2-10-51605 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Määruse tegemise aeg ja koht 03.detsember 2010.a, Jõhvi Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-10-51605 Menetlusosalised ja nende esindajad M. K.i avaldus nõusoleku saamiseks eestkostetava nimel tehingute tegemiseks Avaldaja M. K. (isikukood xxx, elukoht xxx) Puudutatud isikud: A. M. (isikukood viibimiskoht xxx) xxx, registrijärgne elukoht xxx, Esindaja: vandeadvokaat Peeter Järv Peeter Järve Advokaadibüroo; Keskväljak 19, 63301 Põlva); Kohtla-Järve linn (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu, registrikood 75001017, asukoht Keskallee 19,30395 KohtlaJärve) Esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Allan Valk (Advokaadibüroo Hansa Law Offices OÜ; Rakvere 14, 41532 Jõhvi); Menetluse staatus E. M. (isikukood xxx, elukohtxxx) Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- M. K.i avaldus rahuldada.
- Anda M. K.´ile nõusolek eestkostetava A. M.´i (IK xxx) nimel tehingute tegemiseks, milleks on korteriomandi aadressil xxx kaasomandist (kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Kohtla-Järve jaoskonna registrissa nr 1683007) käsutamine (võõrandamine) vastavalt kehtivale turuhinnale ning pärast võõrandamislepingu sõlmimist nõusoleku andmine A. M.´i kustutamiseks Viru Maakohtu kinnistusosakonna Kohtla-Järve jaoskonna registriosa nr 1683007 teisest jaost omanikuks olemise kohta.
- Jätta avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD Viru Maakohtu 08.oktoobri 2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-26535 oli A. M.´i eestkostjaks määratud M. K., kes on eeskostetava seaduslik esindaja ja kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine on ülesannete piirides. A. M. ei või iseseisvalt tehinguid teostada. 19.10.2010.a esitas M. K. Viru Maakohtule avalduse nõusoleku andmiseks eestkostetava nimel tehingute tegemiseks. Avalduse kohaselt kuulub A. M.´ile korter asukohaga xxx. Talveperioodil on korteril suured kommunaalkulud, samuti on vaja maksta ka hooldekodu kulud. Avaldaja palub anda talle nõusolek eestkostetava (A. M.) nimel tehingu tegemiseks, milleks on A. M.ile kuuluva korteriomandi aadressil Hobuseraua 15-7, Kohtla-Järve ostu-müügitehingu tegemine. Kohus küsis TsMS § 552 alusel linnavalitsuse seisukohta. Kohtla-Järve Linnavalitsus leidis, et kuna kuna A. M. elab hooldekodus, mille teenuste eest on tarvis regulaarselt tasuda,ei ole antud olukorras otstarbekas korteriomandit pidada ning tasuda selle kommunaalkulusid, mis võivad lõppkokkuvõttes osutuda liigkoormavaks (arvestades veel korteri turuhinda). Arvestades praegust turusituatsiooni, on vähetõenäoline ka korteri normaalsetel tingimustel üürile andmine. Antud juhul tuleks pigem kokku hoida ja keskenduda A. M.´i reaalsetele vajadustele. Üsna tõenäoline on see, et A. M. ei vaja enam seda korterit ja hooldekodus on tal kindlasti parem elada. Kohtla-Järve linna arvates tuleks M. K.´i avaldus rahuldada. Puudutatud isik E. M. oli avaldusega nõus. Puudutatud isik teatas 03.12.2010.a ärakuulamisel, et korterit asukohaga xxx emale ega ka neile endale vaja ei ole. A. M.`i esindaja vandeadvokaat Peeter Järv on tulenevalt asjaoludest, et korteri säilitamisel pole perspektiivi, sest A. M. pole võimeline üksi korteris elama; korteri väljaüürimise võimalus puudub, mistõttu korteriomandi ülalpidamine põhjustab ainult kulutusi; avaldajal tuleb tasuda Hooldekodule A. M.´i hooldamise eest, seisukohal, et M. K.ile tuleb anda nõusolek eestkostetava A. M. nimel viimasele kuuluva korteriomandi, asukohaga xxx, võõrandamiseks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et avaldaja taotlus on põhjendatud. Kohus loeb esitatud dokumentidega tõendatuks, et M. K. on oma ema A. M.´i eestkostja. A. M. iseseisvalt tehinguid teostada ei või. A. M.´ile kuulub korteriomand, asukohaga Hobuseraua 15-7 Kohtla-Järve (kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Kohtla-Järve jaoskonna registrissa nr 1683007). A. M.´i abikaasa Kaljo M. on surnud. PKS § 187 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Kohus asub seisukohale, et M. K. avaldus on põhjendatud. Arvestades, et A. M. vajab oma tervislikust seisundist tulenevalt igapäevast hooldust hooldekodus ning korteriomandi säilitamisel puudub perspektiiv, samas aga toob korteriomandi ülalpidamine endaga kaasa kulutusi, leiab kohus, et A. M.ile kuuluva korteriomandi võõrandamine on eestkostetava huvides, kuna korteriomandist saadava rahasumma arvel saab tasuda eestkostetavale vajaliku hooldeteenuse eest. Kohus leiab eeltoodu alusel, et M. K. avaldus tuleb rahuldada ning talle tuleb anda nõusolek eestkostetava nimel tehingute tegemiseks, s.o. eestkotetavale kuuluva korteriomandi kaasomandi käsutamiseks ning kinnistusraamatu kande muutmiseks. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/. Vastavalt TsMS § 172 lg 3, /---/. Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Helgi Vinni Kohtunik