← Eesti

3-10-2263/6

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Tartu kohtumaja Kohtuasja number kaebuse tagastamise kohta 3-10-2263 Määruse kuupäev 29.12.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi T.N. kaebus Justiitsministeeriumi poolt kahju

§ 11lg 31 p 1 ).

  1. Kohtumääruse ärakiri saata teadmiseks kaebuse esitajale.
  2. Kaebus tagastada pärast kohtumääruse jõustumist Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (

§ 11lg 8 ja § 471 lg 2).

Asjaolud ja kohtu seisukoht Tartu Halduskohtule on 26.11.2010 saabunud edastatuna Tallinna Halduskohtu 09.11.2010 kohtumäärusega T.N. kaebus Justiitsministeeriumi poolt kahju hüvitamiseks. Tallinna Halduskohtule on T. N. kaebus laekunud 02.09.2010; Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajas registreeritud 31.08.

  1. Kaebuse kohaselt esitas T.N. 03.03.2010 Justiitsministeeriumile kahju hüvitamise taotluse, milles palus, et talle tagastataks ajavahemikul 2002 – 2006.a Pärnu Vangla kaupluses tehtud ostudelt tasutud hinnalisa ja intressi 6% aastas. Justiitsministeerium vastas taotlusele 29.07.2010 kirjaga nr 11-7/1075 , milles märkis, et tekkinud vaidluses kuuluvad kohaldamisele kahju hüvitamist reguleerivad sätted ning kuna T. N. nõue ei ole esitatud tähtaegselt (viimase ostu sooritamisest on möödunud rohkem kui kolm aastat), siis juhindudes Riigivastutuse seaduse sätetest jäeti kaebuse esitaja kahju hüvitamise taotlus läbi vaatamata. 1 Kaebaja väidab, et tema sai nimetatud õigusvastasusest enda suhtes teada alles 2010.a veebruaris ja leiab, et seetõttu ei ole tema nõue aegunud. Samas kaebuse esitaja märgib, et esitab siiski ka taotluse tähtaja ennistamiseks, vältimaks vastustajal asjatu ja ebaõige diskussiooni tekitamist antud küsimuses. Kaebusele lisatud Justiitsministeeriumi 29.07.2010 kirjast (otsustusest) nr 11-7/1075 „Vastus taotlusele“ nähtuvalt on T.N. esitanud 03.03.2010 Justiitsministeeriumile kahju hüvitamise taotluse, milles palus tagastada ajavahemikul 2002-2006 Pärnu Vangla kaupluses tehtud ostudelt tasutud hinnalisa ja maksta sellelt summalt kuus protsenti intressi aastas. Kirjas (otsustuses) on märgitud, et 15.01.2007 jõustus justiitsministri 13.11.2006 määruse nr 31 „Justiitsministri määruste muutmine seoses Pärnu Vangla sulgemisega“ § 4 , millega tunnistati kehtetuks Pärnu Vangla põhikiri. Pärnu Vangla oli Justiitsministeeriumi valitsemisalasse kuulunud valitsusasutus, seetõttu on kahju hüvitamise taotlus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 9 lõikest 3 tulenevalt esitatud pädevale asutusele. Otsustuses osutatakse, et Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lõikest 1 tulenevalt võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et taotlus või kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvestades päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Kinnipeeturegistrist nähtub, et T.N. on Pärnu Vanglas viibinud järgmiste ajavahemike jooksul: 1) 19.09.2003-14.11.2003; 2) 04.12.2003-18.02.2005; 3) 04.03.2005-22.04.2005 ja 4) 29.04.2005-08.07.
  2. Justiitsministeerium märgib, eeltoodust tulenevalt oli T. N. võimalik sooritada viimased sisseostud Pärnu Vanglas 08.07.
  3. Taotlus kahju hüvitamiseks on esitatud Justiitsministeeriumile 03.03.
  4. Seega on viimase sisseostu sooritamisest Pärnu Vanglas taotluse esitamise ajaks möödunud 4 aastat ja lisaks peaaegu 8 kuud. Kuna nõude esitamise tähtaeg hakkas kulgema ostu sooritamisest, siis on viimase ostu sooritamisest Pärnu Vanglas möödunud kolme aastane nõude esitamise tähtaeg. Justiitsministeerium toob välja, et HMS § 34 lõikest 3 tulenevalt menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud päevast on möödunud rohkem kui üks aasta. Nõude esitamise tähtaega ei ole võimalik ennistada, sest ajast, kui T. N. oleks pidanud hiljemalt nõude esitama, on möödunud rohkem kui üks aasta. Seega ei ole T. N. taotlus tähtaegne ja tähtaja ennistamine ei ole võimalik. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes RVastS § 17 lõikele 3, HMS § 14 lõike 6 punktile 1 ja § 34 lõikele 3 otsustas Justiitsministeerium jätta T.N.i taotluse läbi vaatamata. Samas Justiitsministeerium märgib, et HMS § 43 lõike 1 punkti 3 alusel on T. N. taotluse menetlus lõppenud taotluse läbivaatamata jätmisega. 2 Otsustus sisaldab vaidlustamisviidet, mille kohaselt taotluse läbi vaatamata jätmise alustega mittenõustumise korral on T. N. õigus neid vaidlustada halduskohtus ja nõuda toimingu sooritamiseks – taotluse menetlusse võtmiseks – kohustamist 30 päeva jooksul vastuse (otsustuse) kättesaamisest.

§ 3

lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Vangistusseaduse § 11 lg 41 kohaselt vaatab Justiitsministeerium läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid, muid vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid vaatab läbi vangla direktor. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Vangistusseaduse § 11 lg 81 sätestatu kohaselt kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud vaide (kahjunõude) tagastamise (läbivaatamata jätmise) otsustust. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lg 31 p 1 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kaebusele lisatud Justiitsministeeriumi 29.07.2010 vastusest taotlusele nr 11-7/1075 selgub, et T. N. on küll kohtueelselt 03.03.2010 esitanud Justiitsministeeriumile vaide (taotluse), milles taotleb ajavahemikul 2002-2006 Pärnu Vangla kaupluses tehtud ostudelt tasutud hinnalisa ja sellelt summalt 6% intressi aastas - hüvitamist, kuid tuginedes RVastS § 17 lõikele 3, HMS § 14 lõike 6 punktile 1 ja § 34 lõikele 3, on HMS § 43 lõike 1 punkti 3 alusel T. N. taotluse menetlus lõppenud taotluse läbivaatamata jätmisega, kuna T. N. taotlus ei olnud tähtaegne ja tähtaja ennistamine ei olnud võimalik. 3 Kohus on seisukohal, et Justiitsministeeriumi poolt T. N. kahjunõude läbivaatamata jätmine on toimunud õiguspäraselt ja kuna vastavalt VangS § 11 lg 81 sätestatule on T.N. läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, kuulub antud kaebus tagastamisele. VangS § 11 lg 81 sisuks on see, et enne nõuetele vastava vaide (taotluse) esitamist sama vaide esemega kohtu poole pöörduda ei saa. Kuna kohustuslik vaidemenetlus on läbimata, mis on möödapääsmatu nõue kinnipeetavatel kahju nõude kaebuse esitamisel, ei saa kohus ka võtta seisukohta kaebuse esitamise tähtaegsuse üle kohtus, mida kaebaja on kohtult palunud. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 11lõige 31 p 1 tagastab kohus käesoleva kaebuse selle esitajale.

Mare Priks Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.