) § 1361 lõike 1 ning § 130 lõike 1 punkti 51 alusel Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 778 000 krooni (49 723,26 eurot) V. T. nimel kinnistusraamatusse kantud kinnistule, registriosa nr xxxxxxx, Harjumaa, Xxxxxx vald, Xxxxx küla, Xxxxxxx tee xx.
Hinnates kõiki kontrollimise käigus kogutud tõendeid kogumis jõudis maksuhaldur seisukohale, et äriühing kajastas oma raamatupidamises tegelikult mittetoimunud tehingute kohta OÜ Mego Ehitusgrupp nimel vormistatud arveid, vähendades nendel kajastatud käibemaksu võrra oma tasumisele kuuluvat käibemaksu ja kandes arvetel näidatud summad oma ettevõtluse kuludesse. Samuti on OÜ Ravitac teinud fiktiivsete arvete alusel väljamakseid OÜ-le Mego Ehitusgrupp. Seega tegi OÜ Ravitac ettevõtlusega mitteseotud kulutusi, mis kuuluvad tulumaksuga maksustamisele kui OÜ Ravitac poolt tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ Ravitac on tahtlikult kajastanud oma raamatupidamis- ja maksuarvestuses OÜ Mego Ehitusgrupp nimel vormistatud tehinguteta arveid, eesmärgiga vähendada oma maksukohustust. Jõustunud maksuotsuses on maksuhaldur tuvastanud OÜ Ravitac poolt edastatud dokumentidele, antud seletustele ning kolmandatelt isikutelt saadud tõenditele tuginedes, et kontrollitaval perioodil ei tegelenud OÜ Mego Ehitusgrupp ettevõtlusega ning seega ei osutanud OÜ-le Ravitac teenuseid, st kontrollimisele esitatud arvetel näidatud tehinguid ei ole toimunud. Lähtudes eeltoodust ei kuulu perioodi august 2008 kuni september 2009 (k.a) eest OÜ Ravitac arvetel näidatud sisendkäibemaks summas 290 072 krooni sisendkäibemaksu hulgas deklareerimisele. Samuti puuduvad OÜ-l Ravitac raamatupidamise dokumendid, mis tõendavad OÜ-le Mego Ehitusgrupp teostatud väljamaksete summas 1 793 058 krooni seotust äriühingu ettevõtlusega. Tasumiseks kuuluvat arvet, mille taga tegelikkuses puudub reaalne tehing, ei saa lugeda raamatupidamise algdokumendiks. Maksuhaldur on jõudnud seisukohale, et OÜ Ravitac ei ole OÜ-lt Mego Ehitusgrupp teenuseid saanud. Kontrollimisel selgus, et väljamaksed on tehtud seoses selliste väidetavate majandustehingutega, mille toimumine kuludokumentidel näidatud teenuste osutajaga ei leidnud kinnitust. Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ Ravitac juhatuse liikmeks kontrollitaval perioodil (01.08.2008.a-30.09.2009.a ) oli T. T.. Maksuotsusega nr 12.2-3/8218-10 määrati OÜ-le Ravitac tasumiseks 766 707 krooni (49 002 eurot), s.h:
lg 1 sätestab, et juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuse tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel.
lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.
lg 1 tulenevalt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks vastutusotsuse kolmandale isikule, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuse täitmise eest.
lg 5 järgi kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul. Käesoleva seaduse §-des 38-40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist käesoleva seaduse § 130 lg 1 punktis 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Taotleja on seisukohal, et vastutusmenetluse algatamine juhatuse liikmete vastu on põhjendatud, kuna 27.04.2010.a maksuotsus on täitmata, OÜ Ravitac ei oma rahalisi vahendeid ega piisavas väärtuses registrivara. Taotleja on algatanud T. T. suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine
Vastutusotsusega esitab maksuhaldur nõude nimetatud isiku vastu, tasuda OÜ Ravitac maksuvõlg, mis seisuga 28.12.2010.a on 778 000 krooni (49 723,26 eurot). Maksuhaldur on maksumenetluse käigus kogutud tõendite alusel jõudnud seisukohale, et OÜ Ravitac on tahtlikult kajastanud oma raamatupidamis- ja maksuarvestuses OÜ Mego Ehitusgrupp nimel vormistatud tehinguteta arveid, eesmärgiga vähendada oma maksukohustust. Maksuhalduri hinnangul on OÜ Ravitac ja OÜ Mego Ehitusgrupp vaheliste tehingute puhul tegemist ettekavatsetud ja tahtliku maksupettuse korraldamisega isikliku kasu saamise eesmärgil. Maksuhalduri hinnangul ei saa selline olukord tekkida kogemata ja tahtmatult. T. T., olles OÜ Ravitac ainuke juhatuse liige, korraldas äriühingu raamatupidamist, esindas äriühingut tehingutes kolmandate isikutega (sh Maksu- ja Tolliamet). Sellest tulenevalt oli T. T.l OÜ-s Ravitac võimalus korraldada ja kontrollida äriühingu majandustegevust, raamatupidamist, laekumisi ja kulusid ning korraldada ja kontrollida deklareeritud maksude õigsust ja maksude õigeaegset tasumist. Maksuhaldur on seisukohal, et T. T. tegevus OÜ Ravitac nimel, mille käigus kajastati äriühingu raamatupidamises ettevõtluse kulusid ja sisendkäibemaksu, fiktiivseid tehinguid kajastavate arvete alusel, oli suunatud maksupettuse toimepanemisele. Nimetatud tegevus viis maksunõude esitamiseni äriühingu vastu ning põhjustas OÜ Ravitac maksuvõlad. Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust leiab taotleja, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole T. T. nimele registreeritud kinnisvara. Rahvastikuregistri andmebaasi kohaselt on T. T. abikaasaks alates xx.xx.xxxx.a V. T. (isikukood xxxxxxxxxxx). Abieluvararegistri andmete kohaselt ei ole seisuga 21.12.2010.a T. T. kohta registrikaart avatud. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasist nähtub, et V. T. omanduses on registriosa nr xxxxxxx, elamumaa Harjumaa, Xxxxxx vald, Xxxxx küla, Xxxxxxx tee xx, suurusega 1275 m2. Nimetatud registriosal võõrandamise keelumärked puuduvad. 29.11.2010.a tegi taotleja Harju Maakohtu Tallinna linna ja Harjumaa kinnistusjaoskonnale järelepärimine 13-7/149-01. Taotleja palus edastada koopiad dokumentidest, mille alusel on 30.11.2001.a sissekantud kinnisturaamatu II jakku registriosa xxxxxxx omanikuna V. T.. Vastuseks järelepärimisele 01.12.2010.a edastas Harju Maakohtu kinnistusosakond kinnistu hüpoteegiga koormamise lepingu, ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu. Edastatud lepingutest nähtub, et 29.08.2001.a V. T. omandas kinnistusregistrisse registriosa nr xxxxxxx all kantud Xxxxxx vallas Xxxxx külas Xxxxxxx tee xx asuva kinnistu. Taotleja on tuvastanud, et V. T. on omandanud kinnistu aadressil Xxxxxxx tee xx, Xxxxx küla, Xxxxxx vald 29.08.2001.a, st abielu kestel. Taotleja leiab, et kinnistu registriosa numbriga xxxxxxx on T. T. ja V. T. ühisomandis. Seega kuulub T. T.´le kui ühisomanikule kindlaksmääramata osa ühises asjas. Tulenevalt
¹ lg-st 1 ja § 130 lg 1 p-st 5¹ on maksuhalduril õigus taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale, mis kuulub maksukohustuslasele, kelle suhtes viiakse läbi maksude tasumise õiguse kontroll. AÕS § 364 kohaselt kohaldatakse kohtulikule hüpoteegile hüpoteegi kohta käivaid sätteid. AÕS § 325 lg 1 järgi võib kinnisasja hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib kinnisasja mõttelist osa hüpoteegiga koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa. AÕS § 73 lg 1 järgi võib kaasomanik temale kuuluva mõttelise osa ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada. Erinevalt kaasomanikust ei saa ühisomanik temale kuuluv kindlaksmääramata osa ühises asjas vabalt käsutada (sealhulgas ka koormata hüpoteegiga). Ühisomaniku kindlaksmääramata osa ühises asjas ei saa kinnisasjast eraldi hüpoteegiga (sealhulgas ka kohtuliku hüpoteegiga) koormata. Lähtudes eeltoodust leiab taotleja, et T. T. vastu tulevikus tekkivate nõuete täitmise tagatiseks tuleb hüpoteegi seada T. T. ja V. T. ühisomandis olevale kinnistule registriosa nr-ga xxxxxxx tervikuna. Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust leiab taotleja, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Tulenevalt
¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui T. T. on esitanud tagatise
lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 778 000 krooni (49 723,26 eurot) ja valides tagatise liigi vastavalt
§-s 122 loetelule.
¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 3.
lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada
lõike 1 punktides 1–51 sätestatud täitetoimingud.
lg 1 p 51 sätestab, et kui maksukohustuslane ei ole maksuvõlga tasunud maksuhalduri poolt käesoleva seaduse § 129 alusel, maksuotsuses või vastutusotsuses määratud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist. Maksuhalduril on õigus taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale või laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile. Hüpoteegi suhtes kohaldatakse asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni.
alusel.
lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Maksuhaldur on põhistanud oma väidet, et T. T. vastutab OÜ Ravitac maksuvõla tekkimise eest. OÜ Ravitac maksuvõlga ei ole õnnestunud sisse nõuda, kuna äriühing ei oma rahalisi vahendeid ning registervara ei kata olemasolevaid nõudeid. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole T. T. nimele registreeritud kinnisvara. Rahvastikuregistri andmebaasi kohaselt on T. T. abikaasaks alates xx.xx.xxxx.a V. T.. Abieluvararegistri andmete kohaselt ei ole seisuga 21.12.2010.a T. T. kohta registrikaart avatud. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasist nähtub, et V. T. omanduses on registriosa nr xxxxxxx, elamumaa Harjumaa, Xxxxxx vald, Xxxxx küla, Xxxxxxx tee xx, suurusega 1275 m2, mille V. T. omandas 29.08.2001.a. PkS § 211 kohaselt kui enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abielude puhul abikaasadevahelistele varalistele suhetele alates käesoleva seaduse jõustumisest käesolevas seaduses varaühisuse kohta sätestatut. Vastavalt PkS §-le 25 varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. PkS § 33 lg 3 kohaselt vastutab kumbki abikaasa kolmanda isiku ees olevate kohustuste eest oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. AÕS § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Taotleja poolt kohtule esitatud andmetest nähtuvalt on, et V. T. on omandanud kinnistu aadressil Xxxxxxx tee xx, Xxxxx küla, Xxxxxx vald 29.08.2001.a, st abielu kestel. Seega on kinnistu registriosa numbriga xxxxxxx T. T. ja V. T. ühisomandis. Tulenevalt
¹ lg-st 1 ja § 130 lg 1 p-st 5¹ on maksuhalduril õigus taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale, mis kuulub maksukohustuslasele, kelle suhtes viiakse läbi maksude tasumise õiguse kontroll. Ühisomaniku kindlaksmääramata osa ühises asjas ei saa kinnisasjast eraldi hüpoteegiga koormata. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik ja põhjendatud T. T. vastu tulevikus tekkivate nõuete täitmise tagatiseks seada hüpoteek T. T. ja V. T. ühisomandis olevale kinnistule registriosa nr-ga xxxxxxx tervikuna. Kohus leiab, et taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Indrek Paukštys Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.