Asjaolud ja kohtu seisukoht Tartu Halduskohtule on 02.12.2010 saabunud edastatuna Tallinna Halduskohtu 10.11.2010 määruse alusel T.M. kaebus, milles taotleb nõuete ajatamist. T. M. kirjutab avaldus-taotluses, et pöördub halduskohtu poole palvega, et ajatada temal olevad nõuded üheks aastaks. T. M. leiab, et lähtudes Kriminaalmenetluse seadustiku § 424 on temal mõjuv põhjus, et ajatada kõik rahalised nõuded (umbes summas 114 000 EEK) üheks aastaks. Kaebuse esitajal puudub igasugune sissetulek vabadusest, samuti ta ei tööta, sest ootab operatsiooni (puusaliigese proteesimine), mistõttu ei ole antud momendil Tartu Vanglas temale sobivat tööd. T. M. palub rahaliste nõuete ajatamist, et natuke kosuda ning vangla poe vahendusel muretseda hügieeni vahendeid ja osta vitamiine. Samuti soovib ta hoida seda vähest raha, mis kambrikaaslaste omaksed tema arvele kannavad (endal lähedased puuduvad), - elektri eest tasumiseks ja ka operatsioonist taastumiseks. 1 Tartu Vangla meditsiiniosakonna andmetel on operatsiooni toimumise aeg järgmisel aastal. Vastuseks kohtu päringule teatab Tartu Vangla 17.12.2010 elektronkirjas, et T.M. ei ole kaebuses märgitud teemadel Tartu Vangla poole pöördunud ei märgukirja, selgitustaotluse, taotluse, vaide ega kahjunõudega. Tartu Vangla finants- ja majandusosakonna andmete kohaselt on T. M. rahaliste nõuete jääk hetkel 115 229 krooni. Tartu Vangla on märkinud, et saab T. M. kaebusest aru nii, et T. M. soovib, et temalt mingi aja jooksul vanglas temale laekuvatest summadest VangS § 44 lg 2 alusel 50 % rahaliste nõuete täitmiseks raha maha ei arvestataks. Selleks aga peab T. M. pöörduma kohtutäiturite poole, kes on tema nõuded arestinud, sest vanglale on täiturite aktid täitmiseks ja taotlema nõuete täitmise peatamist. Vangla osutab, et T. M. viide KrMS §-le 424 ei ole asjakohane, kuna KrMS § 424 sätestab kuriteo sooritamise eest mõistetud rahalise karistuse tasumise pikendamise ja ajatamise regulatsiooni. T. M. on aga karistatud vangistusega ning rahalised nõuded ei ole temale karistus vaid tekitatud kahju hüvitamised. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 11 lg 1 p 2 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda.
lg 1 p 1 järgi kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.
lg 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Kuna halduskohus ei ole pädev kahjunõuete katteks väljamõistetud summade sissenõudmiseks võlgnevuste sissenõudmist ajatama, tuleb T.M. kaebus (taotlus) haldusasjas nr 3-10-2910 tagastada selle esitajale. Mare Priks Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.