2-07-18827/49

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtuasja number Tsiviilasi 2-07-18827 Määruse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a., Tallinn Kohtukoosseis Kohtunikud Malle Seppik, Imbi Sidok, Iko Nõmm Kohtuasi OÜ General Electronics hagi Veera Semjonova vastu kahju hüvitamiseks Tsiviilasja hind 27.000 krooni Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. oktoobri
4. a. otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Veera Semjonova apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ General Electronics (registrikood 10878424, aadress Kentmanni 22 - 18, Tallinn), lepinguline esindaja Reimo Mets Kostja Veera Semjonova (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX-XX XXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja adv. Piret Simm Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
5. Keelduda Veera Semjonova apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastada see määruse jõustumisel apellandile.
6. Toimetada kohtumäärus kätte kostjale ja saata hagejale.
7. Määruse peale võib edasi kaevata, esitades määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. S e l g i t u s e d:
8. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise 2 esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta.
9. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik OÜ General Electronics CIS esitas
10. mail
11. a. Harju Maakohtusse hagi Igor Semjonovi vastu kinnistu ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks, eluruumi vabastamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks.
12. oktoobril
13. a. võttis kohus menetlusse mõistliku üüri väljamõistmise nõude.
14. novembril
15. a. asendas kohus hageja taotlusel senise kostja, kaasates kostjana Veera Semjonova. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja
16. novembril
17. a. Tallinna ja Harjumaa kohtutäituri Marek Laanemetsa poolt korraldatud kordusenampakkumisel I. S. kuulunud korteri aadressil XXXXXX XX-XX, Tallinn. Hageja kanti korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse
18. märtsil
19. a. Hageja ja I. S.vahel ei ole sõlmitud AÕS § 94 kohast kokkulepet, mille kohaselt jääks omandi üleandmisel eluruum võõrandaja valdusesse. Hageja ei ole sõlminud ka üürilepingut, kuigi I. S. on korduvalt selleks ettepanekuid tehtud. Samuti on I. S. keeldunud eluruumi vabastamisest. Korterit kasutas ja kasutab siiani Veera Semjonova. Hageja ei ole teinud üürilepingu sõlmimise ettepanekut Veera Semjonovale, kuid Veera Semjonova on vaidluses pidevalt esindanud I. S. ja peaks olema üürilepingu sõlmimise ettepanekust teadlik. Lähtudes avalikult kättesaadavast infost, oli hagi esitamise ajal vaidlusaluse korteri asukoha ümbruses mõistlik ja keskmine üürimäär 3000 krooni kuus. Kuna kostja on keeldunud maksmast hagejale üüritasu, ei soovi sõlmida üürilepingut ega vabastada korterit, siis puudub tal alus eeldada, et ta saab korterit kasutada edasi tasu maksmata. Hageja taotles kostjalt ajavahemiku eest
20. märtsist
21. detsembrini
22. a. 27.000 krooni saamata jäänud üüri väljamõistmist. Kostja hagi ei tunnistanud Kostja väitel on ta tasunud kõik korteri kasutamisega seotud kommunaalkulud. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta soovib kahju just kostjalt. Kostja ei ole kunagi olnud eluruumi omanik, vaid on sellele pinnale alates
23. a. üksnes sisse registreeritud. Seega ei ole kostja poolt eluruumi kasutamine ebaseaduslik. Üüri nõudmine on ebaseaduslik. Hageja ei ole kostjalt kunagi üürilepingu sõlmimist ega üüri tasumist nõudnud ning tal puudub selleks ka õigus.
24. märtsi
25. a. otsusega jättis maakohus hagi täies ulatuses rahuldamata.
26. juuni
27. a. otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse ja saatis asja tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
28. oktoobri
29. a. otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi. Otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hageja omandas
30. novembril
31. a. kohtutäituri polt korraldatud kordusenampakkumisel vaidlusaluse, I. S. kuulunud korteriomandi ning et hageja on korteriomanikuna kantud kinnistusraamatusse. Korterit kasutas ja kasutab siiani kostja, kes on I. S. ema. Hageja ja I. S. ei ole sõlminud AÕS § 94 kohast kokkulepet, mille kohaselt jääks eluruum omandi üleandmisel võõrandaja valdusesse. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on kostja vastu nõue hüvitada kahju, mis võrdub samas piirkonnas makstava keskmise üüriga. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, millisel alusel on tal õigus hagejale kuuluvas korteris elada või milline võiks olla tema suurem õigus asja vallata kui korteri omanikul endal. Seega on kostja poolt korteri valdamine asjaõigusseaduse (AÕS) § 35 lg. 2 mõttes pahauskne. Võõra asja ebaseadusliku 3 valdamisega tekitatud kahju eest vastutab ebaseaduslik valdaja. Kostjal ei ole hagejaga sõlmitud üürilepingut. Seega kostja rikub VÕS § 1045 lg. 1 punktis 5 sätestatu kohaselt hageja omandiõigust ja tekitab hagejale õigusvastast kahju. Kostja peab hagejale õigusvastase käitumisega tekitatud kahju hüvitama, kuna ta ei ole tõendanud, et ei ole kahju tekkimises süüdi. Hüvitamisele kuuluva kahju ja kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb muuhulgas arvestada võlaõigusseaduse (VÕS) §-des 127 ja 128 sätestatut. Võõra vara ebaseadusliku valdamise korral hüvitatakse deliktiõiguse alusel valduse rikkumist keelava sätte (VÕS § 1045 lg. 1 p. 5) kaitse-eesmärgist tulenevalt (VÕS § 127 lg. 2) eelkõige kaotatud kasutuseelised tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg. 1 tähenduses. Kaotatud kasutuseelise arvestamisel võib lähtekohaks olla kasu, mida hageja oleks võinud saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks pidi tegema. Kostjalt on põhjendatud välja mõista kasu, mida hageja oleks võinud saada.
32. novembril
33. a. esitas Veera Semjonova Tallinna Ringkonnakohtusse maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Veera Semjonova leiab, et vaidlusaluse korteri müük kohtutäituri kaudu toimus ebaseaduslikult. Sellega, et kaebajal on sissekirjutus vaidlusalusesse korterisse ning seetõttu õigus korteris elada, ei ole hagejale kahju tekitatud. Veera Semjonova on tasunud kommunaalteenuste eest. Orderist
34. juulist
35. a. nähtub, et korteris elab veel V. S.. Kostjale riigi arvel õigusabi osutanud esindaja adv. Piret Simm teatas kohtule riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-le 19 tuginedes, et peab maakohtu otsust põhjendatuks, leiab, et apellatsioonkaebuse esitamiseks alus puudub, ning ta ei pea võimalikuks maakohtu otsust apellatsioonikohtus vaidlustada. Määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg. 1 p. 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Kolleegium leiab, et Veera Semjonova on esitanud apellatsioonkaebuses rea asjakohatuid ja vaidlusaluse asjaga seostamatuid väiteid, tema asjaga seostatavate väidete õigsust eeldades ei saaks aga tema poolt esitatud kaebust ilmselt rahuldada. Nii ei ole sissekirjutusel iseseisvat tähendust tsiviilõigussuhetes, kunagine sissekirjutus eluruumi ei anna isikule õigust seda eluruumi kasutada, samuti ei anna taolist õigust õigusliku aluseta kasutatavas eluruumis kasutatud kommunaalteenuste eest tasumine. Isegi kui eluruumis elaks veel keegi peale kostja, ei annaks see alust jätta rahuldamata kostja vastu kahju hüvitamiseks esitatud hagi, sest kui kahju on tekitanud mitu isikut ühiselt, siis vastutavad nad selle tekitamise eest solidaarselt, hagejal on aga õigus valida, kellelt solidaarsetest võlgnikest ta kahju tasumist nõuab. Vaidlusaluses asjas ei ole kostjal võimalik tugineda korteri müümiseks toimunud enampakkumise ebaseaduslikkusele juba ainuüksi sellest tulenevalt, sest enampakkumise vaidlustamiseks ei ole hagi esitatud. Eespooltoodud põhjendusel puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. Malle Seppik Imbi Sidok Iko Nõmm