Obsah (4)

§ 31§ 7§ 9§ 23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 1. detsember 2010, Tartu kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-10-1

) alusel avalduse M.B. hüvitise määramiseks seoses tema isa N.B. hukkumisega kuriteo tagajärjel. Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniamet on 12.05.2005 otsuse nr 10 alusel maksnud 2010. a aprilli seisuga välja hüvitist 50 520 krooni, sh matusekulud 3300 krooni. Hageja palub mõista

§ 31

alusel kostjalt enda kasuks regressi korras välja kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks 50 250 krooni (tlk 3-4).

1. Kostja vastuse kohaselt puuduvad tal rahalised vahendid nõude rahuldamiseks, sest tema karistuse lõpptähtaeg on
2. a. Viru Maakohus ja Viru Ringkonnakohus mõistsid kostjalt kannatanu tsiviilhagi hüvitamiseks välja 6397 krooni. Kontrollida tuleb, kas kannatanu kasuks välja mõistetud tsiviilhagi ei hõlma matusekulusid, mida ka Sotsiaalkindlustusamet on hiljem kannatanule hüvitanud. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda (tlk 30-31).
3. 08.11.2010 kohtuistungil jäi hageja esindaja hagi juurde. Kriminaalasjas väljamõistetud kulud ei kattu käesoleva nõudega (tšekid tlk 63). Hageja lõpetas kannatanule pensioni maksmise
4. a aprillis ja esitas kohe ka hagi. Kostja esindaja nõustus sellega, et osad tšekid (tlk 63) ei kattu kriminaalasjas esitatud tšekkidega. Toitjakaotuspensioni kostja esindaja ei vaidlusta. Kostja seletas, et kannatanu ei esitanud kriminaalasjas õigel ajal kõiki tšekke ning kohus jättis need vastu võtmata ja välja mõistmata. Kostja ei ole kogu hagi summaga nõus, sest ta ei ole mingeid dokumente ega hagisid kolme aasta jooksul saanud (tlk 71-72).
5. 18.11.2010 esitas kostja esindaja täienduse kostja vastusele, milles teatas, et kostja ei nõustu hagiga. Hageja ei ole lahti seletanud, millest koosneb matusetoetuse mahaarvamise järel saadud summa, ega tõendanud hüvitise maksmise fakti. Matusekulude hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata, sest see ei põhine kannatanu poolt tegelikult kantud kuludel, samuti on matusekulud kriminaalasjas juba välja mõistetud. KOHTU SEISUKOHT 5.

§ 7

lg 1 kohaselt makstakse hüvitist Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele ning

§ 9

lg-s 4 nimetatud isikule, s.o füüsilisele isikule, kes kannab ohvri ravikulud või matuse korraldamise kulud.

§ 31

lg 1 näeb ette, et pärast ohvriabi seaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile.

1. Viru Maakohus tunnistas 12.04.2007 otsusega kriminaalasjas nr 1-06-2766 kostja süüdi KarS § 113 järgi N.B. tapmises ja mõistis kostjalt M. M kasuks tsiviilhagi hüvitamiseks 2/4 välja 6397 krooni (tlk 14-18). Viru Ringkonnakohus jättis 03.07.2007 otsusega maakohtu otsuse muutmata, otsus jõustu 06.08.2007 (tlk 10-13).
2. Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniamet otsustas 12.05.2005 otsusega nr 10 maksta seoses N.B. hukkumisega kuriteo tagajärjel ohvriabi seaduse alusel kuriteoohvri riiklikku hüvitist N.B. alaealisele pojale M.B. viimase ema M. M avalduse alusel (tlk 6-7, 48-51, 52-53). Sotsiaalkindlusameti arvestuse kohaselt on
3. a aprilli seisuga makstud välja hüvitist kokku 50 520.15 krooni, sh matusekulud 3300 krooni (tlk 47).
4. Sotsiaalkindlustusamet hüvitas M. M matusekulud mh järgmiste dokumentide alusel: 21.04.2005 kviitung hauakaevamise kohta 945 krooni, 21.04.2005 kviitung nr 206 matuseteenuse ja -tarvete eest 2105 krooni, 22.04.2005 kviitungi nr 639 pärja ja lillede eest 400 krooni, kokku summas 3495 krooni (tlk 63). Eelnimetatud dokumendid ei kattu kriminaalasjas esitatud matusekulu tõendavate dokumentidega summas 6397 krooni (tlk 55-58). Seega on hageja poolt kannatanule hüvitatud matusekulud tõendatud ega ole juba välja mõistetud kriminaalasjas tehtud otsusega.
5. Kohus jätab tähelepanuta kostja 18.11.2010 vastuväited seoses hüvitise maksmise fakti tõendatusega ja matusetoetuse mahaarvamise järel saadud summa ebaselgusega. TsMS § 329 lg 1 kohaselt peavad menetlusosalised menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Käesolevas asjas esitasid kostja ja tema esindaja nii kirjalikus vastuses kui ka kohtuistungil vastuväiteid üksnes matusekulude suurusele (tlk 30-31, 71) ning kohtuistungil andis kohus kostja taotlusel talle tähtaja tšekkidega tutvumiseks ja selles osas täiendava kirjaliku seisukoha esitamiseks (tlk 71-72). Kostja ei ole teatanud mõjuvat põhjust, mis takistas tal enne 18.11.2010 esitamast vastuväidet matusetoetuse mahaarvamise järel saadud summa ebaselguse ja väljamaksete tegemise tõendamatuse kohta. Kostja esitatud uued vastuväited põhjustaksid lahenduse viibimise. Seega tuleb lugeda, et kostja ei ole vaidlustanud matusetoetuse mahaarvamise järel saadud summat selgust ega ka hüvitise maksmise fakti.
6. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendatud on kahju tekitamine kahju poolt ning põhjendatud on mõista temalt hageja kasuks välja regressi korras 50 520 krooni. Hageja on hagiavalduses palunud välja mõista küll 50 250 krooni, kuid arvestades, et ta märkis hagihinnaks ja kannatanule väljamakstud summaks 50 520 krooni, on hagiavalduse resolutsioonis tegemist ilmselt kirjaveaga (tlk 3-4).
7. Seadus ei näe ette, et hüvitise määramisest ja maksmisest tuleks teatada kohaselt ka kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavale isikule.

§ 23kohasel tehakse hüvitise määramine teatavaks hüvitise taotlejale. Arvestades Ts

ÜS §-is 149 sätestatud 10 aasta pikkust aegumistähtaega ning asjaolusid, et hageja on maksnud hüvitist perioodil

1. a –
2. a ja esitas hagi 21.04.2010 (tlk 39), ei ole nõue aegunud.
3. TsMS § 162 lg 1, 2, 3 ja § 173 lg 1, 4 alusel ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. 3/4 Kohtunik 4/4