3-10-2522/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2522 Otsuse kuupäev 16.detsember 2010 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Pärnsalu Ado Massu Talu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 13.04.2010 käskkirja nr 136/667 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Rahuldada Pärnsalu Ado Massu Talu kaebus.
2. Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 13.04.2010 käskkiri nr 13-6/
4. Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt välja menetluskulud summas 3380 (kolm tuhat kolmsada kaheksakümmend) krooni Pärnsalu Ado Massu Talu kasuks. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 16.detsembrist 2010 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 17.jaanuaril 2011 (k.a). Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kaebuse esitaja Pärnsalu Ado Massu Talu esitas 30.11.2009 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse taotluse (taotluse reg nr 141009671775) kaheksa erineva põllumajandusmasina soetamise toetamiseks kokku summas 700 413 krooni. PRIA peadirektori 13.04.2010 käskkirjaga nr 13-6/667 jäeti taotlus rahuldamata põhjusel, kuna kaebaja tegevus oli tuludeklaratsiooni vormi E järgi kahjumis. 12.05.2010 esitas kaebaja nimetatud käskkirja peale vaide. 26.08.2010 jättis PRIA oma vaideotsusega nr 13-4/114 vaide rahuldamata. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Pärnsalu Ado Massu Talu esitas kohtule kaebuse, taotledes PRIA peadirektori 13.04.2010 käskkirja nr 13-6/667 tühistamist ja kaebuse rahuldamise korral vastustajalt välja mõista kohtukulud summas 3380 krooni. Kaebaja leiab, et vaidlustatud käskkiri on õigusvastane, sest kaebaja suhtes on vääralt kohaldatud Määruse nr 128 § 3 lg 1 p 2 ning mõisteid „kasum“ ja „majandusaasta puhaskasum“, mille tulemusel koheldakse kaebajat ebavõrdselt teiste taotlejatega. Kaebaja on seisukohal, et õigusakt ei nõua kassapõhiste isikute puhul tuludeklaratsiooni reast 5 lähtumist ja väidab, et erinevatest dokumentidest ja andmetest lähtumine toob kaasa ebavõrdse kohtlemise. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja ei pea esitatud kaebust õigeks ja palub kaebus jätta rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt peavad määruse nõuete kontrollimiseks olema avalduses ja äriplaanis esitatud andmed ning nende andmete tõendamiseks esitatavas E-vormis sisalduvad andmed omavahel võrreldavad ja taotluse rahuldatavuse eeldusena ka samased. Antud juhul esitas kaebaja taotlemisel investeeringutoetuse äriplaani, mille koosseisus esitatud kasumiaruande kohaselt oli kaebaja kirjeldanud oma 2008.aasta kasumiks ja puhaskasumiks 111 309 krooni, kuid kaebaja äriplaani andmete õigsuse tõendamiseks esitatud E-vormi kohaselt oli kaebaja 2008.aasta ettevõtluse tulude ja kulude vahe negatiivne (-34847 krooni), seega ei tõendanud PRIA-le esitatud E-vorm kaebaja poolt kasumiaruandes esitatud andmete õigsust, järelikult ei vastanud kaebaja tegevus määruse § 3 lg 1 punktides 2 ja 31 sätestatud nõuetele ja taotlus jäeti rahuldamata õiguslikul alusel. Vastustaja leiab, et kuna kasumi osas võrreldavaid ja samaseid andmeid ei ole olnud võimalik tuvastada ning E-vormil kaebaja poolt deklareeritud ettevõtlustulem on olnud
5. ja 2008.aastal negatiivne, siis on PRIA lähtunud otsuse tegemisel määruse kohaselt tõendi tähendusega E-vormil kirjeldatud negatiivsest ettevõtlustulemist, mitte taotleja poolt taotlemiseks koostatud kasumiaruandes kirjeldatud kasumist. Vastustaja möönab, et erinevatest dokumentidest ja andmetest lähtumine ühe ja sama tõendamiseseme (antud juhul kasum) suhtes võib teatud tingimustel viia ka võrdsuspõhiõiguse riiveni. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kogu materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus teeb vastustajale ettepaneku asi uuesti läbi vaadata. Asja materjalidest nähtuvalt esitas Pärnsalu Ado Massu Talu 30.11.2009 PRIA-le mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse taotluse kaheksa erineva põllumajandusmasina soetamise toetamiseks kokku summas 700 413 krooni (tl 4). PRIA peadirektori 13.04.2010 käskkirjaga nr 13-6/667 (tl 5) jäeti taotlus Põllumajandusministri 09.11.2007 määruse nr 128 „Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse 2 saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi Määrus nr 128) raames toetuse saamiseks rahuldamata esiteks põhjusel, et taotleja oli taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud (so 2008.a) majandusaastal kahjumis 34 847 krooni, 2007.a oli taotleja samuti kahjumis 61 028 krooni ja 2006.aastal oli taotlejal kasum 167 938 krooni (andmed pärinevad E-vormilt). Taotleja oli seega ainult ühel aastal kasumis. Ja punkt 2 kohaselt oli tabeli 4 toodangu müügitulu summa 601 772 krooni, E-vormil aga 710 151 krooni. Määruse nr 128 (taotlemise ajal kehtinud redaktsioonis) § 3 lg 1 p 2 kohaselt pidi taotleja majandustegevus olema taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal (antud juhul aastal 2008) kasumis. Sama lõike punkti 31 kohaselt vastab toetuse saamise nõuetele ka taotleja, kes on tegutsenud taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kolm majandusaastat, kuid kelle majandustegevus ei ole olnud taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal kasumis, ja seda juhul, kui tema tegevus on olnud kasumis taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud üleeelmisel ja üleüleeelmisel majandusaastal. Kaebaja on tegutsenud taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastaks kolme aasta jooksul. Määruse nr 128 § 10 lg 1 kohaselt esitab taotleja toetuse taotlemiseks PRIA-le avalduse ja äriplaani ning neis esitatud andmeid tõendavad dokumendid, mis on loetletud lõigetes 2-
6. Sama paragrahvi lõikes 4 on loetletud dokumendid, millised tuleb taotlejal esitada tema poolt avalduses või äriplaanis esitatud raamatupidamise andmete tõendamiseks. Sama lõike punkti 2 kohaselt esitab kassapõhist raamatupidamise arvestust pidav füüsilisest isikust ettevõtja taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kalendriaasta kohta esitatud andmete tõendamiseks Maksu- ja Tolliametile esitatud residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu deklareerimise vormi E kinnitatud ärakirja (edaspidi E-vorm). Sama lõike punktide 3 ja 4 kohaselt tuleb kassapõhist raamatupidamise arvestust pidaval ettevõtjal esitada juhul, kui määruse § 3 lg 1 punkti 2 tingimus on täitmata, oma varasemate majandusaastate majandustulemi tõendamiseks ka nende aastate kohta E-vormi kinnitatud ärakirjad. Määruse nr 128 § 12 lg 2 kohaselt võrdleb PRIA taotluse nõuetekohasuse kontrollimiseks avalduses ja äriplaanis toodud andmeid omavahel ning neid andmeid tõendavates dokumentides esitatud andmetega. Lõike 3 kohaselt on PRIA-l õigus taotluses esitatud andmete kontrollimiseks kasutada teiste andmekogude andmeid. Vaidlustatud käskkirjast ei nähtu, et toetuse rahuldamata jätmisel oleks PRIA nõutud dokumente analüüsinud ja analüüsi tulemusena jõudnud järeldusele, et kaebaja ei ole abikõlbulik (oli kahjumis). Käskkirjas märgitu kohaselt on PRIA lähtunud üksnes füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vorm E ning selle reast 5 ja ei ole sisuliselt hinnanud kaebaja tegevust. Kohus nõustub kaebajaga, et ühestki õigusaktist ei tulene, et kassapõhiselt arvestust pidava isiku kasum leitakse füüsilise isiku tuludeklaratsiooni ettevõtlus tulu ehk nn E-vormi ning selle rea 3.
7. alusel. Kuigi Määruse nr 128 § 10 lg 4 näeb ette rea raamatupidamise andmeid ja dokumente, mis taotleja peab esitama, et tõendada nõuete täitmist, kuid samas ei tulene Määruse nr 128 § 10 lõikest 4, et kassapõhist arvestust pidava isiku puhul oleks määrav tuludeklaratsiooni vormi E üks rida. Järelikult on kohus arvates vastustaja vääralt kohaldanud Määruse nr 128 § 3 lg 1 p 2, sest on samastanud § 3 lg 1 p 2 toodud kasumi mõiste füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vormi E ridadega 3.3 ja
8. Kohus nõustub kaebajaga, et juhul, kui midagi jäi ebaselgeks seoses kasumi või kahjumiga, siis oleks vastustaja saanud vaidemenetluse käigus taotleda täiendavat infot ning selgitusi kaebajalt, kuid seda vastustaja ei teinud, kuigi HMS § 83 lg 2 kohustab seda tegema. 3 Kohus nõustub kaebajaga, et PRIA ei ole arvestanud kassapõhise ja tekkepõhise arvestuse erinevusi, mille tagajärjeks on isikute ebavõrdne kohtlemine, mis Põhiseaduse § 12 lg 1 sätte kohaselt on aga mõistliku põhjenduseta lubamatu. Kohtu arvates koheldakse käesoleval juhul füüsilisest isikust ettevõtjaid lähtudes kasutatavast raamatupidamislikust meetodist ebavõrdselt ilma mõistliku põhjenduseta. Ka PRIA möönab, et erinevatest dokumentidest ja andmetest lähtumine ühe ja sama tõendamiseseme (antud juhul kasum) suhtes võib teatud tingimustel viia võrdsuspõhiõiguse riiveni. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et kuna kohus ise ei saa asuda haldusakti resolutsiooni põhjendama õiguslike ja faktiliste alustega, mida haldusorgan oma haldusaktis ei ole selle andmisel märkinud, seda eriti juhtumitel, kus haldusakt antakse kaalutlusõiguse alusel (Riigikohtu 17.10.2007 otsus nr 3-3-1-39-07), siis kohus rahuldab Pärnsalu Ado Massu Talu kaebuse, lähtudes üksnes vaidlustatud haldusaktis toodud põhjendustest, ja tühistab PRIA peadirektori 13.04.2010 käskkirja nr 13-6/667, järelikult tuleb vastustajal kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata. HKMS § 92 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks tehti kohtuotsus. Kaebuse esitaja – Pärnsalu Ado Massu Talu taotleb välja mõista menetluskulud kogusummas 3380 krooni (tl 31-35), s.h riigilõiv summas 250 krooni. Kohus mõistab vastustajalt – PRIA-lt välja kaebaja – Pärnsalu Ado Massu Talu kasuks tema poolt kantud menetluskulud kogusummas 3380 krooni, sh riigilõiv summas 250 krooni, milline summa on kohtu arvates mõistlik ja igati põhjendatud. Maare Aloe kohtunik 4