nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Swedbank AS-is (konto nr 221013921094), viitenumbriga 3100057358.
lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik AS M esitas 05.01.2010.a. kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse JK vastu võla nõudes. Kohus tegi 20.01.2010.a. võlgnikule ettepaneku tasuda avaldajale taotletav võlg ning menetluskulud. Võlgnik esitas 03.05.2010.a. makseettepanekule vastuväite. Kuna AS M on maksekäsu kiirmenetluse avalduses märkinud, et võlgniku vastuväite korral on nõude lahendamiseks hagimenetluses pädev Harju Maakohus, jätkab nõude menetlemist Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja. 02.09.2010.a määrusega kohustas kohus AS-i M esitama oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu. 15.09.2010.a esitas AS M oma nõude JK vastu hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 2000 krooni, intressi 490 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulu 400 krooni, viivise 1510 krooni ning viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 05.01.2010.a kuni võlgnevuse tasumiseni. Kõik menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja on taotlenud
Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20. päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks
Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad
lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Tuginedes eeltoodule 2
Menetluskulud Vastavalt
Vastavalt
lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt
Kohus on 26.11.2010.a e-kirjaga palunud hageja esindajal esitada kohtule hageja menetluskulude nimekiri 4 päeva jooksul alates e-kirja kättesaamisest. Hageja esindaja on kõnealuse e-kirja kätte saanud 26.11.2010.a. Seega lõppes menetluskulude nimekirja esitamiseks antud tähtaeg 30.11.2010.a Hageja menetluskulude nimekirja kohtule esitatud ei ole. Kuivõrd hageja pole kohtule oma menetluskulude nimekirja esitanud, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja vaid need menetluskulud, milliste kandmine kohtule esitatud dokumentide põhjal tuvastamist on leidnud. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu 750 krooni. Hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud täiendavalt riigilõivu 250 krooni. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1000 krooni Heiki Kolk Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.