) § 11 lg 1 p 2 kohaselt kontrollib kohus, kas kaebuse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse.
lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine; seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine; seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine.
lõikes 2 sätestatu kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Kaebus on esitatud selle läbivaatamiseks mittepädevale kohtule. 2. Kohtu infosüsteemist nähtuvalt on haldusasjades nr 3-06-1778, 3-08-1116, 3-09-1707, 3-10384 käesolevaks ajaks jõustunud lõplikud lahendid. Haldusasjas nr 3-10-1689 tagastas Tallinna Halduskohus 03.11.2010 kohtumäärusega V. S. kaebuse järgmiste nõuete osas: 1) Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 määrusega nr. 56 kinnitatud lisa 3 „Tallinna linna omandis 1 olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise kord“ p-de 3.2.1, 3.3.4 ja p 13 tühistamise ja õigusvastasuse kindlakstegemise nõue (
lg 4 alusel seoses halduskohtu pädevuse puudumisega); 2) Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 määrusega nr. 56 kinnitatud lisa 3 „Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise kord“ p-de 3.2.1, 3.3.4 ja p 13 alusel tekitatud kahju hüvitamise nõue (
lg 31 p 5 alusel seoses halduskohtusse pöördumise õiguse ilmselge puudumisega); 3) Tallinna Kesklinna Valitsuse eluasemekomisjoni kohustamise nõue võtta V. S. arvele elamispinna ostmiseks rahvakapitali obligatsioonide eest (
Muus osas jättis kohus kaebuse käiguta ning andis kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva arvates kohtumääruse ärakirja kättesaamise päevale järgnevast päevast. Tallinna Halduskohtu 03.11.2010 kohtumäärus oli edasikaevatav osas, millega kohus tagastas kaebuse selle esitajale. Kuna kaebuse esitaja eelviidatud määrusele määruskaebust ei esitanud, on see käesolevaks ajaks jõustunud. Kohus jättis eelviidatud kohtumäärusega muus osas kaebuse käiguta, et kaebuse esitaja kõrvaldaks selles esinevad puudused. Kuna haldusasja nr 3-10-1689 toimik on hetkel Tallinna Ringkonnakohtus seoses V. S. poolt Tallinna Halduskohtu 17.11.2010 kohtumäärusele esitatud määruskaebuse menetlemisega, jätkab kohus haldusasja lahendamist pärast toimiku tagasi saamist, osas, milles kaebust ei tagastatud. 3. Tulenevalt
punktist 2 kuulub Riigikohtu pädevusse jõustunud kohtulahendite peale esitatud teistmisavalduste läbivaatamine.
lg 1 kohaselt võib jõustunud kohtuotsuseid ja –määrusi menetlusosalise avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul uuesti läbi vaadata (teistmine).
lg 2 järgi on halduskohtumenetluses tehtud kohtulahendi teistmise alusteks tsiviilkohtumenetluses sätestatud teistmise alused. TsMS § 702 lg 2 järgi on teistmise alused järgmised: 1) lahendi on teinud kohtukoosseis, kuhu kuulus kohtunik, kes oleks pidanud ennast taandama; 2) menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud või menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes; 3) menetlusosalist ei esindanud menetluses selleks õigust omav isik, kuigi otsus tehti tema suhtes, välja arvatud juhul, kui menetlusosaline on enda esindamise menetluses heaks kiitnud; 4) kohtulahendi ebaseaduslikkus või põhjendamatus, mis tuleneb kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatud tunnistaja valeütlusest, teadvalt valest eksperdiarvamusest, teadvalt valest tõlkest, dokumendi võltsimisest või tõendi kunstlikust loomisest; 5) kohtuniku või menetlusosalise või tema esindaja kuritegu, mille ta on toime pannud teistetavat kohtuasja arutades või läbi vaadates ja mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega kriminaalasjas; 6) kohtulahend põhineb varem tehtud kohtulahendil, vahekohtu otsusel või haldusaktil, mis on tühistatud või muudetud; 7) Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras selle õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamine, millele tugines kohtulahend teistetavas tsiviilasjas; 8) Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokollide rikkumise kohtulahendi tegemisel ja rikkumist ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada või hüvitada muul viisil kui teistmise kaudu; 81) peatumise aluse ilmnemine, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla kohtule teada; 9) muu oluline asjaolu või tõend, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla menetlusosalisele teada ja mille esitamisel või millele tuginemisel menetluses oleks ilmselt tehtud teistsugune kohtulahend. TsMS § 702 lg 3 järgi ei ole ükski eeltoodud asjaolu teistmise aluseks, kui see ei mõjutanud kohtulahendi tegemist menetlusosalise kasuks või kahjuks. Seega juhul, kui kaebaja on seisukohal, et Euroopa ombudsmani vastus tekitab mõne ülalloetletud teistmise aluse, tuleb kaebajal pöörduda teistmisavaldusega Riigikohtu poole. 2 4. Vastavalt
lõikele 4 tagastab halduskohus määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Lähtudes
punktist 2 tuleb kaebajal haldusasjades nr 3-06-1778, 3-08-1116, 3-09-1707, 3-10-384 lõpliku jõustunud lahendi vaidlustamiseks pöörduda teistmisavaldusega Riigikohtusse. Kuna haldusasjas nr 3-10-1689 on menetlus veel pooleli, soovitab kohus kaebajal enne Riigikohtusse pöördumist ära oodata menetluse tulemus. Kohus jätkab haldusasjas nr 3-10-1689 menetlust pärast Tallinna Ringkonnakohtult toimiku saamist. Tiina Pappel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.