3-10-1216/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1216 Otsuse kuupäev 16.november 2010 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Ahto Kuulbergi kaebus AS Ühisteenused 12.03.2010 viivistasu otsuse nr TA-070813 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 28.10.2010 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Ahto Kuulberg Vastustaja AS Ühisteenused, esindaja Siim Avi Resolutsioon Edasikaebamise kord

1. Rahuldada kaebus.
2. Tühistada AS Ühisteenused 12.03.2010 viivistasu otsus nr TA-070813
3. Välja mõista AS-lt Ühisteenused kaebuse esitaja kasuks menetluskulud 250 krooni. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 16.detsember
4. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
5. AS Ühisteenused 12.03.2010 viivistasu otsusega nr TA-070813 määrati Ahto Kuulbergile parkimistasu maksmata jätmise tõttu viivistasu summas 240 krooni. Viivistasu otsuse kohaselt parkis Ahto Kuulberg 12.03.2010 kell 9.51 sõiduauto Opel registreerimisnumbriga 182 TDS Tartus, Vabaduse puiestee parklas parkimistasu maksmata.
6. A. Kuulberg esitas 18.03.2010 Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale vaide AS Ühisteenused 12.03.2010 viivistasu otsuse nr TA-070813 tühistamiseks, Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna 15.04.2010 korraldusega nr 167 jäeti vaie rahuldamata. 12.05.2010 esitas A. Kuulberg Tartu Halduskohtule kaebuse AS Ühisteenused 12.03.2010 viivistasu otsuse nr TA-070813 tühistamiseks. 1 Kaebuse põhjendused
7. Ahto Kuulberg leiab, et vaidlustatav 12.03.2010 viivistasu otsus nr TA-070813 on ebaõige. Kaebuse kohaselt parkis Ahto Kuulberg oma sõiduki 12.03.2010 Vabaduse puiestee parklasse kell 09.50 ning märkis vastava kellaaja ka parkimiskellale. Parkimiskontrolöri poolt tehtud fotolt on näha, et parkimiskella väike osuti asub suunaga numbrile 10 ja minutiseier asetses samuti numbril
8. Kaebaja leiab, et kuigi väike seier oleks võinud arvestades märgitud kellaaega tõesti asetseda tema poolt seatust veidi vasemal, saab iga mõistlik isik siiski aru, et ta oli parkimiskellale märkinud just parkimise algust tähistava kellaaja 09.50, mitte aga näiteks 10.50, millist tõlgendamisvõimalusi on näinud oma korralduses nr 167 Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakond. Seda, et parkimiskellal fikseeritud parkimise algusaeg oli just 09.50, sai viivistasu otsuse vormistanud parkimiskontrolör järeldada ka asjaolust, et ta fikseeris parkimiskella näidu kell 09.51, s.o vahetult pärast kaebaja poolt sõiduki parkimist ja tema sõidukist lahkumist. Ahto Kuulberg leiab, et tema poolt märgitud aeg parkimiskellal oli üheselt mõistetav, ta ei olnud lubatud parkimisaega ületanud ning parkimiskontrolöril puudus õiguslik alus talle viivistasu määrata. Vastustaja vastuväited
9. Vastustaja palub jätta Ahto Kuulbergi kaebus rahuldamata. Viivistasu otsuse ja AS Ühisteenused parkimiskontrolör Erika Rebase poolt
10. aprillil
11. a antud kirjalike seletuste kohaselt tingis viivistasu otsuse nr TA-070813 tegemise asjaolu, et sõiduk oli pargitud tasulisel parkimisalal, parkimise algusaeg oli märgitud mitteüheselt mõistetavana ning puudus parkimise eest parkimistasu maksmist tõendav dokument. Sõiduki parkimise eest ei olnud tasutud ka mobiiltelefoni vahendusel.
12. Kohtule esitatud viivistasu otsuse vormistamise käigus parkimiskellast tehtud fotodelt nähtub, et kella väike osuti asetseb numbril 10 või veidi edasi ning suur osuti asetseb 50 minuti peal. Parkimiskella kasutamise eesmärgiks on fikseerida kellaaeg, millal on alustatud sõiduki parkimist. Kellaaja märkimisel on isik kohustatud fikseerima mõlema seieri abil kellaaja, millal ta oma sõiduki parkimist alustas. Tulenevalt asjaolust, et parkimiskellalt aega lugedes lähtutakse mehhaanilise kella lugemise üldlevinud tööpõhimõttest, tuleb selle kohaselt kellaaja lugemisel hinnata ka mõlema osuti asukohta. Kella väike osuti tuleks parkimiskellal asetada eelneva ja järgneva tunni vahele samasuguses ulatuses, kui on tunni raames liikunud minutiseier. Seega on kell 09.50 vaid juhul, kui väike osuti on asetatud numbrite 9 ja 10 vahele, vahetult enne numbrit 10, ning suur osuti 50 minuti peale. Üle järgmise tunni asetatud seier ei saa tähistada eelnenud tundi. Oluline on rõhutada, et mehhaanilisel kellal ei asu osutid kunagi viisil, nagu need olid parkimiskellal paigutatud kaebaja poolt. Eelnevast lähtudes on vastustaja hinnangul antud juhul tuvastatud, et parkimise algusaeg ei olnud selgelt ja üheselt mõistetavalt teatavaks tehtud. Mehhaanilise kella tööpõhimõte ehk osutite liikumine ja asetus kellal on isikutele üldteada, mille tulemusena puudub ka vajadus selle fikseerimiseks õigusaktides. 2
13. Vastustaja on seisukohal, et hoolimata kaebaja seisukohast, et vaidlusalusest osutite asendist ei ole võimalik lugeda välja ühtegi teist kellaaega peale 09.50, ei tähenda see seda, et antud fikseering oleks üheselt mõistetav ehk kooskõlas eelpool kirjeldatud mehhaanilise kella tööpõhimõttega. Viivistasu määramine ega viivistasu suurus ei sõltu sellest, kas isik rikub tasulist parkimiskorda tahtlikult või tahtmatult. Sõidukijuht peab parkimistasu kui kohaliku maksu tasumisel olema piisavalt hoolas ja tähelepanelik ning jälgima, et tasulise parkimise korda oleks järgitud. Sõidukijuhi kohustuseks on veenduda, et parkimiskell ja selle seierid oleks parkimise alustamisel asetatud korrektselt ehk parkija kohustuseks on anda parkimisaja algus edasi viisil, mis on üheselt mõistetav. Antud juhul kaebaja seda nõuet ei järginud ning parkimise algusaeg jäi teatavaks tegemata. Kohtu põhjendused ja otsus
14. LS § 502 lg 1 p 1 sätestab, et parkimisjärelevalve ametiisik teeb viivistasu otsuse, kui parkimistasu on maksmata. LS § 501 lg 4 sätestab: "Mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega." Tartu Linnavolikogu 7.12.2006 määruse nr 47 § 5 lg 4 sätestab: "Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Kirjaliku teate või parkimiskellaga märgitud parkimise algusaeg peab olema vormistatud loetavalt ja arusaadavalt. Kirjalik teade või parkimiskell peab olema paigaldatud sõiduki sisse esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt oleks võimalik tuvastada teate sisu või parkimiskella näit. Kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise algusaega nõuetekohaselt teada andnud, tekib parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest." Ka LS § 502 lõike 1 punkt 3 annab parkimisjärelevalve ametiisikule õiguse teha viivistasu otsuse, kui tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud. Viidatud regulatsioonist ei tulene kohustust asetada parkimiskella osutid täpselt mehaanilise kella tööpõhimõtet järgides, kuid parkimise algusaeg tuleb kellal märkida arusaadavalt ehk üheselt mõistetavalt. Parkimisaja arusaadavuse ja üheselt mõistetavuse saab tagada aga olukord, kus parkimiseaeg parkimiskellal on fikseeritud ligilähedaselt samasuguse seierite asetusega nagu teeks seda mehaaniline kell.
15. Kaebuse esitaja väitel oli parkimise algusaeg korrektselt fikseeritud. Tema selgituste kohaselt alustas ta parkimist Vabaduse pst parklas kell 09.50, märkides vastava kellaaja parkimiskellale. Selle aja fikseerimiseks asetas ta parkimiskella väikese osuti suunaga numbrile 10 ja minutiseier asetses samuti numbril
16. Kaebaja oli teadlik, et antud kohas on tasuta parkimisaeg 60 minutit. Tagasi auto juurde oli ta tulnud umbes 7 minutit 10 läbi.
17. Kohus nõustub vastustajaga, et parkimise algusaeg ei olnud kaebuse esitaja poolt fikseeritud selliselt, nagu oleks pidanud olema see mehaanilisel kellal. Mehaanilise kella tööpõhimõtte puhul tuleb lähtuda sellest, et kella mõlemad seierid koosmõjus peavad üheselt 3 kajastama parkimise algusaega. Parkimiskellast tehtud fotod näitavad, et kella tunni osuti ei asetse numbri 9 ja 10 vahel ega ka numbril 10, vaid teatud osas (umbes pool minuti vahet) üle numbri 10 numbri 11 suunas. Kella suur osuti asetseb samuti natuke üle numbri 10 numbri, ehk parkimiskella väike osuti asetseb suure osuti peal. Sellise osutite paigutuse juures on ilmne, et vähemalt üks osutitest on ebaõiges asendis. Tavalisel mehaanilisel kellal oleks kaebaja poolt väidetud algusaeg pidanud olema tähistatud selliselt, et väike osuti oleks pidanud asetsema numbri 9 ja 10 vahel, numbri 10 läheduses, mitte aga üle numbri
18. Seega on eksitud väikese osuti asetusega, mis tähendab, et A.Kuulberg oli parkimise algusaja märkinud üheselt mittemõistetavalt. Seda on kaebaja ka ise kaebuses tunnistanud, märkides, et väike seier oleks võinud tõesti asetseda tema poolt seatust veidi vasemal. Kohus nõustub kaebajaga, et mõnevõrra on eksitud väikese seieri, so tunniosuti asetusega. Kui nihutada väikest seierit umbes ühe minuti võrra tagasi, vastaks parkimiskella näit mehaanilise kella näidule 9.
19. Seega on eksitud väikse seieri liigutamisel umbes 1 minuti võrra.
20. Vastuses kaebusele on vastustaja põhimõtteliselt nõustunud kaebaja väitega, et osutite asendist ei ole võimalik lugeda välja ühtegi teist kellaaega peale 09.50 (tlk.16). Seega ei saa ka väita, et parkimise algusaeg oli märgitud mitmetimõistetavalt. Antud juhul ei saa osutite asetusest lugeda alternatiivselt kellaajaks 8.50 ega ka 10.50, kuna sel juhul oleks kella väike osuti olema paigutatud number 11 või number 9 lähedusse ehk väikese osuti paigutamise eksimus oleks olnud palju suurem kui antud juhul. Kuigi kella väike osuti on vähesel määral üle number 10, ei saaks parkimise alguseks kuidagi lugeda ka 10.50, nii nagu on märgitud linnavalitsuse vaideotsuses, kuna see oleks alles tulevikus saabuv kellaaeg. Viivistasu otsuse kohaselt kontrolliti parkimist kell 9.51 ehk sisuliselt koheselt peale parkimise algust. Seega ei olnud parkimise kontrollimise ajaks alternatiivselt võimalik kellaaeg veel saabunud. Tartu ringkonnakohus on otsuses haldusasjas nr 3-10-100 märkinud, et ebamõistlik on eeldada, et inimene märgib parkimiskellale tulevikus saabuva kellaaja, kuna õigusaktidest tulenevalt tuleb tähistada just parkimise algusaeg. Seega ei saa parkimiskella näitu lugeda üheselt mittemõistetavaks. Viivistasu ei saa määrata ainult selle eest, et osutite fikseering ei vastanud mehhaanilise kella tööpõhimõttele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 12.märtsi 2010 viivistasu otsus nr TA-070813 on õigusvastane ning kuulub tühistamisele. Kuna on leidnud tõendamist, et kaebaja on parkimise algusajaks fikseerinud kell 9.50, ei oleks parkimiskontrolöril kell 9.51 kontrolli teostades olnud õigust vormistada viivistasu otsust, kuna sel ajal kehtis 60 minutiline tasuta parkimisaeg.
21. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab kaebuse, kuulub kaebaja poolt kantud kohtukulu (riigilõiv) vastustajalt väljamõistmisele. Eda Muts Kohtunik 4 5