← Eesti

3-08-1332/111

Obsah (7)§ 5§ 9§ 8§ 15§ 16§ 14§ 7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Lilianne Aasma ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2010, Tallinn Hald

) ei näe ette võimalust muuta asendustäitmise rakendamise hoiatuses märgitud asendustäitmise kulude eeldatavat suurust. Selline kulude suurendamine on vastuolus Vabariigi Valitsuse 27.11.2001 määruse nr 361 „Asendustäitmise kulude arvutamise kord ja asendustäitmise läbi viinud kolmandale isikule makstava tasu piirmäärad ning tasu maksmise ja tasaarvelduse kord“ § 3 lg-ga 3, sest kui 24.09.2007 korralduses nr 672 „Sunniraha ja asendustäitmise kohaldamise hoiatus“ märgiti asendustäitmise kulude eeldatavaks suuruseks 433 650 krooni, siis ei saa selle summa kahekordne tõstmine olla kohalik keskmine turuhind. AS Pärna ei ole täitekorralduse adressaat, sest ta ei ole lammutatava hoone omanik. Samal põhjusel ei saa kaebajalt nõuda ka asendustäitmise kulude hüvitamist. AS Pärna ei ole rikkunud VÕS § 14 lg-st 2 tulenevat kohustust. Kaebaja ei pidanud teavitama OÜ-d Bluewater Pärnu Linnavalitsuse 21.08.2006 korraldusest nr 722, sest linnavalitsusel oli kohustus kaasata OÜ Bluewater toimuvasse haldusmenetlusse. Seadus ei sätesta võimalust, et kinnistu eelmine omanik kannab asendustäitmise kulude hüvitamise eest solidaarset vastutust kinnistu praeguse omanikuga. Lammutamise kulud on ilmselgelt paisutatud ja nende 3

(20)3-08-1332 kandmine pole põhjendatud. Kaebajale ei ole asendustäitmise protokolli ega lammutamise kuludokumente tutvustatud. OÜ Bluewater ja AS Pärna esitasid 25.03.2009 kaebuste täiendused, milles palusid tuvastada, et Pärnu Linnavalitsuse 15.04.2008 täitekorraldusest nr 9-13/3630 ega Pärnu Linnavalitsuse 05.06.2008 avaldusest nr 3-29/5348 ei tulene kaebajatele mingeid rahalisi kohustusi. Põhjendatud huvina tõid kaebajad välja soovi vaidlustada täitemenetluse nr 175/2008/1488 ebaõiget alustamist ning nõuda alusetult makstud raha tagastamist. AS Pärna palus 24.07.2009 täiendavates seisukohtades rahuldada kaebus esitatud kujul, sest vaidlustatud dokumentide ja kaebuse esitamise ajal ei olnud AS Pärna Supeluse tn 22 kinnistu omanik, kuigi 24.03.2009 võõrandas OÜ Bluewater nimetatud kinnistu taas AS-le Pärna. Võõrandamistehingud on toimunud üksnes ärilistel kaalutlustel ning neil puudub seos menetletava haldusasjaga. Kohtumenetluse käigus aset leidnud sündmused ei saa kaebeõigust lõpetada. Vastustaja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda sõltumata kaebuse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest. 7. Pärnu Linnavalitsus vaidles kirjalikes vastustes kaebustele vastu ja palus need jätta rahuldamata. Täitekorraldus on menetlustoiming, mida ei saa tühistada, vaid võimalik on üksnes tuvastada selle õigusvastasus. Kohtud on haldusasjas nr 3-08-683 selgitanud, et

§-st 5 tulenevalt kehtib korraldus nr 722 ka OÜ Bluewater suhtes ning asendustäitmise läbiviimine on seetõttu õiguspärane. Haldusasjas nr 3-08-683 oli kaebuse esemeks Pärnu Linnavalitsuse 21.08.2006 korralduse nr 722 sundtäitmise keelamine. Nimetatud asjas loobus OÜ Bluewater kaebusest, mistõttu oli lammutamisettekirjutuse alusel täitekorralduse andmine õiguspärane. OÜ Bluewater tasus 09.10.2008 ja 13.10.2008 asendustäitmise kulud täielikult. Korraldus nr 722 on kehtiv ka AS Pärna suhtes (lahendatud haldusasjas nr 3-06-1858). Asendustäitmise kulude tasumise tõttu on menetlusosaliste edasine huvi käesolevas asjas ebaselge ja küsitav. Ilmselt on eesmärk saavutada alus tasutud summade tagasinõudmiseks. Vaidlust ei ole selles, et lammutamisettekirjutust vabatahtlikult ei täidetud ja täitekorraldus anti pärast hoiatuses toodud vabatahtlike täitmistähtaegade möödumist. OÜ Bluewater on asendustäitmise menetluses AS Pärna õigusjärglane. Lammutamisettekirjutus tehti juba 21.08.2006 ning asendustäitmise hoiatus 24.09.2007, OÜ Bluewater kanti Supeluse tn 22 omanikuna kinnistusraamatusse 21.01.2008 lepingu alusel 28.01.2008. Seega oli AS-l Pärna ka pärast hoiatuse saamist ca 4 kuud aega ettekirjutuse täitmiseks. VÕS § 14 lg-test 1 ja 2 tulenevalt pidi AS Pärna teavitama OÜ-d Bluewater lammutamisettekirjutuse olemasolust. Asendustäitmise kulude hüvitamise juures ei oma iseseisvat tähendust, kuidas kinnistu endine ja praegune omanik on leppinud kokku ettekirjutuse täitmise ja selle tagajärgedega seotud küsimuste lahendamise. Lammutamiskorralduse kandmine kinnistusraamatusse ei ole õiguslikult võimalik. Olukorras, kus asendustäidetav kohustus on seotud asjaga, tekib asja võõrandamisel eriõigusjärglus. Õigusjärglus ei saa sõltuda õigusjärglase teadlikkusest kõikidest asjaoludest, vaid õigused ja kohustused lähevad temale seadusest tuleneva aluse esinemise korral üle. Asendustäitmise kulud vastavad turuhinnale. Kinnistu võõrandamisega seoses anti uuele omanikule täiendav tähtaeg lammutamiskohustuse vabatahtlikuks täitmiseks, mida ta aga ei teinud. Seetõttu ei saanud asendustäitmist alustada enne 15.04.2008, kuid selleks ajaks ei olnud ükski võimalik lammutaja enam valmis töid 433 650 krooni eest teostama. Teenus telliti lõppastmes ikkagi kõige odavama pakkumise teinud isikult. Hüvitusnõude suuruse kujunemine on toodud välja asendustäitmise protokollis ja selle lisades. Asendustäitmisel kasutati võimalikult säästvat tehnoloogiat, taaskasutatavad osad eraldati neid ja hoone seaduslikku osa kahjustamata. Osaliselt põhjustas kulude suurenemise AS Pärna ja OÜ 4

(20)3-08-1332 Bluewater enda soovimatus teha koostööd (lukkude sundavamine, sõidukite teisaldamine, videoteenus, kolimisteenus, asjade ladustamine). Täitekorralduses ei ole nõutav kõigi alltöövõtjate või muude abistavaid teenuseid osutavate isikute märkimine ning nende kasutamise kulud kuuluvad hüvitamisele. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 11 kohaselt on asendustäitmise kulude sissenõudmisel täitedokumendiks nõude aluseks olev haldusakt. Täitedokumendiks ei ole täitekorraldus, vaid nõue tekib asendustäitmise faktilisest läbiviimisest ja sellega seotud kulude kandmisest. Vastavad asjaolud (asendustäitmise kulg ja kulude suurus) kajastatakse asendustäitmise protokollis. Nõude aluseks ei ole linnavalitsuse 05.06.2008 ettepanek kulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ning selle tühistamine oleks seetõttu põhjendamatu. Tuvastamisnõuete osas leidis vastustaja, et vastavad nõuded kuuluksid lahendamisele üldkohtus OÜ Bluewater puhul alusetu rikastumise hagi või AS Pärna puhul näiteks täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi läbivaatamise käigus. 8. Tallinna Halduskohus jättis 07.08.2009 otsusega kaebused Pärnu Linnavalitsuse 15.04.2008 täitekorralduse ja 05.06.2008 avalduse tühistamiseks või õigusvastaseks tunnistamiseks rahuldamata, kuid tuvastas kohtuotsuse resolutsioonis, et Pärnu Linnavalitsuse 15.04.2008 täitekorraldusest eraldivõetuna ei tulene kaebajatele mingeid rahalisi kohustusi. Halduskohus jättis rahuldamata AS Pärna ja OÜ Bluewater taotluse tuvastada, et Pärnu Linnavalitsuse 05.06.2008 avaldusest ei tulene kaebajatele mingeid rahalisi kohustusi. Halduskohus leidis, et täitekorraldus on oma sisult konkreetsele asendustäitjale (OÜ-le Vändra MP) kui sunnivahendit haldusorgani nimel vahetult rakendavale isikule antud volitus varasemalt tehtud lammutamisettekirjutuse realiseerimiseks. Asendustäitmise adressaatidel tekkis kohustus ebaseaduslik hooneosa likvideerida pärast hoiatuse tegemist otse kehtivast lammutamisettekirjutusest, mistõttu täitekorraldusega ei ole kaebajaid millekski täiendavalt kohustatud ega neilt midagi ära võetud. Seega on täitekorraldus toiming, mida ei saa tühistada. Samuti ei ole kulude suurenemisest informeerimine seadusevastane ega riku kellegi õigusi. Täitekorraldus on õiguspärane, kui selle aluseks olev lammutamisettekirjutus on seaduslik (tuvastatud haldusasjas nr 3-06-1858) ja adressaati on enne sunnivahendi rakendamist vormikohaselt hoiatatud. OÜ Bluewater õigusjärglus pärast Supeluse tn 22 kinnistu omandamist tuleneb

§ 5lg 2 p-st 1 (selgitatud haldusasjas nr 3-08-683).

Seega on vaidlustatud täitekorraldus õiguspärane. Vastustaja on kaebajaid õigesti käsitanud solidaarvõlgnikena, sest nii AS-le Pärna kui ka OÜle Bluewater on antud võimalus lammutamisettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks ning seda tegemata on mõlemad asendustäitmise kulude põhjustajad. Lammutamisettekirjutust ei olnud võimalik kinnistusraamatus nähtavaks teha (asjaõigusseaduse § 63 lg 1 p-d 1, 4; § 631 lg-d 1, 7) ning vastavast asjaolust teavitamise kohustus lasus VÕS § 14 lg-st 2 tulenevalt müüjal. Nimetatud kohustuse rikkumine on siiski oluline eelkõige vaid solidaarvõlgnike sisesuhete määratlemisel. OÜ Vändra MP pakkumist, mis oli järgmisest hinnapakkumisest oluliselt soodsam, saab käsitada Vabariigi Valitsuse 27.11.2001 määruse nr 361 § 3 lg 3 tingimustele (kohalik keskmine turuhind) vastavana, kuivõrd antud kohas ja ajal soodsamalt teenuse pakkujad puudusid. Kaebajate esitatud spetsialisti hinnang, mille järgi turuväärtus oleks 503 041 krooni, ei ole tehtud tehingute võrdlusmeetodit kasutades. Sellise hinna eest huvitatud isikuid hotell „Delfine“ ebaseadusliku osa lammutamiseks etteantud tähtajal ei leidunud. Seega ei saa seda pidada antud situatsioonis hinnaks, mis oleks taganud tellitud tööde teostamise. Samuti olid vajalikud kõik täiendavate töödega kaasnevad (osaliselt ettenägematud) kulutused. TMS § 2 lg 1 p 11 kohaselt on täitedokumendiks sunniraha ja asendustäitmise kulude sissenõudmise aluseks olev haldusakt. Sellise haldusakti resolutiivosa peab olemuslikult 5

(20)3-08-1332 sätestama võlgniku kohustuse tasuda konkreetse suurusega asendustäitmise tegelikud kulud. Need kulud, mida lammutamisettekirjutuse andmisel ei saanud veel täpselt määratleda, on fikseeritud linnavalitsuse 05.06.2008 avalduses koos kohustusega need kindlaksmääratud tähtajaks tasuda, mille möödumisel lubatakse algatada täitemenetlus. Seega tuleneb 05.06.2008 avaldusest adressaatidele (OÜ Bluewater ja AS Pärna) täitmiseks kohustuslik rahaline kohustus. Tallinna Halduskohus lahendas 27.08.2009 täiendava otsusega menetlusosaliste taotlused menetluskulude väljamõistmiseks, mõistes Pärnu Linnavalitsuselt AS Pärna ja OÜ Bluewater kasuks välja kantud menetluskulud kummalegi 55 krooni (ligikaudu 1/3 mõlema tasutud riigilõivu suurusest, mis oli kummalgi 160 krooni) ning jättes Pärnu Linnavalitsuse menetluskulud tema enda kanda. Kohus leidis, et kuna üks mõlema kaebaja kolmest taotlusest rahuldati, tuleb seda arvestada ka menetluskulude jagamisel. Pärnu Linnavalitsus taotles 104 649,10 krooni suuruse kantud menetluskulu väljamõistmist, kuid arvestades vaidluse sisu ja keerukust (vrd analoogse haldusasjaga nr 3-07-2196) polnud haldusorganil välise õigusabi kasutamine vältimatult vajalik. Linnavalitsus oleks pidanud enda koostatud dokumente suutma halduskohtus ise kaitsta. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 9. OÜ Bluewater esitas Tallinna Halduskohtu 07.08.2009 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada osas, milles tema kaebus jäeti rahuldamata. Apellant palub teha asjas uue otsuse, millega tühistada Pärnu Linnavalitsuse 05.06.2008 avalduses sisalduv asendustäitmise kulude maksmise nõue või kui see pole haldusakt, siis tuvastada, et avaldusest ei tulene kaebajale mingeid rahalisi kohustusi. Pärnu Linnavalitsuse 05.06.2008 avaldus ei ole haldusakt ning sellest ei saa kaebajale tuleneda mingeid rahalisi kohustusi. Ka vastustaja on olnud jätkuvalt seisukohal, et avaldus ei ole haldusakt. Haldusaktis peab olema selgelt ja üheselt mõistetud resolutiivosa, millest tulenevad haldusaktiga kindlaksmääratud õigused ja kohustused. OÜ Bluewater ei ole asendustäitmise adressaat, tema suhtes ei ole rakendatud hoiatustoiminguid, mis peavad asendustäitmisele eelnema. Ettekirjutusest tulenevad kohustused ei ole kaebajale õigusjärgluse korras üle läinud, vaidlustatud avalduses ja kohtuotsuses sellekohased põhjendused puuduvad. Vaidlusaluse eseme omandi kaebajale üleandmine ei mõjuta iseenesest asja varasemat menetlust. Nn tugeva kinnistusraamatu põhimõttest tulenevalt kaebaja kinnistu omandajana ei teadnud ega pidanudki teadma, et kinnistusraamatusse kantud andmed Supeluse tn 22 kinnistu kohta on ebaõiged, st et olemas on Pärnu Linnavalitsuse 21.08.2006 korraldusest nr 722 tulenev ehitusloata ehitatud juurdeehitise lammutamiskohustus. Kui lammutamisettekirjutust ei ole võimalik kinnistusraamatus nähtavaks teha, on see seadusandja ja haldusorgani probleem, mille eest kaebaja ei pea vastutama. Lammutamiskohustus peab nähtuma kinnistusraamatust, vastasel juhul on kaebaja heauskne omanik. Viide VÕS § 14 lg-le 2 ei ole asjakohane.

ei sätesta solidaarvõlgnevuse teket, halduskohtu selline seisukoht on põhjendamata. 10. AS Pärna esitas Tallinna Halduskohtu 07.08.2009 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada osas, milles tema kaebus jäeti rahuldamata. Apellant palub teha asjas uue otsuse, millega tühistada Pärnu Linnavalitsuse 05.06.2008 avalduses sisalduv asendustäitmise kulude maksmise nõue või kui see pole haldusakt, siis tuvastada, et avaldusest ei tulene kaebajale mingeid rahalisi kohustusi. Apellant leiab, et halduskohus jättis asja lahendamisel osa esitatud tõendeid hindamata (jättis ehitusekspert Ü. Lainsalu arvamuse sisuliselt käsitlemata), rikkus oluliselt menetlusnorme (kohtuotsuse põhjendamise kohustust) ja kohaldas vääralt materiaalõigust. Kohus ei põhjendanud, kuidas 15.04.2008 täitekorraldus ja 6

(20)3-08-1332 05.06.2008 avaldus üksnes informeerisid adressaate asendustäitmise kulude suurenemisest ning on seetõttu kaebajatele siduvad. Samuti pole selgitatud, miks jäeti asja lahendamisel sisuliselt kõrvale Ü. Lainsalu arvamus asendustäitmise tegelike kulude turuhinnangu kohta. Halduskohus kohaldas materiaalõigust vääralt, sest

ei luba asendustäitmise kulusid suurendada lihtsalt täitekorraldusega ja avaldusega, kui selleks puuduvad materiaalsed ja tegelikkusest tingitud faktorid. Apellant jääb kõigi varasemalt esitatud nõuete ja põhjenduste juurde. 11. Pärnu Linnavalitsus vaidleb kirjalikus vastuses OÜ Bluewater ja AS Pärna apellatsioonkaebustele vastu ja palub need jätta rahuldamata ning halduskohtu otsuse vaidlustatud osas muutmata. Vastustaja leiab, et käesolev menetlus ei ole kaebajate õiguste kaitsmiseks vajalik ning esitatud tuvastamiskaebuste rahuldamata jätmine on juba seetõttu põhjendatud, see pole tarvilik ka tsiviilasja nr 2-08-55222 silmas pidades, sest olulised asjaolud saab tuvastada üldkohus ise. Spetsialist Ü. Lainsalu arvamus ei ole asjakohane ja kohus on selle kõrvalejätmist piisavalt põhjendanud. AS Pärna apellatsioonist ei selgu, kuidas ja miks peaks seda tõendit teisiti hindama. Kaebajad pole selgitanud, kuidas saab turuhind olla madalam tegelikust hinnast, mille eest turuosalised on valmis vastavaid töid tegema. Asendustäitmise läbiviija leiti riigihanke tulemusel ning valiti odavaim pakkumus. Isegi kui lammutamise kulud ületanuks turuhinda (millele need aga vastasid), ei saaks see iseenesest mõjutada enne asendustäitmise läbiviimist antud täitekorralduse õiguspärasust.

ei näe ette 05.06.2008 avalduse esitamise nõuet, sellega soovis Pärnu Linnavalitsus üksnes anda kaebajatele võimalust vältida kohtutäituri tegevusega kaasnevat täiendavat kulu. Vabariigi Valitsuse 27.11.2001 määruse nr 631 § 3 lg 1 kohaselt on asendustäitmise kuludeks tegelikud kulud, sõltumata sellest, kui suurtest kuludest on asendustäitmise adressaati eelnevalt teavitatud. Seega ei saa ka kulude suurenemisest informeerimine adressaadi õigusi kahjustada. Selline teavitamine on vajalik eelkõige selleks, et adressaat saaks hinnata, kas ta saab ettekirjutuse täitmise ise odavamalt korraldada ning seeläbi vältida asendustäitmist (taotledes vajadusel täiendavat tähtaega vabatahtlikuks täitmiseks). Protsessi venimise tõttu ei olnud varasemad madalama hinnaga pakkumised realiseeritavad. Pärnu Linnavalitsuse 05.06.2008 avalduse haldusaktina käsitlemine võib olla küsitav, sest

sellist dokumenti üldse ette ei näe, kuid pole selge, mida tegelikult tuleks üldse pidada TMS § 2 lg 1 p 11 tähenduses haldusaktiks. OÜ Bluewater õigusjärgluse küsimus on lahendatud haldusasjas nr 3-08-

  1. Lammutamisettekirjutust ei saa kinnistusraamatus kajastada, sest tegemist ei ole tsiviilõigusega, mille sissekandmise võimalus oleks seaduses ette nähtud, seda ei saa seostada tugeva kinnistusraamatu põhimõttega.
  2. Pärnu Linnavalitsus esitas apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 27.08.2009 täiendava otsuse peale, milles palub nimetatud otsuse tühistada ja uue otsusega jätta kaebajate menetluskulud täielikult nende endi kanda ning mõista kaebajatelt välja Pärnu Linnavalitsuse menetluskulud. Apellant leiab, et halduskohus jättis 07.08.2009 otsusega kaebused sisuliselt täies ulatuses rahuldamata, sest resolutsioonis märgitud „tuvastusega“ kohus üksnes selgitas materiaalõigust, mitte ei lahendanud ühtegi reaalset taotlust. Asjaolu üle, et täitekorraldus ei ole haldusakt, pole menetlusosaliste vahel kunagi vaidlust olnud. Kaebajate ettekääne selgitada sellega täitekorralduse olemust üldkohtule tsiviilasjas nr 2-08-55222 ei ole asjakohane, üldkohtul pole takistust

§ 9ise tõlgendada.

Kuna kaebusi pole sisuliselt rahuldatud ja kohtuasi oli tarbetu, peab vastustaja menetluskulu jääma kaebajate kanda. Riigilõivu väljamõistmine vastustajalt oli põhjendamatu ka seetõttu, et kaebajad ei esitanud menetluskulude nimekirju. Pärnu Linnavalitsuse poolt välise õigusabi kasutamine oli antud juhul põhjendatud, sest tegemist on pretsedenti loova kohtuasjaga, mida tuleb pidada ka õiguslikult keerukaks. Välise õigusabi kasutamise on tinginud ka kaebajate enda käitumine, sest pidevalt on kaebusi muudetud ja esitatud täiendavaid seisukohti, samuti venitasid kaebajad 7

(20)3-08-1332 menetlust pahatahtlikult, hilinedes põhjendamatult nii kaebuse muutmise kui ka spetsialisti arvamuse ning uute asjaolude ja seisukohtade esitamisega. AS Pärna esindaja ei ilmunud põhjendamatult ka kohtuistungile. Kohus pidanuks hindama, kui suures mahus tekitas kaebajate pahatahtlik käitumine haldusorganile lisakulutusi ja selle eest tuleks mõistlikud, põhjendatud ja kantud menetluskulud HKMS § 92 lg 8 alusel haldusorgani kasuks välja mõista.
  1. AS Pärna vaidleb kirjalikus vastuses Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata ning halduskohtu täiendava otsuse muutmata. Asjas peetav sisuline vaidlus on kestnud läbi mitmete kohtuasjade ja kohtuastmete, mistõttu ei saanud vastustajale selles asjas ilmneda mingeid uudseid asjaolusid või õigusteoreetilisi keerukusi, mis nõudnuks advokaadi abile toetumist. Samale äratundmisele on Tallinna Halduskohus jõudnud juba 19.09.2008 otsuses haldusasjas nr 3-07-
  2. Suur osa vastustaja õigusabikuludest on seotud teiste kohtuasjadega ning kulud on ülemäära suured. Kaebajad ei ole oma menetlusõigusi kuritarvitanud ega asja menetlust pahatahtlikult venitanud. Pigem on Pärnu Linnavalitsus ise kohut pidevalt eksitanud ja esitanud õiguslikult ebaselgeid seisukohti.
  3. OÜ Bluewater Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebusele ei vastanud. Ringkonnakohtu istungil vaidles OÜ Bluewater Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata ning halduskohtu täiendava otsuse muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Pärnu Linnavalitsus on küll märkinud, et vaidlustab üksnes 27.08.2009 täiendavat otsust, kuid on apellatsioonkaebuses sisuliselt esitanud vastuväited ka 07.08.2009 otsusele osas, milles halduskohus kaebused rahuldas. Vaatamata asjaolule, et Pärnu Linnavalitsus esitas apellatsioonkaebuse 23.09.2009 ehk enam kui 30 päeva pärast 07.08.2009 otsus tegemist, oli tal võimalik apellatsioonkaebuses vaidlustada ka 07.08.2009 otsust, sest TsMS § 632 lg 3 kohaselt juhul, kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Ka ringkonnakohtu istungil kinnitas Pärnu Linnavalitsuse esindaja, et vaidlustab halduskohtu otsuse osas, milles kaebused rahuldati. Eelnevast lähtudes kontrollib ringkonnakohus apellatsioonkaebuste alusel halduskohtu 07.08.2009 ja 27.08.2009 otsuste seaduslikkust kõigis aspektides.
  5. Ringkonnakohus käsitleb esmalt asendustäitmise kulude sissenõudmise aluseid ja korda (I) ja asendustäitmise kulude suurust (II), seejärel võtab seisukoha OÜ Bluewater ja AS Pärna apellatsioonkaebuste ülejäänud väidete osas (III) ning Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebuse väidete osas (IV). Viimasena lahendab ringkonnakohus menetlusosaliste taotlused (V). I Asendustäitmise kulude sissenõudmise alused ja kord
  6. Käesolevas asjas on esmajoones oluline selgitada, millises korras peaks toimuma asendustäitmise läbiviimine ja mille alusel saab haldusorgan asendustäitmise adressaadilt nõuda sisse asendustäitmise kulud. Ringkonnakohus nõustub menetlusosalistega, et õiguslik regulatsioon on nimetatud küsimuses mõnevõrra ebaselge. 8
(20)3-08-1332
  1. Riigikohtu tsiviilkolleegium märkis 16.10.2002 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-119-02 (p 8), et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis 15.05.2007 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-52-07 (p 11), et tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest ei saa täitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ning seda tuleb täita sõnastuses, nagu see otsuses kirjas on. Ka õiguskirjanduses on märgitud, et formaliseerituse ehk määratletuse põhimõttest tuleneb, et kohtutäitur peab lähtuma ainult täitedokumendis otsesõnu väljendatud otsustusest ega saa täitedokumenti tõlgendada või laiendada selle resolutiivosas märgitut (vt A. Alekand. Formaliseerituse printsiibi sisu ja ulatus täitemenetluses. Juridica 2003, nr 5, lk 330-337). Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas 02.06.2008 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08 (p 14), et määratletuse nõudele vastav täitedokument peab üldjuhul olema sundtäidetava sisu osas sama selge nagu kohtulahendi resolutsioon, sest kohtutäitur ei tohi iseseisvalt asuda täitedokumendile täidetavat sisu andma. Siiski on piisav, kui täidetav summa on kohtutäituril võimalik leida avalikkusele kättesaadavate andmete alusel, nt korrutades täitedokumendis väljendatud summad dokumendis sellekohase kokkuleppe olemasolul ametliku elukallidusindeksiga vms. Lisaks on Riigikohtu arvates piisavad ka sissenõudja poolt kohtutäiturile esitatavad andmed, tingimusel, et nendega ei tõlgendata täitedokumendi sisu, vaid need puudutavad täitmise käiku.
  2. OÜ Bluewater on käesoleva asjaga seonduvalt esitanud tsiviilasjas nr 2-08-55222 kaebuse kohtutäitur R. Liitmaa 17.08.2008 otsuse peale täiteasjas nr 175/2008/
  3. Vaidlustatud otsusega jättis kohtutäitur rahuldamata OÜ Bluewater kaebuse täituri tegevuse peale, milles OÜ Bluewater oli taotlenud täitemenetluse lõpetamist TMS § 48 lg 7 alusel seoses sellega, et täitemenetluse alustamiseks ei olnud alust: linnavalitsuse täitekorraldus sisaldab kaht resolutiivosa, kuid kummastki ei tulene kaebajale rahalise kohustuse panemist ja seega puudub täitedokument. Tallinna Ringkonnakohus on 25.02.2009 määruses samas tsiviilasjas märkinud, et TMS § 217 lg 1 kohaselt täitemenetluse osalisel õigus taotleda kohtu seisukohta küsimuses, kas täitur oleks tohtinud täitemenetluse algatada ja täitetoiminguid teha (st kas täitemenetluse läbiviimiseks oli olemas täitedokument) ning kohus peab andma hinnangu täitemenetluse seaduslikkusele ka juhul, kui vaidlusalune täitedokument on juba täidetud. Tsiviilasja nr 2-08-55222 menetlus ei ole käesolevaks ajaks veel lõppenud, Pärnu Maakohtu istung toimub kohtuinfosüsteemi kohaselt 13.04.
  5. Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, kas Pärnu Linnavalitsuse 15.04.2008 täitekorralduse nr 9-13/3630 alusel täitemenetluse algatamine oli õiguspärane või mitte, tuleb kontrollida eelviidatud tsiviilasja menetluse raames ning käesolevas haldusasjas kohus selle suhtes seisukohta ei võta. Samas on käesoleva haldusasja lahendamiseks oluline selgitada, millises korras asendustäitmise kulude sissenõudmine toimub ning mis peaks olema sellisel juhul täitedokumendiks. Pärnu Linnavalitsus esitas 30.06.2008 kohtutäitur R. Liitmaale täitmisavalduse nr 7-36/5954 (3-08-978 tl 29), millega palus võlgniku OÜ Bluewater suhtes pöörata täitmisele TMS § 2 lg 1 p 11 alusel Pärnu Linnavalitsuse 15.04.2008 täitekorralduse nr 9-13/
  6. Nõude sisuks oli märgitud asendustäitmise kulude sissenõudmine ning nõude suuruseks oli täitmisavalduse kohaselt 997 373,55 krooni. Avaldusele olid lisatud 15.04.2008 täitekorraldus (3-08-978 tl 10-12; 3-08-1869 tl 9-10), 06.06.2008 koostatud asendustäitmise protokoll (3-08-1869 tl 44-46) ja 05.06.2008 avaldus seoses asendustäitmise lõppemisega Supeluse tn 22 kinnistul (3-08-1332 tl 8-11; 3-08-1869 tl 34-37). 9
(20)3-08-1332 21. TMS § 2 lg 1 p 11 näeb ette, et täitedokumendiks on muu hulgas „sunniraha ja asendustäitmise kulude sissenõudmise aluseks olev haldusakt“. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb nimetatud sätte sisustamisel võtta aluseks

regulatsioon sunniraha sissenõudmise ja asendustäitmise läbiviimise kohta.

§ 8

lg 1 sätestab, et sunnivahendit on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud.

§ 9

lg 1 kohaselt juhul, kui ettekirjutust ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud ja ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg on möödas, annab sunnivahendit rakendav haldusorgan sunnivahendit haldusorgani nimel vahetult rakendavale isikule kirjaliku täitekorralduse. Täitekorralduse olemust on Tallinna Ringkonnakohus varem selgitanud näiteks 06.06.2006 otsuses haldusasjas nr 3-03-87 (p 10) ja käesoleva vaidlusega seonduvas 09.06.2009 otsuses haldusasjas nr 3-08-118 (p 11). Viimatinimetatud otsuses märkis ringkonnakohus, et „vaatamata TMS § 2 lg 1 p 11 mõnevõrra eksitavale sõnastusele ei ole

§ 9

kohane täitekorraldus haldusakt, vaid haldustäitemenetluse toiming.“ Asjaolu, et täitekorraldus ei ole haldusakt, on möönnud ka Riigikohtu halduskolleegium 23.05.2005 määruses haldusasjas nr 3-3-1-27-05 (p 14). 22. Eelnevast nähtub, et 09.06.2009 otsuses haldusasjas nr 3-08-118 pidas ringkonnakohus TMS § 2 lg 1 p 11 sõnastust ekslikuks ning leidis, et selles on täitedokumendina silmas peetud nimelt

§ 9alusel antud täitekorraldust.

Täitemenetluse seadustiku eelnõu (X Riigikogu 143 SE) algredaktsioonis nägi § 1 lg 1 p 11 ette, et TMS alusel täidetakse muu hulgas „sunniraha ja asendustäitmise kulude sissenõudmise aluseks olev täitedokument“. Eelnõu seletuskirjas sätte sisu täpsemalt ei avatud. Muudatus, millega täitedokumendiks loeti sunniraha ja asendustäitmise kulude sissenõudmise aluseks olev „haldusakt“, viidi eelnõusse sisse Riigikogus toimunud menetluse käigus. Eelnõu menetlemist kajastavatest avalikest allikatest (Riigikogu õiguskomisjoni istungite protokollid, Riigikogu X koosseisu täiskogu istungite stenogrammid) võib ainsa selgituse leida õiguskomisjoni poolt 28.11.2003 korraldatud täitemenetluse seadustiku eelnõule pühendatud seminari protokollist (http://www.riigikogu.ee/?op=emsplain&content_ type=text/html&page=mgetdoc&itemid=040420006), milles üks eelnõu autoritest märkis, et TMS § 1 lg 1 p 11 tuleneb

-st ning „vastavalt sellele seadusele teatud juhtudel haldusaktiga nähakse ette kohustus täita mõni toiming ning toimingu tegemata jätmise korral määratakse sunniraha ja vastav dokument edastatakse kohtutäiturile täitmiseks.“ Toodud täpsustusest saab ringkonnakohtu hinnangul välja lugeda, et sunniraha ja asendustäitmise kulude sissenõudmise aluseks oleva „haldusaktina“ on TMS-s peetud silmas nimelt

§ 9alusel antavat täitekorraldust.

Asjaolu, et täitedokumendiks tuleb

rakendamisel pidada nimelt täitekorraldust, ilmneb ka

eelnõu (IX Riigikogu 458 SE) seletuskirjast, milles on nt § 15 lg 1 juures märgitud, et „sunniraha rakendamisel koostab haldusorgan täitedokumendi, mis sisaldab hoiatuses kindlaksmääratud summa tasumise nõude ning tasumise tähtaja ning edastab selle adressaadi järgsele täiteosakonnale“. Kuigi eelnõu seletuskirjas on samas asendustäitmise kulusid puudutavalt märgitud, et „kui asendustäitmise läbiviijaks oli lepingu alusel kolmas isik, siis hüvitab haldusorgan esmalt talle asendustäitmise läbiviimisega tekkinud kulud, seejärel aga esitab nõude adressaadi vastu asendustäitmise kulude tasumiseks“. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa viimatinimetatud selgitusest siiski järeldada, et asendustäitmise kulude lõpliku suuruse kohta tuleb anda eraldi haldusakt, vaid asendustäitmise kulud nõutakse

§ 15lg 1 järgi sisse samas korras kui sunniraha. 10

(20)3-08-1332 23. Kuigi täitekorraldus ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming, mis ei ole pealegi otseselt suunatud isikule, kelle suhtes sunnivahendit rakendatakse, vaid sunnivahendit haldusorgani nimel vahetult rakendavale isikule, on see siiski sunnivahendi adressaadi poolt vaidlustatav halduskohtus, sest võib iseseisvalt rikkuda tema õigusi või piirata tema vabadusi.

§ 9lg 2 kohaselt tuleb adressaadi nõudmisel temale täitekorraldus ka esitada.

Täitekorralduse halduskohtus vaidlustamise õigus tuleneb

§ 16lg-st 1.

Halduskohus võib

§ 16

lg 2, HKMS § 121 lg 3 p 1 ning TMS §-de 45 ja 46 kohaselt esialgse õiguskaitse korras sunnivahendi rakendamise / täitemenetluse ka peatada, sealhulgas saab kohus vaidluse lahendamise ajaks (kuni asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni) keelata asendustäitmise kulude sissenõudmise. Ringkonnakohus nõustub AS Pärna ja OÜ Bluewater seisukohaga, et asendustäitmise adressaadil peab olema võimalik vaidlustada sissenõutavate asendustäitmise kulude suurust ja põhjendatust. Halduskohtuliku kontrolli võimalust eeldab ka Vabariigi Valitsuse 27.11.2001 määruse nr 361 „Asendustäitmise kulude arvutamise kord ja asendustäitmise läbi viinud kolmandale isikule makstava tasu piirmäärad ning tasu maksmise ja tasaarvelduse kord“ § 3 lg-s 3 sätestatud asendustäitmise läbi viinud kolmandale isikule makstava tasu piirmäär, sest vastasel korral puuduks võimalus kontrollida nimetatud nõude täidetust. Seega saab kohtutäitur täita täitekorraldust üksnes juhul, kui halduskohus ei ole esialgse õiguskaitse korras täitekorralduse sundtäitmist keelanud ning täitemenetlus ei ole peatatud, lõpetatud ega lõppenud muul alusel. Käesoleval juhul esialgset õiguskaitset kohaldatud ei ole (OÜ Bluewater 29.09.2008 taotluse keelata esialgse õiguskaitse korras asendustäitmise kulude sissenõudmine jättis Tallinna Halduskohus 02.10.2008 määrusega rahuldamata – 3-08978 tl 31-32) ning täitemenetluse läbiviimine polnud seetõttu takistatud. OÜ Bluewater halduskohtu määrust ei vaidlustanud, vaid tasus 11.10.2008 kohtutäituri poolt nõutud summa (3-08-1332 tl 54). II Asendustäitmise kulude suurus 24.

§ 14lg 1 määratleb asendustäitmise kulude koosseisu.

Nimetatud paragrahvi lg-st 2 tuleneb nõue, et kui asendustäitmise tegelikud kulud oluliselt ületavad asendustäitmise rakendamise hoiatuses märgitud kulusid, peab sunnivahendit rakendav haldusorgan sellest kulude suurenemise selgumisel viivitamatult adressaadile teatama. Lisaks tuleb asendustäitmine protokollida vastavalt

§-le 13 ja adressaadi nõudel anda temale protokolli ärakiri. Käesoleval juhul oli Pärnu Linnavalitsuse 24.09.2007 korralduses nr 672 „Sunniraha ja asendustäitmise kohaldamise hoiatus“ (3-08-1869 tl 35-37) asendustäitmise kulude eeldatava suurusena märgitud 433 650 krooni. Pärnu Linnavalitsus teavitas 15.04.2008 täitekorralduses nii AS Pärna kui ka OÜ Bluewater asjaolust, et hoiatuses märgituga võrreldes on asendustäitmise eeldatavad kulud suurenenud ning nende suurus on 855 058 krooni. Pärnu Linnavalitsuse 05.06.2008 avalduse ja 06.06.2008 asendustäitmise protokolli kohaselt kujunes asendustäitmise tegelike kulude suuruseks aga 997 373,55 krooni (kulude suurus nähtub Pärnu linna ja OÜ Vändra MP 16.04.2008 töövõtulepingust nr 2-13.6/10, tööde üleandmisevastuvõtmise aktist nr 68, Pärnu Linnavalitsuse ja FIE Jaan Moik 24.04.2008 omanikujärelevalve lepingust nr 2-13.6/12, Lukutark OÜ 21.04.2008 arve-saatelehelt nr 80701, Lukutark OÜ 05.05.2008 arve-saatelehelt nr 80782, Arinco Projektbüroo OÜ 11.02.2008 arvelt nr 28012, Soleil Invest OÜ 02.05.2008 arvelt nr 198, Kinumiis OÜ 23.04.2008 arvelt nr 05/04 – vastavad dokumendid sisalduvad 3-08-1869 tl 48-75). Nimetatud 11

(20)3-08-1332 suuruses asendustäitmise kulud on kohtutäitur ka sisse nõudnud ning Pärnu Linnavalitsusele üle kandnud (3-08-1332 tl 43, 44). Vaidlust ei ole selles, et asendustäitmise kulude suurenemisest on linnavalitsus kaebajaid teavitanud 15.04.2008. Kuivõrd vastustaja esitatud materjalidest nähtub, et Supeluse tn 22 lammutustööde riigihankes (viitenumber 105689) tunnistati OÜ Vändra MP pakkumine maksumusega 855 058 krooni edukaks Pärnu Linnavalitsuse riigihankekomisjoni 14.04.2008 koosoleku protokolliga nr 2-6/25 (3-08-1332 tl 68-70), siis on ilmne, et adressaadi teavitamine asendustäitmise eeldatavate kulude suurenemisest toimus viivitamata ehk kooskõlas

§ 14lg-ga 2.

25.

§ 15

lg 1 esimese lause kohaselt nõutakse muu hulgas asendustäitmise kulud sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras nagu kohtuotsusest tulenev rahaline nõue.

eelnõu seletuskirjas on sunnivahendi rakendamise kulude regulatsiooni selgitatud selliselt, et haldusorgani otsust sunnivahendi rakendamiseks võib võrrelda halduskohtu otsusega ning kõige otstarbekam on näha ette sunnimenetluse kulude sissenõudmine täitemenetluse seadustikus sätestatud rahatrahvide sissenõudmise korras. Sunnimenetluse kulude sissenõudmist on eelnõu seletuskirjas üldjoontes iseloomustatud selliselt, et ettekirjutuse andnud haldusorgan koostab täitekorralduse ning täitur annab võlgnikule tähtaja kulude vabatahtlikuks tasumiseks. Eelneva põhjal tuleb asendustäitmise kulude sissenõudmisel lähtuda täitemenetluse üldsätetest (TMS I osa) ja rahaliste nõuete täitmisele kohalduvatest erisätetest (TMS II osa). TMS § 23 lg 1 esimese lause kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (täitmisavalduse) ja täitedokumendi alusel. 26.

§ 15

lg 2 esimene lause näeb ette, et sisse nõutakse asendustäitmise tegelikult kantud kulud, seda ka siis, kui nad ületavad hoiatuses märgitud eeldatava summa.

§ 15

lg 2 teise lause alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 27.11.2001 määruse nr 361 § 3 lg 1 kohaselt juhul, kui asendustäitmise teostab kolmas isik, loetakse asendustäitmise kulude hulka tegelikult läbi viidud toimingute kulu vastavalt asendustäitmise protokollis fikseeritud asendustäitetoimingute sisule. Asendustäitmise läbi viinud kolmas isik peab haldusorgani nõudel nimetatud kulusid dokumentaalselt tõendama (määruse § 3 lg 2). Määruse § 3 lg 3 sätestab, et asendustäitmise läbi viinud kolmandale isikule makstava tasu piirmääraks on asendustäitmise toimingute sooritamise eest makstav kohalik keskmine turuhind.

eelnõu seletuskirjas on

§ 15

lg 2 selgitustes märgitud, et asendustäitmise kulude hüvitamise nõude eelduseks on asendustäitmise õiguspärasus ning kulude tekkimine ja nende tõendatus. Sisse nõutakse haldusorgani poolt asendustäitmise teostamisega tegelikult kantud ning mõistlikud kulud, seda ka siis, kui need ületavad hoiatuses märgitud eeldatavat summat ning adressaadile on õigeaegselt teada antud hoiatuses sisalduva summa ületamisest. 27. Käesoleval juhul on esmajoones vaidluse all see, kas asendustäitmise kulusid saab kohtutäituri vahendusel sisse nõuda olukorras, kus need on oluliselt (üle kahe korra) suuremad võrreldes algses hoiatuses märgituga. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb asendustäitmise kulude olulisest suurenemisest teavitamist käsitada sisuliselt

§ 7

kohase hoiatuse muutmisena ja teavitamise suhtes tuleb kohaldada hoiatuse kohta sätestatut. Seda põhjusel, et asendustäitmise rakendamise hoiatuse lahutamatuks osaks on asendustäitmise eeldatavad kulud (

§ 7

lg 6).

eelnõu seletuskirja kohaselt on asendustäitmise rakendamise hoiatuses asendustäitmise eeldatavate kulude suuruse märkimine vajalik selleks, et sunnivahendi adressaadil oleks ülevaade võimaliku täitmata jätmisega kaasneda võivatest 12

(20)3-08-1332 asjaoludest. See on otstarbekas esmajoones selleks, et adressaat saaks otsustada, kas täita kohustus ise või leppida asendustäitmisega. Taolise valikuvõimaluse olemasolu nõue tuleneb

§ 7

lg-st 3, mille järgi peab hoiatusega ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg võimaldama sunnivahendi adressaadil kohustuse täita.

eelnõu ettevalmistajate hinnangul tuleks asendustäitmise kulude suurenemist pidada oluliseks, kui kulude tegelik suurus on algses hoiatuses märgitud summast ligikaudu 20-30% võrra suurem. 28.

eesmärkidega oleks igati kooskõlas, kui asendustäitmise kulude olulise suurenemise selgumisel antakse adressaadile võimaluse korral täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks. Samas ei saa see olla ka tingimata nõutav (sellist kohustust ei tulene ka

§ 14

lg-st 2), sest asendustäitmise kulude suurenemine võib selguda alles asendustäitmise tegeliku läbiviimise käigus ja asendustäitmise poolelijätmine ei pruugi olla sageli objektiivselt võimalik. Käesoleval juhul selgus asendustäitmise kulude väga oluline suurenemine (433 650 krooni asemel 855 058 krooni) Pärnu Linnavalitsusele 14.04.2008 ehk juba enne asendustäitmise algust, kui varasemalt pakkumuse esitanud isikud kas loobusid (AS Eston Ehitus ja AS Oma Ehitaja, 3-08-1332 tl 69) või suurendasid oluliselt varasemates kehtivuse kaotanud pakkumustes esitatud hindu (OÜ Lustrum ja OÜ Vändra MP, 3-08-1332 tl 69 pöördel ja tl 70). Pärnu Linnavalitsus teavitas asendustäitmise kulude suurenemisest AS Pärna ja OÜ Bluewater 15.04.2008 ning samas dokumendis andis OÜ-le Vändra MP täitekorralduse, milles kinnitas, et sunnivahendit hakatakse koheselt rakendama. Adressaatidele täiendavat tähtaega kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks ei antud. Ringkonnakohus leiab, et kujunenud olukorda arvestades ei saa Pärnu Linnavalitsuse poolt täiendava tähtaja määramata jätmist pidada õigusvastaseks, kuigi ei nähtu selliste asjaolude esinemist, mis oleks objektiivselt takistanud täiendava tähtaja määramist. OÜ Vändra MP esitas 10.04.2008 hinnapakkumise nr 124 (3-08-1332 tl 70) ja kuigi kohtutoimikust ei nähtu nimetatud pakkumuse jõusoleku aega, samuti hankedokumentide järgset minimaalset pakkumuste jõusoleku aega, puuduvad ka andmed selles kohta, et asendustäitmise läbiviimine oleks osutunud täiendava tähtaja andmise korral võimatuks. Seejuures võib viidata, et nt OÜ Lustrum pakkumuse jõusoleku ajaks on märgitud 90 päeva (3-08-1332 tl 69 pöördel) ning ehitustööde päeviku (3-08-1332 tl 96-109) ja kolitava inventari nimekirja (3-08-1332 tl 111122) kohaselt viidi asendustäitmine reaalselt läbi ajavahemikus 21.04.2008 kuni 27.05.2008 ehk pisut enam kui ühe kuu jooksul. Töövõtulepingu (3-08-1332 tl 48-58) sõlmimisest 16.04.2008 kuni asendustäitmise protokolli vormistamiseni 06.06.2008 kulunud aeg (52 päeva) oleks samuti eeldatavalt võimaldanud anda adressaatidele täiendava tähtaja vabatahtlikuks täitmiseks. Teisalt tuleb arvestada, et AS Pärna ega OÜ Bluewater polnud kogu varasema menetluse jooksul näidanud üles mingit valmidust ettekirjutusega pandud kohustust vabatahtlikult täita, vaatamata korduvatele täiendavate tähtaegade andmisele. Sellises olukorras ei saa Pärnu Linnavalitsusele ette heita, et ta ka pärast asendustäitmise rakendamise eeldatavate kulude olulise suurenemise selgumist ei andnud adressaatidele võimalust kohustust vabatahtlikult täita. Ringkonnakohtu hinnangul on usutav, et see oleks üksnes venitanud asendustäitmise läbiviimist ja õiguspärase olukorra taastamist. Nii AS Pärna kui ka OÜ Bluewater esitasid 15.04.2008 täitekorralduse peale kaebused halduskohtule 16.05.2008, mil suur osa asendustäitmise toimingutest oli juba lõpule viidud. Ka taotles OÜ Bluewater esialgse õiguskaitse korras 15.04.2008 täitekorralduse sundtäitmise keelamist halduskohtult alles 29.09.2008 kaebuse täienduses (3-08-978 tl 26-28). Seega on põhjust eeldada, et täiendava tähtaja andmine poleks olnud eesmärgipärane. 13

(20)3-08-1332 29. Käesoleval juhul kujunes asendustäitmise läbiviimise kulude lõplikuks suuruseks 997 373,55 krooni, ehkki 24.09.2007 hoiatuses olid eelduslikud kulud 433 650 krooni ja 15.04.2008 teavitati nende suurenemisest 855 058 kroonini. Seega suurenesid asendustäitmise tegelikud kulud ka pärast nende suurenemisest teavitamist veel 142 315,55 krooni ehk 16,6% võrra. Algses hoiatuses märgituga võrreldes olid tegelikud lammutamise kulud 130% võrra eeldatust suuremad. Vaatamata sellele, et asendustäitmise läbiviimise tegelikud kulud kujunesid eeldatud kuludest oluliselt suuremateks, ei ole kohtuasjas kogutud andmetest lähtudes põhjust asuda seisukohale, et asendustäitmise kulud olid põhjendamatult suured või ületasid Vabariigi Valitsuse 27.11.2001 määruse nr 361 § 3 lg 3 kohase piirmäära, milleks on asendustäitmise toimingute sooritamise eest makstav kohalik keskmine turuhind. Ringkonnakohtu arvates tuleb kohaliku keskmise turuhinnana käsitada hinda, mille eest turuosalised on konkreetsel juhul valmis vajaminevat teenust osutama, mitte abstraktset arvestuslikku keskmist turuhinda. Piirmäär on kehtestatud küll sunnivahendi adressaadi õiguste kaitseks, et vältida põhjendamatult kõrge hinnaga teenuse ostmist sunnivahendi rakendaja poolt, kuid olukorras, kus asendustäitmise vahetu läbiviija on valitud vähempakkumise korraldamise teel ning asendustäitmise viis läbi madalaima hinnaga pakkumuse teinud isik, ei ole võimalik väita, et kulud on põhjendamatult suured, sest konkreetsetel tingimustel ei leidunud järelikult kedagi, kes oleks olnud nõus asendustäitmise väiksemate kuludega läbi viima. Asjas kogutud materjalidest ei ole võimalik järeldada ka seda, et mõni kuludest oleks olnud üldse sisuliselt põhjendamatu (nt kraana kasutamine, ukselukkude sundavamine, filmiteenus vm). Vaieldud pole ka kulude dokumentaalse tõendatuse üle. Eeltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et OÜ Bluewater tellitud spetsialisti hinnang Supeluse tn 22 hooneosa lammutustööde maksumuse kohta (OÜ Ehitusekspert töö nr C-3702/2), mille järgi oli asendustäitmise käigus läbiviidud lammutustööde hinnanguline maksumus 503 041 krooni, ei ole asjakohane, sest sellise hinnaga pakkujad lammutustöödeks puudusid, mistõttu ei oleks nimetatud hind antud situatsioonis taganud tellitud tööde teostamist. Vaidlust ei ole ka selles, et asendustäitmise läbiviimine eeldas selliste tööde tegemist, mida linnavalitsus ei oleks saanud ka ise läbi viia, sest tal puuduvad vastav tööjõud ja tehnilised vahendid, mistõttu oli kolmanda isiku poolt asendustäitmise läbiviimine vältimatu. Sunnivahendi rakendamise olemust ja eesmärke arvestades peab adressaat kandma kõik põhjendatud kulud (

§ 15

lg 2 lause 1), sõltumata hoiatuses märgitud eeldatavate kulude suurusest.

sätte ja mõttega ei oleks kooskõlas olukord, kus osa asendustäitmise kuludest jääksid sunnivahendit rakendava haldusorgani kanda isegi juhul, kui kõik tegelikud kulud olid põhjendatud ja vastasid piirmäärale. 30. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul asendustäitmise tegelikud kulud 997 373,55 krooni vastavad

§-s 15 ja määruses nr 361 esitatavatele nõuetele. Kulude suurus ja kujunemine nähtub üheselt asendustäitmise protokollist ning see oli Pärnu Linnavalitsuse esitatud täitmisavaldusele lisatud. Asendustäitmise kulude sissenõudmisel ongi täitedokumendiks täitekorraldus ja seda täiendav asendustäitmise protokoll. Pärnu Linnavalitsuse 05.06.2008 avaldus seoses asendustäitmise lõppemisega on ringkonnakohtu hinnangul teabetoiming, millega informeeriti OÜ Bluewater ja AS Pärna asjaolust, et asendustäitmine on lõppenud ja sellega seoses on vajalik teha täiendavaid töid hoone seadusliku osa kaitseks, samuti teavitamine ladustatud materjalide hoiutingimustest ja asendustäitmise tegelikest kuludest. Kuigi avalduses on adressaatidele antud muu hulgas tähtaeg asendustäitmise kulude vabatahtlikuks tasumiseks, ei ole asendustäitmise kulude sissenõudmiseks kehtestatud õiguslikku regulatsiooni arvestades (

ei näe ette 14

(20)3-08-1332 asendustäitmise kulude suuruse kohta haldusakti ega kulude vabatahtlikuks tasumiseks tähtaja andmist) põhjust pidada seda adressaatidele rahalise kohustuse panemiseks, vaid sisuliselt informeeris Pärnu Linnavalitsus sellega OÜ Bluewater ja AS Pärna, millal kavatseb linnavalitsus pöörduda asendustäitmise kulude sissenõudmiseks kohtutäituri poole.
  1. Halduskohus on käesolevas asjas iseseisvate nõuetena käsitanud ka AS Pärna ja OÜ Bluewater taotlusi tuvastada, et 15.04.2008 täitekorraldusest ja 05.06.2008 avaldusest eraldivõetuna ei tulene kaebajatele mingeid rahalisi kohustusi. Samas olid kaebajad esitanud ka mõlema dokumendi tühistamise / õigusvastasuse tuvastamise nõuded. Ringkonnakohus nõustub siinkohal vastustajaga, et täitekorraldusest või avaldusest kaebajatele rahaliste kohustuste mittetulenemise tuvastamine ei ole halduskohtumenetluses lubatavaks iseseisvaks taotluseks, vaid sellise tuvastuse näol saab tegemist olla üksnes põhjendustega, miks mingi haldusakt tuleb tühistada või toiming tunnistada õigusvastaseks. HKMS § 6 lg-test 2 ja 3 tulenevalt võib halduskohtule esitatava kaebusega taotleda haldusakti või selle osa tühistamist, peatatud haldusakti täitmist või välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist, peatatud või sooritamata toimingu sooritamist, haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist, avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist, avalikõigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemist. AS Pärna ja OÜ Bluewater 25.03.2009 kaebuse täiendustes (3-08-1332 tl 153-156) esitatud tuvastusnõuded ei vasta ühelegi HKMS §-s 6 ettenähtud taotlusele. Tegemist ei saa olla avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemisega, sest menetlusosaliste vahel pole kunagi olnud vaidlust selle üle, et haldussunnivahendi kohaldamine ei oleks avalik-õiguslik suhe. Raha maksmise kohustuse olemasolu või puudumine ei ole samastatav avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumisega. Halduskohtule ei saa kaebust esitada ka ainuüksi eesmärgiga luua halduskohtu tuvastava otsusega tõendit, mis võiks aidata kaitsta kaebaja õigusi tsiviilasjas (antud juhul konkreetsemalt täiteasjas), sest üldkohus on pädev ise tuvastama tsiviilvaidluse lahendamise aluseks olevad asjaolud. Selles osas on Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebus põhjendatud ja tuleb rahuldada. III OÜ Bluewater ja AS Pärna ülejäänud väited
  2. OÜ Bluewater on leidnud, et ta ei ole asendustäitmise adressaat ning teda ei ole sunnivahendi rakendamise eest hoiatatud. Samuti on OÜ Bluewater seisukohal, et ettekirjutusest tulenevad kohustused ei ole temale õigusjärgluse korras üle läinud. Ringkonnakohus OÜ Bluewater seisukohtadega ei nõustu ja leiab, et OÜ Bluewater kui Supeluse tn 22 kinnistu omanik sundtäitmise läbiviimise ajal oli asendustäitmise adressaat. Kinnistusraamatu andmetest (3-08-1332 tl 189-191) nähtub, et Supeluse tn 22 kinnistu (registriosa nr 1282905) omanik oli kuni 21.01.2008 AS Pärna, seejärel kuni 24.03.2009 OÜ Bluewater ja käesoleval ajal on kinnistu omanikuks taas AS Pärna. Asendustäitmine viidi läbi ajavahemikul 15.04.2008 kuni 05.06.2008, seega ajal, mil kinnistu omanikuks oli OÜ Bluewater. Ettekirjutuse Supeluse tn 22 omavolilise ehitise likvideerimiseks tegi Pärnu Linnavalitsus 21.08.2006 korraldusega nr 722 (3-08-978 tl 8-9) ning sunniraha ja asendustäitmise kohaldamise hoiatuse tegi Pärnu Linnavalitsus 24.09.2007 korraldusega nr 672 (3-08-1869 tl 11-13). Mõlema korralduse adressaadiks oli AS Pärna kui Supeluse tn 22 kinnistu tolleaegne omanik. 15
(20)3-08-1332 33. Tallinna Ringkonnakohus on juba 29.04.2008 ja 03.12.2008 määrustes haldusasjas nr 308-683 selgitanud, et OÜ Bluewater oli ehitise lammutamise kohustuse suhtes AS Pärna eriõigusjärglane

§ 5

lg 2 p 1 tähenduses ning tema suhtes kehtis nii 21.08.2006 ettekirjutusest tulenev kohustus kui ka asendustäitmise kohaldamise kohta AS-le Pärna 24.09.2007 tehtud hoiatus. Ringkonnakohus jääb nimetatud lahendites väljendatud seisukohtade juurde (vt eelkõige 29.04.2008 määruse p 14) ega pea vajalikuks neid korrata. Käesoleva asja lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust ka Supeluse tn 22 kinnistu 24.03.2009 toimunud võõrandamine OÜ-lt Bluewater AS-le Pärna, sest asendustäitmise läbiviimise ajal oli kinnistu omanikuks ehk sundtäitmise adressaadiks OÜ Bluewater, kes on sellest tulenevalt kohustatud tasuma ka asendustäitmise kulud. 34. Seejuures nõustub ringkonnakohus kaebajatega selles, et

-st ei ole võimalik järeldada solidaarvõlgnevuse tekkimist asendustäitmise kulude kandmise osas ning vastustaja ja halduskohtu sellekohased põhjendused on ekslikud. VÕS § 65 lg 2 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Samuti tekib solidaarkohustus siis, kui kohustus on jagamatu (VÕS § 65 lg 3).

§ 5

lg 1 kohaselt on sunnivahendi adressaat isik, keda on ettekirjutusega kohustatud nõutavat tegu tegema või keelatud teost hoiduma või kelle suhtes rakendatakse asendustäitmist.

§ 5

lg 2 p 1 näeb ette, et kui adressaadi kohustused ei ole temaga lahutamatult seotud, võib sunnivahendit rakendada tema õigusjärglasele, kui ettekirjutusest tulenev kohustus kehtib ka tema kohta. Käesoleval juhul tulenes 21.08.2006 ettekirjutusest kohustus lammutada Supeluse tn 22 ebaseaduslik hooneosa. Ehitusseaduse (EhS) § 40 lg 2 nägi ettekirjutuse tegemise ajal ette, et õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik peab sellise ehitise lammutama ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. Nimetatud sättest tulenevalt oli ebaseadusliku ehitise lammutamise kohustus ehitise omanikul. Sisult sama näeb ette ka EhS § 40 lg 2 kehtiv redaktsioon. Kohustuse olemasolu ei sõltu sellest, kas ehitise omanik on mingil viisil seotud ebaseadusliku ehitamisega või mitte (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2008 määrus haldusasjas nr 3-08-683, p 14). Seadusest ei tulene, et ebaseadusliku ehitise lammutamise kohustus saaks olla ehitise varasemal omanikul, sõltumata sellest, kas varasemal omanikul oli tegelikult aega ettekirjutust täita või mitte. Seega sai alates 21.01.2008 asendustäitmise adressaat olla üksnes OÜ Bluewater ja järelikult saab ainuüksi OÜ Bluewater olla ka asendustäitmise kulude tasumiseks kohustatud isikuks. AS Pärna ja OÜ Bluewater saaksid ilma tehingulise või seaduses eraldi sätestatud aluseta olla solidaarvõlgnikud üksnes juhul, kui Supeluse tn 22 kinnistu oleks nende kaasomandis ning nad valdavad ja kasutavad ehitist ühiselt. 35. Kuigi Pärnu Linnavalitsus palus 30.06.2008 kohtutäiturile esitatud täitmisavaldusega pöörata 15.04.2008 täitekorraldus täitmisele üksnes OÜ Bluewater suhtes, mis on kooskõlas ringkonnakohtu eelneva seisukohaga, et sundtäitmise kulude sissenõudmine on võimalik üksnes selle isiku suhtes, kes oli asendustäitmise korras lammutatud ehitise omanik lammutamise ajal, ning AS Pärna õiguste rikkumist toimunud ei ole, tuleb AS Pärna kaebus siiski rahuldada ning tuvastada, et Pärnu Linnavalitsus on pidanud teda õigusvastaselt asendustäitmise adressaadiks. Ehkki AS Pärna ja OÜ Bluewater omavahelised suhted ei oma haldusasja lahendamise seisukohalt sisulist tähtsust ning vaatamata asjaolule, et OÜ Bluewater on täitemenetluse kulud tervikuna tasunud (11.10.2008 maksekorraldus, 3-08-1332 tl 54), tuleb eeldada AS Pärna põhjendatud huvi vaidlustatud 15.04.2008 täitekorralduse õigusvastasuse tuvastamiseks, sest see võib olla vajalik tema õiguste kaitseks suhetes OÜ-ga 16

(20)3-08-1332 Bluewater. Kuigi Pärnu Linnavalitsuse 05.06.2008 avaldus seoses asendustäitmise lõppemisega on adresseeritud üksnes OÜ-le Bluewater ning AS-le Pärna on avaldus saadetud vaid teadmiseks, tuleb eeldada AS Pärna põhjendatud huvi ka nimetatud avalduse õigusvastasuse tuvastamiseks, sest selles on linnavalitsus väljendanud selget seisukohta, et AS Pärna ja OÜ Bluewater vastutavad asendustäitmise kulude hüvitamise eest solidaarselt. 36. OÜ Bluewater on rõhutanud sedagi, et nn tugeva kinnistusraamatu põhimõttest tulenevalt oleks lammutamisettekirjutuse olemasolu pidanud nähtuma kinnistusraamatust, vastasel juhul ei saa see heauskse uue omaniku suhtes kehtida. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Asjaõigusseadus ega kinnistusraamatuseadus ei näe ette võimalust taoliste märgete kandmiseks kinnistusraamatusse ja see ei oleks ka eesmärgipärane. Ringkonnakohus jääb 29.04.2008 ja 03.12.2008 määrustes haldusasjas nr 3-08-683 väljendatud seisukoha juurde, et OÜ Bluewater pidi ehitist oma ettevõtluse tarbeks omandada sooviva mõistliku ja hoolsa äriühinguna ise enne Supeluse tn 22 kinnistu omandamist selgitama välja, kas omandataval kinnistul paiknev ehitis on püstitatud õiguslikul alusel ja kas sellele on antud kasutusluba. Taolise tavapärase hoolsuse mittejärgimisega kaasnevad riskid kannab kinnistu omandaja ise. Asjakohane on ka Pärnu Linnavalitsuse viide lepingueelsetele läbirääkimistele. VÕS § 14 lg 2 esimese lause kohaselt peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Kui müüja seda kohustust ei täida, on tehingu teisel poolel võimalik rakendada võlaõiguslikke õiguskaitsevahendeid (nt hinna alandamine VÕS § 112 lg 1 alusel, lepingust taganemine VÕS § 116 lg 1 alusel vms). See puudutab aga üksnes AS Pärna ja OÜ Bluewater omavahelist tsiviilõiguslikku suhet ega oma tähtsust käesoleva haldusasja lahendamiseks.

§ 5

lg 3 kohaselt on õigusjärglase suhtes lubatud rakendada sunnivahendit pärast seda, kui ta on ettekirjutuses sisalduvast kohustusest ja sunnivahendi rakendamise võimalusest teada saanud. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et OÜ Bluewater oli lammutamiskohustusest teadlik. Ka 15.04.2008 täitekorraldusest nähtub, et 06.02.2008 kinnitas OÜ Bluewater oma teadlikkust lammutamiskohustusest ning Pärnu Linnavalitsus edastas 07.02.2008 OÜ-le Bluewater nii ettekirjutuse, hoiatuse kui ka kohtulahendid, mis kinnitasid ettekirjutuse jõusolekut. Selle asjaolu üle pole vaidlust olnud. Järelikult on sunnivahendi rakendamine toimunud kooskõlas

§ 5lg-ga 3.

IV Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebus täiendava otsuse peale 37. Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebus halduskohtu täiendava otsuse peale ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Iseenesest nõustub ringkonnakohus küll apellandiga, et kohtuasjas vaidluse all olevates küsimustes kohtupraktika seni puudub ja vaidlust ei saa pidada õiguslikult lihtsaks. Samas ei anna see veel alust kaebajatelt vastustaja kasuks välise õigusabi kasutamise eest kantud kulude väljamõistmiseks. Haldusasjades peab haldusorgani poolt välise õigusabi kasutamise kulude väljamõistmiseks haldusasi reeglina väljuma haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 14.01.2009 otsus nr 3-3-1-62-08, p-d 15, 16). Antud juhul see tingimus täidetud ei ole, sest tegemist on haldusorgani enda antud haldusakti sundtäitmisest tuleneva vaidlusega. Sellistes vaidlustes peab haldusorgan üldjuhul olema suuteline ennast ise halduskohtus esindama. Ringkonnakohus rõhutab, et haldusorganile ei saa küll välise õigusabi 17

(20)3-08-1332 kasutamist ette heita, kuid sellega kaasnenud õigusabikulude kaebajatelt väljamõistmine ei ole HKMS § 93 lg-st 5 tulenevalt siiski põhjendatud. Ka käesolevas asjas vaidlusaluse hooneosa lammutamisega teataval määral seotud teistes haldusasjades pole Tallinna Ringkonnakohus pidanud vastustaja menetluskulude kaebajatelt väljamõistmist põhjendatuks (vt 09.06.2009 otsus haldusasjas nr 3-08-118, p 17; 08.12.2008 otsus haldusasjas nr 3-07-226, p 18; 03.12.2008 otsus haldusasjas nr 3-07-2642, p 12; 02.04.2007 otsus haldusasjas nr 3-06-1858, p 14).
  1. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kohtuasja materjalide pinnalt tuvastada ka kaebajate poolt oma menetluslike õiguste kuritarvitamist või menetluse pahatahtlikku venitamist, mis võiks HKMS § 92 lg 8 järgi olla iseseisvaks aluseks Pärnu Linnavalitsuse kantud menetluskulude osaliseks väljamõistmiseks AS-lt Pärna või OÜ-lt Bluewater. Apellandi etteheited seoses kaebajate poolt uute tõendite hilise esitamisega on osaliselt põhjendatud, kuid mitte igasugune viivitus ei pea tooma kaasa viivitanud poolelt menetluskulude väljamõistmist. OÜ Bluewater esitas OÜ Ehitusekspert eksperthinnangu (töö nr C-3702/2) halduskohtule 25.11.2008 (3-08-1332 tl 51-53), eksperthinnangust (3-08-1332 tl 55-63) nähtub selle valmimise kuupäevana 22.10.
  2. Kuigi Pärnu Linnavalitsus vaidles tõendi vastuvõtmisele 25.11.2008 seisukohas (3-08-1332 tl 65-67) vastu muu hulgas selle hilise esitamise tõttu ja Tallinna Halduskohtu 26.11.2008 istungi protokollist (3-08-1332 tl 71 ja pöördel) nähtuvalt põhjustas see tõepoolest kohtuistungi edasilükkamise, kuid OÜ Bluewater esindaja istungil antud seletustest nähtuvalt ei viivitatud tõendi esitamisega pahatahtlikult, vaid loodeti viimase hetkeni mahukama ekspertiisiakti valmimist. Ka halduskohus ei pidanud 17.12.2008 määruses tõendi tagasilükkamist põhjendatuks ja võttis selle asja materjalide juurde (3-08-1332 tl 77). AS Pärna esindaja mitteilmumist 26.11.2008 istungile ei saa pidada menetlusõiguse kuritarvitamiseks ega menetluse pahatahtlikuks venitamiseks, sest vaidlus puudub selles, et advokaat pidi samal ajal viibima teisel kohtuistungil. Halduskohus on otstarbekaks pidanud ka kaebuste muutmist (31.07.2009 määrus – 3-08-1332 tl 202-203). Ringkonnakohtul ei ole põhjust asuda seisukohale, et tulenevalt õigusliku olukorra ebaselgusest, mida on rõhutanud ka Pärnu Linnavalitsus ise, pidi AS-le Pärna ja OÜ-le Bluewater nende poolt kaebuste täienduste esitamise vajadus olema selge juba menetluse varasemas staadiumis ja kaebuste muutmisega on venitatud pahatahtlikult. Menetluse viibimise põhjustanud menetlustoimingute pahatahtlik hilinemisega tegemine ei ole usutav muu hulgas seetõttu, et käesolevas asjas ei ole kohaldatud esialgset õiguskaitset ning OÜ Bluewater tasus asendustäitmise kulud kohtutäituri arveldusarvele juba 11.10.
  3. Kuivõrd Pärnu Linnavalitsuse kasuks õigusabikulude väljamõistmine ei ole põhjendatud ja menetluskulud tuleb jätta tervikuna tema enda kanda, siis ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust ka see asjaolu, kas kõik kulud on kantud seoses käesoleva haldusasjaga või mitte. V Menetlusosaliste taotluste lahendamine
  4. Eelneva põhjal ja HKMS § 46 lg 1 p 2 alusel rahuldab ringkonnakohus AS Pärna apellatsioonkaebuse täielikult ning Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebuse osaliselt. Tallinna Halduskohtu 07.08.2009 otsus tuleb tühistada osas, milles kohus jättis rahuldamata AS Pärna kaebuse tunnistada Pärnu Linnavalitsuse 15.04.2008 täitekorraldus ja 05.06.2008 avaldus teda puudutavas osas õigusvastaseks. Selles osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega rahuldab AS Pärna kaebuse. Halduskohtu otsus tuleb tühistada ka osas, milles kohus AS Pärna ja OÜ Bluewater kaebused rahuldas ning tuvastas, et Pärnu Linnavalitsuse 15.04.2008 täitekorraldusest eraldivõetuna ei tulene kaebajatele mingeid rahalisi kohustusi. Ringkonnakohus teeb nimetatud osas ise uue otsuse, millega jätab kaebused selle taotluse 18
(20)3-08-1332 osas rahuldamata. OÜ Bluewater apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.08.2009 otsus ülejäänud osas muutmata. Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 27.08.2009 täiendava otsuse peale jääb rahuldamata ja halduskohtu täiendav otsus muutmata.
  1. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lg 1 näeb ette, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 93 lg 4 kohaselt kui kõrgema astme kohus muudab alamalseisva kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust. HKMS § 93 lg 5 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
  2. AS Pärna ja OÜ Bluewater on esimese astme kohtus kandnud menetluskulusid mõlemad 160 krooni (riigilõiv 2 x 80 krooni – 3-08-1869 tl 14 ja 33; 3-08-978 tl 6; 3-08-1332 tl 7). Halduskohus mõistis täiendava otsusega mõlema kaebaja kasuks välja 55 krooni (ligikaudu kolmandiku kuludest). Apellatsiooniastmes on nii AS Pärna kui ka OÜ Bluewater tasunud mõlemad riigilõivu 250 krooni (3-08-1332 tl 254 ja 256). Muude menetluskulude kandmise kohta tõendeid esitatud ei ole. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse osas, milles kohus kaebuse rahuldas, sest tegemist ei olnud halduskohtumenetluses lubatava iseseisva taotlusega, tuleb selles osas menetluskulude jaotust muuta. Halduskohtu poolt kaebajate kasuks Pärnu Linnavalitsuselt kummalegi 55 krooni väljamõistmine ei olnud põhjendatud. Et OÜ Bluewater kaebus jääb ringkonnakohtu otsuse alusel tervikuna rahuldamata, jäävad OÜ Bluewater menetluskulud tema enda kanda. Kuna ringkonnakohus rahuldab AS Pärna apellatsioonkaebuse ja kaebuse, siis tuleb AS Pärna menetluskulud vastustajalt välja mõista tervikuna (tasutud riigilõivud kokku 410 krooni). Ringkonnakohus nõustub seejuures halduskohtu 27.08.2009 täiendavas otsuses väljendatud seisukohaga, et juhul, kui menetluskulud koosnevad ainuüksi tasutud riigilõivust, siis eraldi menetluskulude nimekirja esitamata jätmine ei saa HKMS 93 lg 1 sisu ja eesmärki arvestades olla menetluskulude väljamõistmata jätmise aluseks. Seisukohale, et üksnes ühe kululiigi ja kulude selgelt väljendatud suuruse korral ei ole kulude hüvitamise taotluse rahuldamiseks eraldi kohtukulude nimekirja esitamine vajalik on varem asunud ka Riigikohus (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2001 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-01). Seejuures vastas tollal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 3 sisuliselt praegusele HKMS § 93 lg-le
  4. Pärnu Linnavalitsus taotles esimese astme kohtus menetluskulude väljamõistmist kokku 104 649,10 krooni (õigusabikulu 104 040 krooni ja tunnistajatasu 609,10 krooni). Halduskohus jättis vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Apellatsiooniastmes taotles Pärnu Linnavalitsus menetluskulude väljamõistmist kokku 16 570 krooni (riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 16 320 krooni). Esitatud on menetluskulude nimekiri ja kulude tasumist tõendavad dokumendid. AS Pärna ja OÜ Bluewater vaidlesid kohtuistungil Pärnu Linnavalitsuse menetluskulude väljamõistmise taotlusele vastu ja leidsid, et haldusorgan peab oma menetluskulud ise kandma. Ringkonnakohtu poolt eespool punktis 37 märgitud põhjustel jäävad Pärnu Linnavalitsuse poolt nii esimese kui ka teise astme kohtus kantud menetluskulud tema enda kanda. Kuigi Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb ka tema poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv jätta tema enda kanda, sest põhiosas 19
(20)3-08-1332 (apellatsioonkaebus rahuldamata. Lilianne Aasma halduskohtu täiendava otsuse peale) Kaire Pikamäe jääb apellatsioonkaebus Virgo Saarmets Osaliselt tühistatud Riigikohtu 26 01 2011 otsusega nr 3-3-1-70-10 RESOLUTSIOON
  1. Rahuldada AS Pärna ja OÜ Bluewater kassatsioonkaebused osaliselt.
  2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  3. aprilli
  4. a otsus haldusasjas nr 3-08-1332 osas, millega rahuldati Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu
  5. augusti
  6. a otsuse peale ja tühistati see otsus osas, millega tuvastati, et Pärnu Linnavalitsuse
  7. aprilli
  8. a täitekorraldusest eraldivõetuna ei tulene AS-le Pärna ja OÜ-le Bluewater mingeid rahalisi kohustusi. Muus osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu
  9. aprilli
  10. a otsuse resolutiivosa muutmata. Täiendada selle otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
  11. AS Pärna ja OÜ Bluewater poolt tasutud kautsjonid tagastada.
  12. Välja mõista Pärnu Linnavalitsuselt AS Pärna kasuks viimase poolt Riigikohtus kantud menetluskulud 517,68 eurot. 20
(20)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.