Vastuhageja palub kohustada vastukostjat lõhutud raudtee harutee taastada lõhkumise eelsel (hiljemalt 03.06.2007.a.) kujul ning kohustada andma kinnitus mitte võimaldada edaspidiselt rünnet enda hallatavalt territooriumilt (XXX) KVETOÜ varale, mis asub krundil aadressiga XXX. Menetluskulud palub jätta vastaspoole kanda (lk 77-82, 212-214). Vastuhageja ei nõustunud vastukostja vastuväidetega ja jäi oma seisukohtade juurde (241246, 273-274, 283). Tõendid: ehitisregistri väljavõte
Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist ja lg 2 järgi võivad omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega.
korral on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma.
lg 1 järgi siis, kui omanikul, kellel puudub vajalik juurdepääsutee avalaikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus, juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Kohus leiab, et
lg 1 alusel saab nõuda juurdepääsu ka üle teisele isikule kuuluva vallasasja, mis asub kolmandale isikule kuuluval maatükil, juhul kui takistusi teeb vallasasja omanik, mitte maatüki omanik. Hagi Vaidlus puudub selles, et hagejale kuulub kinnisasi XXX nr XXX, sh asi on kantud kinnistusraamatusse kandega 15.08.08 käesoleva menetluse ajal (esitatud vastav kinnistusraamatu elektrooniline väljavõte), kostjale kuulub kaks kinnisasja XXX nr XXX ja XXX nr XXX, sj viimne on kantud kinnistusraamatusse kandega 26.09.08 (vastavad kinnistusraamatu väljavõtted). Hageja kinnistul asub ehitis, mida kasutab hageja laona. Vaidlus puudub ka selle üle, et kostjale kuulub raudtee harutee lõik, mis ei ole ühenduses ühegi muu raudteeosaga käesoleval ajal, raudtee harutee lõik asub riigi reformimata maal XXX, mis on kõrvuti hagejale kuuluva kinnisasjaga nr XXX. Märgitud raudtee harutee lõik 270 m on kostja poolt omandatud vastavalt notariaalselt tõestatud müügilepingule (vastav not. tõest leping 354 19.05.05, lk 88). Seega on märgitud harutee lõigu näol tegemist vallasasjaga ja kostjale kuuluva omandiga. Eeltoodu tõttu puudub kohtul vajadus anda hinnang raudtee harutee kohta välja antud tunnistustele ja muudele Raudteeinspektiooni aktidele. Vaidluses selle üle, kas kostja teeb hagejale takistusi, ei oma tähendust see, kas ja mis asjast on märgitud lõik kasutuses või mitte ja milline on tema tehniline seisund käesoleval ajal, kas ta on kasutatav ja milline majanduslik huvi on kostjal selle asja vastu, mistõttu ei anna kohus ka nendele väidetele/vastuväidetele ja vastavatele tõenditele hinnangut. Vaidlus puudus ka selles, et kostja sulges hagejale juurdepääsu üle XXXasuva raudtee harutee lõigu kinnisaajale XXX. Vaatluse käigus selgus, et hageja kinnistul asuv kinnistu on piiratud müüriga, sj ulatub müür sisuliselt Sõle tänavale ja lisaks piirneb veel XXXterritooriumiga, millel asub märgitud kostjale kuuluv raudteeharutee ning kostjale kuuluvate kinnistutega. Paavli tänava pikendus, mis külgneb mainitud müüriga, on välja ehitamata. Kohus leiab, et märgitud vaatlusega on leidnud kinnitust asjaolu, et hagejal puudub 6 vajalik juurdepääsutee avalikult teelt kasutavale teele, samas külgneb hageja enda kinnistu XXXasuva territooriumiga, mis on reformimata maa ja mille kaudu on hagejal mõistlik läbipääs oma kinnistu juurde, küll aga üle kostja raudteeharu, st üle kostjale kuuluva vallasasja. Vaidlus puudus selles, et kostja sulges hagejale juurdepääsu üle XXXüle vastava raudtee harutee vastavate takistustega pani ette tara, betoonist alused, kuna kostja kinnitas, et raudtee haru lõhuti ja et see enam ei korduks. Seega on tõendatud, et kostja on rikkunud hageja omandiõigust pääseda juurde oma asjale, st kasutada ja vallata ja selle tõttu ei pea kohus andma täiendavat hinnangut hageja poolt esitatud fotodele (7-11). Vaidlus puudus selles, et hageja on aastaid talle varem vallasasjana kuulunud ehitise juurde pääsenud just üle XXXasuva territooriumi ja üle kostjale kuuluva raudtee harutee. Seega on asjas tõendatud, et sellisel viisil asjale juurdepääs on olnud mõlemale talutav, mõistlik ja seega väljakujunenud ega ole olnud koormav kummalegi poolele oma õiguste teostamisel. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et märgitud XXXasuva territooriumi ja üle kostja vallasasjaks oleva raudtee harutee on piisavalt mõistlik viis ja võimalus hagejale pääseda oma kinnistul asuva ehitise- laohoone juurde ja samadel kaalutlustel ei ole kohtu arvates mõistlik see, kui hageja peaks tegema kulutusi kas kinnistut piirava müüri lõhkumiseks ja vastavate teede ehitamiseks, sest Paavli tänava pikendus ei ole välja ehitatud ja Sõle tänavapoolsest osast tuleks samuti ehitada välja tee üle kõnnitee. Eeltoodu tõttu ei oma vaidluses kaalu poolte väited sellest, kas detailplaneeringutega on kehtestatud teatud viisil liiklusskeem või mitte, kas Paavli tänava pikendus ehitatakse välja või mitte. Seetõttu ei anna kohus hinnangut vastavale planeeringule, skeemidele, plaanidele. Kostja esitas kohtule hageja taotluse saamaks ehitise lammutamiseks vastava loa, küll aga leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole märgitud müür lammutatud, puudub Paavli tänava pikendus kui avalik tee ja puudub piisav juurdepääs Sõle tänavale, mistõttu käesoleval juhul ei muuda hageja taotlus asja lammutamiseks vajadust määrata hagejale juurdepääsuteed teisiti kui kohus ülalpool tuvastas. Kostja väitis, et sulges hagejale võimaluse pääseda oma asja juurde üle kostja raudtee harutee lõigu seetõttu, et tema vallasasi lõhuti osaliselt ära ja et kostja kasutas omaabi.
sätestab omandi/valduse kaitse omaabi eeldused, milleks on: 1) valdaja võib oma valdust omavoli vastu kaitsta jõuga, sj on omavoli see kui on isik valdaja nõusolekuta seadusevastaselt asja valdust rikkunud või valduse ära võtnud (§ 41 lg 1), Iseenesest ei ole vaidlus all asjaolu, et kostjale osaliselt lõhuti raudtee lõiku selliselt, et maast võeti üles liiprid ja kohus nõustub kostjaga, et tal oli õigus oma vallasasja kaitsta
lg 1 mõtte kohaselt edasise lõhkumise vastu selliselt, et piirata oma vallasasjale juurdepääsu, küll aga ei saa selline kaitse olla suunatud hagejapoolse omandiõiguse teostamise rikkumisele e. kostjal puudus samas õigus teha taksitusi hagejale tema asjale juurdepääsuks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue, milles ta palub lõpetada kostjat omandiõiguse rikkumine juurdepääsu sulgemisega XXX territooriumile ning taastama valdus juurdepääsuteele XXX territooriumile üle XXXkrundi, kuulub
Kuna menetluse käigus kinnistati hagejale XXX asuv maatükk, tuleb muutunud situatsioonis hageja eelmärgitud nõue rahuldada järgmiselt: kohustada KVETOÜ-d lõpetama AS PL omandiõiguse rikkumine juurdepääsu sulgemisega kinnistule XXX, asukohaga XXX ning taastama AS-le PL juurdepääs kinnistule XXX asukohaga XXX üle XXX asuva krundi. 7 Hageja palus kohustada kostjat ka edaspidiselt hoiduma hageja omandiõiguse rikkumisest ja edaspidisest takistuste tegemisest juurdepääsule üle XXX asuva krundi vastavalt XXX asuvale territooriumile. Vaatluse käigus selgus, et käesolevaks ajaks on kostja kõrvaldanud takistused selleks, et hageja saaks üle raudtee harutee ja XXX asuva territooriumi oma kinnistule. Kostja on esitanud kohtule pooltevahelise akti 17.09.08
järgi kostjalt, et viimane hoiduks edasisest hageja omandiõiguse rikkumisest pääseda XXX asuva kinnasasja XXX juurde üle XXX asuva krundi ja raudtee harutee lõigu ja märgitud nõue kuulub seega rahuldamisele. Vastuhagi Vastuhageja soovib, et vastukostja lõpetaks tema omandiõiguse rikkumise ja taastaks rikkumiseelse olukorra ja et annaks kinnituse, et hoiduks edaspidisest ründest vastuhageja vastu. Vastavalt TsMS 658 lg 2 on ringkonnakohtu otsus õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel maakohtule uuel asja läbivaatamisel kohustuslik ja seega on ka määruses antud juhised kohustuslikud. Tallinna Ringkonnakohtu määruses 22.04.08, millega tühistati maakohtu vastuhagi menetlusse võtmise määrus, antud seisukohad käesolevas vaidluses osas, et vastuhageja on esitanud negatoorhagi, mis on iseenesest lubatav. Küll aga ei ole määrusega antud hinnangut hagi aluseks olevatele faktilistele asjaoludele ega nende tõendatusele ja seisukohtu hagi rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks ja seega tuleb vaidluses tuvastada ka hagi aluseks olevad faktilised asjaolud või nende puudumine. Seda, millist tüüpi omandiõiguse rikkumisega on tegemist ja kas tegemist on § 89 märgitud asjaoluga, tuleb samuti tuvastada sisuliselt. Vaidlus puudus selles, et 04.06.07 lõhuti ära osaliselt märgitud vaidlusalune raudtee harutee lõik, kisuti üle liiprid ja osaliselt ka relsid ja vaatluse käigus selgus, et endiselt on liiprid lahti. Seega on vastuhagejale kuuluv vallasasi lõhutud ja katki ja ta ei ole säilinud osaliselt endisel kujul, mistõttu ei ole ta kasutav eesmärgipäraselt. Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et JMOÜ demonteeris vastukostjaga sõlmitud lepingu raames vastuhagejale kuulva raudtee eksituse tõttu. Esitatud Tallinna Ringkonnakohtu äärsest 27.09.07 nähtub, et JMOÜ tegi vastukostjaga sõlmitud lepingu alusel vanaraua äravedu, määrusega on tühistatud kriminaalmenetluse raames Riigiprokuratuuri 05.09.07 määrus millega jäi rahuldamata vastuhageja kaebus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta. Seega on vastuhageja raudtee harutee lõigu demonteerimine aset leidnud eelkõige vastukostja kinnistust lähtuvalt ning viimasega sõlmitud lepingu raames, mistõttu saab rääkida iseenesest vastukostja vastutusest vastuhageja omandi rikkumise eest TsÜS § 132 lg 2 mõtte kohaselt, mille järgi vastutab isik vastutab teise isiku käitumise või temast tuleneva asjaolu eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuse täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenev asjaolu on seostud selle kohustuse täitmisega. Küll aga leiab kohus, et
tuleneva õiguskaitsevahendi ehk negatoorhagi esitamise eelduseks on eelkõige omandi selline rikkumine, mis ei ole seotud valduse kaotusega vaid muu rikkumisega eelõige materiaalsete ja 8 mõtteliste mõjutuste korral, kus juures asja valdus säilib, kuid piiratud on asja kasutamine: näiteks naabruskinnistult või muult asjalt levivad negatiivsed mõjud, mida ei pea taluma (lärm kõrvalt kinnistult, vee suunamine teisele kinnistule, prügi panemine, asja blokeerimine, valguse piiramine, puujuurte kasvamine kanalisatsiooni, fotografeerimine), sj ei ole asja kasutamise takistus ehk omandi rikkumine tingitud asja lõhkumisest. Eelpool tuvastas kohus, et märgitud raudtee harutee on katki, on lõhutud ehk kahjustatud, mille tõttu ei saa vastuhageja seda asja kasutada, mistõttu ei ole tegemist mitte omandi rikkumisega
tähenduses ehk olukorraga, kus omand on säilinud endisel kujul, kuid sellele mõjuvad teiselt kinnisasjalt sellised mõjud, mida ei pea taluma. Antud juhul on asi lõhutud ja seega ei saa vastuhageja oma õiguste rikkumist taastada esitatud hagi kaudu, vastuhageja ei ole soovinud kahjunõuet ega kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõuet esitada (lk 79). Eeltoodu alusel leiab kohus, et vastuhagi tuleb jätta rahuldamata, mistõttu puudub vajadus anda hinnang vastuhageja taotluse alusel väljanõutud fotodele raudtee harutee seisundist (lk 352-363) ja vastukostja poolt esitatud fotodele (379,381, lk 382-383). Mis puutub poolte väidetesse sellest, millises seisundis oli ja on raudtee harutee, kas see on amortiseerunud või mitte, milline on vastavate kohalike omavalitsusüksuste või riigiasutuste arvamus märgitud haruteest, selle seisundust ja selle perspektiivikusest, kas märgitud harutee alusel maal seatakse vastuhageja kasuks hoonestusõigus või mitte, milline on selle harutee väärtus, ei oma ka vastuhagi raames tähendust, sest iseenesest ei saa seostada omandi rikkumist sellega, kas ta on rikkuja või omaniku või kolmanda isikute jaoks väheväärtuslik või mitte. Väärtus ja selle võimalik vähenemine omaks tähendust kohtu arvates kahju hüvitamise nõude esitamise raames. Eeltoodu tõttu ei anna kohus ka nendele väidetele/vastuväidetele hinnangut, samuti ei anna hinnangut vastavatele Tallinna Linnavolikogu otsustele, detailplaneeringutele, Tallinna Linnavalitsuse ja selle allasutuste õigusaktidele, kirjadele ja vastavate komisjonide protokollile, Harju Maavanema ja Harju Maavalitsuse vastavatele õigusaktidele ja nende kirjadele, vastuhageja kirjadele vastavatele ametitele, raudtee harutee kohta esitatud dokumentatsioonile (pass, registri väljavõte, Raudteeinspektisooni vastavad aktid). Kohtu arvates omavad eelkõige märgitud kohaliku omavalitsuse ja riigi vastavate asutuste kirjad, aktid ja võimalikud raudtee harutee dokumendi tähendust vaidluses vastavate ametite ja riigiga selle üle, kas hoonestusõigus on seatav või mitte. Menetluskulud TsMS § 162 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks teeb kohus otsuse. Kuna hagi kuulub rahuldamisele ja vastuhagi jääb rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud hagis kostja kanda ja vastuhagis vastukostja menetluskulud vastuhageja kanda. Kohtunik 9 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.