← Eesti

2-10-28763/3

Obsah (13)§ 174§ 1741§ 415§ 142§ 416§ 420§ 442§ 407§ 444§ 367§ 468§ 173§ 162

Tsiviilasi nr 2-10-28763 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2010, Tartu kohtumaja, kirjalik m

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lg 4).

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1, § 442 lg 6).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (

§ 416lg 2, § 340).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 420lg 1, § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Otsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte hageja esindajale ning kostjale. ASJAOLUD Vladislav Galusko taotles SEB Pangast (endine SEB Ühispank) soovilaenu summas 25 100 krooni krediitkaardi võlgnevuse kustutamiseks. AS SEB Pank otsustas 12.12.2005.a. väljastada kostjale soovilaenu järgmistel tingimustel: summa 25 100 krooni, tagastamisega annuiteedigraafiku alusel summas 1261 krooni iga kuu 20. päeval. Laenu kasutamise eest kohustus kostja tasuma intressi 18% aastas. Kostja ei ole täitnud soovilaenu lepingut tulenevaid kohustusi. Vastavalt lepingu punktile 20.1 ütles AS SEB Pank alates 20.12.2007.a. lepingu üles. Viimase makse võla tasumiseks tegi kostja 08.02.2006.a. 02.03.2009.a. esitas AS SEB Pank maksekäsu kiirmenetluse avalduse Vladislav Galusko´lt võlgnevuse saamiseks, mille Pärnu Maakohus jättis 20.04.2010.a. määrusega rahuldamata, kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja 47 266.06 krooni, millest 24 303.35 krooni on põhivõlg, 8501.59 krooni intressid ning 14 461.12 krooni viivised. Menetluskulud (riigilõiv 5000 krooni) palub hageja jätta kostja kanda. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse

§ 407

lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.

§ 444

lg-st 4 tulenevalt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Vladislav Galusko on dokumendid isiklikult kätte saanud 16.10.2010.a., kuid ei ole kohtule käesoleva ajani vastanud. Kostja poolt tuleb lugeda omaksvõetuks, et ta on sõlminud hagejaga soovilaenu lepingu, kuid ei ole sellest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgneb hagejale kokku 47 266.06 krooni. Arvestades eeltoodut, hagiavalduses toodut ja VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 6, lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 396- 397, § 399,

§ 367, peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 47 266.06 krooni, millest 24 303.35 krooni on põhivõlg, 8501.59 krooni intressid ning 14 461.12 krooni viivised..

§ 468lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162

lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162lõike 1 alusel kannab antud asjas kõik menetluskulud kostjad.

Hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas on riigilõiv 5000 krooni, mis tuleb eeltoodust lähtuvalt kostjalt ka välja mõista. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.