). Kuna pooled sõlmisid järelmaksuga müügilepingud, kuuluvad kohaldamisele ka
Tulenevalt lepingu hinnast ning tagasimakse tähtajast on tegemist
lg 1, 3 kohase tarbijakrediidilepinguga.
kohaselt oli hageja kohustuseks anda kostjale üle 23.03.2008.a ja 04.09.2008.a sõlmitud müügilepingute objektis olnud kaubad ning kostja kohustuseks nende eest tasuda. Kostja maksekohustus tekkis ka
järgi.
alusel on hagejal õigus nõuda maksete tasumisega viivitamise korral viivist ning
Kostja ei ole hagiavaldusele sisulisi vastuväiteid esitanud ega hageja arvutusi vaidlustanud. Kohus leiab eeltoodu alusel, et hagiavaldus tuleb rahuldada täies ulatuses. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on menetluskuludeks nimetanud tasutud riigilõivu 5000 krooni. Kohus leiab, et hageja nimetatud menetluskulu on põhjendatud ning selle kandmine on tõendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõivu 5000 krooni. Kohtuotsuse täitmise kord TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja palus määrata kohtuotsusega väljamõistetav summa tasumisele ositi 500 krooni kuus. Kostja on esitanud oma majanduslikku olukorda kajastavad tõendid. Pangaväljavõttest nähtuvalt laekus kostja arvele töötasu 08.10.2010.a ning kuu hilisema aja kohta ei ole väljavõtet esitatud. Kostja on teinud oma arvele sularaha sissemakseid, ta on saanud lapse eest sotsiaaltoetust ning raha Taivo Lakakilt. Kostja kuue kuu kreeditkäive on olnud 100 467.60 krooni. Kostja lapsele on määratud raske puue, millega kaasnevaks kõrvalkuluks on lisakulutused logopeedilisele abile. Kostja on Eesti Maaülikooli päevases õppevormis täiskoormusega üliõpilane. Hageja on olnud nõus sõlmima kostjaga kokkulepet, mille kohaselt kostja tasub hagejale võlgnevuse 1000 krooni kaupa kuus. Kohus leiab, et kostja esitatud tõendid ei anna alust määrata kohtuotsuse täitmise korda vastavalt kostja taotlusele. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töötu ega selgitanud, kuidas saab tema sissetulek olla viimase kuue kuu jooksul keskmiselt 16 744 krooni kuus. Pangaväljavõttest nähtuvalt jääb kostja töötasu alla 6000 krooni. Kohus leiab, et antud juhul on põhjendatud määrata otsuse täitmise kord hageja poolt kompromisslepinguks pakutu järgi. Kostjal tuleb tasuda võlgnevus ja menetluskulud kokku 26 474 krooni (21 474 + 5000) osamaksetena, tasudes selleks 1000 krooni kuus 26 kuu jooksul. Esimene makse tuleb teha 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Viimase, 27. kuul tehtava makse suuruseks on 474 krooni. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.