← Eesti

3-10-1391/20

3-10-1391 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 16.12.2010.a, Tallinn Haldusasja number 3-10-1391 Haldusasi A. E.u (E.) kaebus Lääne Ringkonnaprokuratuuri õigusvastase tegevuse kindlakstegemiseks RESOLUTSIOON Tagastada kaebus A. E.ule. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. KAEBUS, ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Halduskohtule saabus 09.08.2010.a Tartu Halduskohtu poolt edastatuna A.E.u kaebus Lääne Ringkonnaprokuratuuri toiminguga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 116 000 krooni. Kaebuse kohaselt tekitas Lääne Ringkonnaprokuratuur kaebajale kahju sellega, et keelas tal kohtumise notariga.
  2. Tallinna Halduskohtu 11.11.2010.a määrusega jäeti A.E.u kaebus käiguta. Määruses selgitati, et kaebajal tuleb ära näidata, milles väljendub talle tekitatud mittevaraline kahju, millest tulenevalt on ta määratlenud kahju summa suuruseks 116 000 krooni ning kuidas on tekkinud kahju põhjuslikus seoses prokuratuuri õigusvastase tegevusega. Samuti oli kaebuselt tasumata riigilõiv.
  3. A.E. muutis kohtule 16.11.2010.a saabunud vastuses oma kaebust selliselt, et loobus kahjunõudest ning esitas taotluse Lääne Ringkonnaprokuratuuri õigusvastase tegevuse kindlakstegemiseks. Ühtlasi esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
  4. Tallinna Halduskohtu 23.11.2010.a määrusega jäeti A.E.u kaebus uuesti käiguta. Määrusega kohustati kaebajat täpsustama, kas peab Lääne Ringkonnaprokuratuuri õigusvastase tegevuse all silmas toimingut, mis seisnes kaebaja keelamises kohtuda notariga notariaalsete toimingute tegemiseks seoses kaebaja xx.xx.xxxx.a sündinud lapsega. Samuti paluti kaebajal täpsustada, kas tema põhjendatud huviks tuvastusnõude esitamisel on soov esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue.
  5. 29.11.2010.a vastuses kohtule kinnitas A.E., et taotleb prokuratuuri toimingu, mis seisnes selles, et prokurör keelas kohtumise notariga, õigusvastasuse kindlakstegemist. Samas märkis kaebaja, et tema põhjendatud huviks nimetatud asjaolu kindlakstegemisel ei ole mitte soov esitada tulevikus kahju hüvitamise nõuet, vaid soov pöörduda avaldusega Riigiprokuratuuri poole, kes selgitaks välja prokuröri õigusvastase tegevusega seonduvat võimuga liialdamist. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  6. Kohus, kontrollinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-st 11 juhindudes kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 11 lõike 31 punkti 5 ja lõike 4 alusel. Nimetatud sättest tulenevalt tagastab halduskohus kaebuse juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud.
  7. Käesoleva kaebusega taotletakse Lääne Ringkonnaprokuratuuri toimingu, mis seisnes kaebaja keelamises kohtuda notariga notariaalsete toimingute tegemiseks seoses kaebaja xx.xx.xxxx.a sündinud lapsega, õigusvastasuse kindlakstegemist. Põhjendatud huviks tuvastamisnõude esitamisel on kaebaja märkinud soovi pöörduda eelnimetatud toiminguga seoses avaldusega Riigiprokuratuuri poole, kes selgitaks välja prokuröri õigusvastase tegevusega seonduvat võimuga liialdamist.
  8. HKMS § 7 lõike 1 kohaselt võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Riigikohus on 10.09.2009.a määruses nr 3-3-1-24-09 märkinud, et isikul saab olla huvi toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks siis, kui tal on vahetu puutumus selle toiminguga, sellel on vahetu mõju isiku kaitstavatele õigustele ja vabadustele ning õigusvastasuse tuvastamine peab andma isikule selge eelise või õigusliku kasu. Põhjendatud huviks ei saa aga olla pelgalt huvi veenduda toimingu õigusvastasuses. Kohtupraktikas on põhjendatud huvina aktsepteeritud kahjunõude esitamise soovi, preventiivseid või rehabiliteerivaid eesmärke (vt RKHKo 21.01.2009.a nr 3-3-1-88-08, RKHKo 19.03.2002.a nr 3-3-1-11-02).
  9. Kohus leiab, et kaebaja ei ole välja toonud põhjendatud huvi, mis vastaks eeltoodud kriteeriumitele. Selleks, et kaebajal oleks võimalik pöörduda Riigiprokuratuuri poole seoses prokuröri väidetavalt ebaseadusliku toiminguga, pole vajalik eelnev prokuröri toimingu halduskohtus vaidlustamine. Kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) sätestab prokuratuuri tegevuse vaidlustamiseks eraldi menetluskorra, mille kohaselt on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus enne süüdistusakti koostamist esitada Riigiprokuratuurile kaebus prokuratuuri määruse või menetlustoimingu peale (KrMS § 228 lõige 2).
  10. Kuivõrd taotletav tuvastus ei saa aidata käesoleval juhul kaasa kaebaja õiguste kaitsmisele või teostamisele Riigiprokuratuurile avalduse esitamisel, puudub kaebajal põhjendatud huvi tuvastuskaebuse esitamiseks. Eeltoodut arvestades tuleb kaebus tuleb HKMS § 11 lõike 31 punkti 5 alusel kaebajale tagastada. Kuivõrd KrMS sätestab kõnealuse prokuröri toimingu vaidlustamiseks eraldi menetluskorra, ei kuulu käesoleva kaebuse lahendamine ka halduskohtu pädevusse, mistõttu tuleb kaebus tagastada ka HKMS § 11 lõike 4 alusel. Indrek Paukštys Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.