustalu poolt reaalselt kantud. Raili Randlane Kohtunik 4