Obsah (5)

§ 26§ 92§ 31§ 32§ 7

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 29.10.2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-1337 Haldusasi A. S. kaebus Kohila Vallaval

§ 26lg 1 p 6).

2. Jätta kaebaja poolt tasutud riigilõiv tema enda kanda. (

§ 92lg 1) 3.

Sekretäril saata käesolev kohtuotsus kaebajale ja vastustajale. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 29.11.2010 (

§ 31lg 1 ja 4).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil (

§ 32lg 5).

Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 19.03.2009 esitas kaebaja Kohila Vallavalitsusele avalduse vabastada ta korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest, kuna ta ise korraldab keskkonnaohutult oma jäätmete vedu jäätmekäitluskohta (Ragn-Sells Rapla JKK) ning selline lahendus on tema jaoks odavam ja paindlikum.
2. Kohila Vallavalitsuse 20.04.2009 korraldusega nr 219 jäeti kaebaja taotlus rahuldamata. Tallinna Halduskohtu 19.03.2010 otsusega haldusasjas nr 3-09-995 tühistati korraldus nr 219 ja tehti vallavalitsusele ettekirjutus taotluse uuesti läbivaatamiseks. 1
3. Kohila Vallavalitsuse 26.04.2010 korraldusega nr 140 jäeti kaebaja taotlus uuesti rahuldamata.
4. 25.05.2010 esitas kaebaja halduskohtule kaebuse eelnimetatud korralduse tühistamiseks ja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. Kaebaja on seisukohal, et vaidlusalune korraldus on õigusvastane ning see tuleb tühistada ning vastustajalt tuleb välja mõista kaebaja poolt kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv. Haldusorgani kaalutlusõigus vabastada jäätmevaldaja jäätmeveoga liitumisest tuleneb Jäätmeseaduse (JäätS) § 69 lg-st 4 ja Kohila valla jäätmehoolduseeskirja (kehtestatud vallavolikogu 18.12.2007 määrusega nr 75) § 9 lg-st
6. Kaebaja leiab, et tema taotluses väljatoodud põhjendustel oleks eeltoodud õigusaktidest tulenevalt pidanud taotluse rahuldama. Kaebaja viib jäätmed umbes kahe kuu tagant ise keskkonnaohutult Ragn-Sells Rapla JKK-sse (kaebajale kõige lähem ja odavam jäätmete üleandmise koht), mis on kaebaja jaoks odavam ja paindlikum lahendus kui korraldatud jäätmevedu. Kaebaja poolt jäätmekäitluse korraldamist tõendavad makse- ja kaalumiskviitungid, mis on vallavalitsusele esitatud. Märgitud dokumentidel on fikseeritud kaebaja sõiduki registreerimisnumber ning kaebajale ega tema pereliikmetele ei kuulu rohkem kinnistuid, mistõttu on haldusorganil võimalik kontrollida, et kaebaja ei ladusta prügi ebaseaduslikult. Vastustaja ei ole selgitanud, millest tulenevalt ei pea ta kaebaja esitatud põhjusi taotluse rahuldamiseks asjakohasteks. Vastustaja on motiveerinud taotluse rahuldamata jätmist sellega, nagu tekiks kaebuse rahuldamise korral olukord, mis muudaks sisuliselt mõttetuks JäätS-es sätestatud korraldatud jäätmeveo regulatsiooni, kuna see muudab vedajate majandusprognoose ja võib olla vedaja korraldatud jäätmeveo lepingu ülesütlemise aluseks. Kaebaja arvates mõjutavad ka kehvad teeolud ning liitunud kinnistul mittetegutsemine vedajate majandusprognoose (ka kehvad teeolud on ilmselt ajutised ning ka kinnistul mittetegutsemine võib olla ajutise iseloomuga). Kaebaja on seisukohal, et JäätS-e eesmärk on täidetud ka siis, kui isik oma jäätmeveo ise korraldab. JäätS paneb sellisele isikule ka kohustuse jäätmeveo toimumist tõendada. Seeläbi saab vähendada ohtu, et jäätmetekitaja tegelikult oma jäätmeid ära ei vea. Asjaolu, et haldusorgan ei suuda või on tal raske teha prognoose selles osas, palju on jäätmeveoga liitujaid, ei saa automaatselt välistada kaebaja võimalust ja õigust taotleda enda mitteliitunuks lugemist.
7. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja tugineb põhjendustele, mis on esitatud kaevatavas haldusaktis. Erilisteks ja põhjendatud asjaoludeks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks peab vastustaja kehvasid teeolusid, ajutiselt liitunud kinnistul mittetegutsemist vms. Teise jäätmeveopiirkonda jäätmete üleandmist jäätmetekitaja enda poolt vastustaja mitteliitunuks lugemise põhjuseks ei pea. Selline tegevus muudaks sisuliselt mõttetuks JäätS-s sätestatud korraldatud jäätmeveo regulatsiooni, kuna iga jäätmevaldaja võiks korraldatud jäätmeveoga hõlmatud piirkonnas loobuda konkursi võitnud vedaja teenustest põhjendusega, et nii on paindlikum ja odavam. Tuleb arvestada, et korraldatud jäätmeveo konkursil osalenud 2 ettevõtjad on esitanud hinnapakkumised arvestades piirkonna elanike arvu ja statistilisi andmeid tekkivate jäätmete koguste kohta ning nende põhjal koostanud optimaalsed veoteekonnad. Suurima osa jäätmeveo tasust moodustavad veokulud (kütus, auto ekspluatatsioon), mitte aga prügilas jäätmete ladestamise kulud. Seega selliste vabastuste andmine muudab vedajate majandusprognoose ja võib olla vedaja poolt korraldatud jäätmeveo lepingu ülesütlemise aluseks. Jäätmed tuleb üle anda Kohila valla jäätmeveo piirkonnas, mitte transportida neid mujale. KOHTU PÕHJENDUSED
8. Tühistamiskaebuse saab kohus rahuldada, kui tuvastatakse, et kaevatav haldusakt on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi (

§ 7lg 1, § 26 lg 1 p 1).

Vastavalt HMS §-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebaja poolt taotluses märgitud asjaolud korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks saavad olla JäätS § 69 lg 4 ja Kohila valla jäätmehoolduseeskirja § 9 lg 8 (ühtib JäätS § 69 lg 4 sõnastusega) kohaldamise aluseks ning kas haldusorgan on teostanud kaalutlusõigust õiguspäraselt ja haldusakti nõuetekohaselt põhjendanud. Vaidlus puudub haldusorgani pädevuse üle. Samuti puudub vaidlus selles, et kaebaja enda äranägemisel korraldatud jäätmevedu on tema jaoks odavam ja paindlikum. Vaidlustatud korralduse andmise ajal kehtinud JäätS § 69 lg 4 sätestas, et valla- või linnavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Kohus leiab, et kaebuse esitaja puhul ei olnud alust viidatud sättele tuginedes erandi tegemiseks. Kohila vallas on korraldatud jäätmeveo konkursi korras jäätmevedajaks valitud Cleanway AS. JäätS § 69 lg 1 kohaselt loetakse jäätmevaldaja liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas ning jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. Seega toimub korraldatud jäätmeveoga liitumine kõigile jäätmevaldajatele automaatselt seaduse alusel, st, et isikul puudub valik, kas korraldatud jäätmeveoga liituda või mitte. Nimetatud sätte eesmärki selgitab JäätS seletuskiri, mille kohaselt: „Kogu uuenev jäätmekäitluse süsteem eeldab jäätmekogumissüsteemiga liitumise tagamist seadusest tuleneva kohustusena. Vastasel juhul suurendab nii ametlike ladestuskohade arvu vähenemine, mille tulemusena suurenevad paljudele jäätmetekitajate vahemaad ladestuskohani, samuti suurenevad ladestushinnad, tõenäoliselt ebaseaduslikku ladestamist e jäätmete hülgamist veelgi. Ka selle küsimuse reguleerimisel on lähtutud EL liikmesriikide kogemustest, kus majapidamiste jäätmekogumissüsteemiga liitumine on reeglina kohustuslik isegi hajaasutusalal ja on seda kindlasti tiheasustusega piirkondades. /…/ Jäätmehoolduse rahastamise reguleerimisel lähtutakse eelkõige "saastaja maksab" põhimõttest, st et jäätmetekitaja peab oma jäätmete käitlemiskulud kinni maksma õiglase teenustasu kaudu, mis üldjuhul hõlmab nii jäätmete kogumis-, veo- kui ka muid käitlemiskulusid (nt jäätmete prügilasse ladestamise kulusid).“ 3 Korraldatud jäätmevedu ja sellega liitumise kohustus aitab kaasa JäätS § 1 lg-s 1 sätestatud eesmärgile vältida jäätmetest tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale, sest võtab jäätmevaldajalt majandusliku huvi käidelda oma jäätmeid keskkonda ja isikute tervist ohustaval viisil. Samuti aitab korraldatud jäätmeveoga kohustuslik liitumine kaasa JäätS § 11 lg-s 2 sisalduva põhimõtte „saastaja maksab“ realiseerimisele, sest jäätmevaldaja maksab kinni nii oma tekitatud jäätmete käitlemise kui jäätmekäitlussüsteemi toimimise. Korraldatud jäätmevedu tagab selle, et jäätmete kogumine ja vedu toimub piirkonna jäätmetekitajate jaoks tervikuna võimalikult soodsatel tingimustel, sh parima võimaliku hinnaga. Nende eesmärkide saavutamiseks on oluline, et võimalikult suur osa jäätmetekitajaid oleks määratud piirkonnas korraldatud jäätmeveoga liidetud. Kuigi korraldatud jäätmeveo raames pakutavad lahendused ei pruugi täpselt igaühele sobida, tagab see kokkuvõttes jäätmete tõhusama kokkukorjamise ja keskkonna väiksema reostamise. JäätS § 69 lg 4 annab haldusorganile õiguse kaaluda erandi tegemist. Kohus leiab, et erandi tegemiseks peab taotlejal olema selleks möödapääsmatu vajadus (erandlik põhjus). Erandi tegemine oleks õigustatud ainult väga piiratud ja rangelt kontrollitud juhtudel. Ühe isiku jaoks teenuse odavnemine ja paindlikkus ei ole erandi tegemiseks piisav. Erandi tegemisel peab kohalik omavalitsus arvestama muuhulgas avaliku huviga, et olmejäätmete käitlemisega ei kahjustataks keskkonda ega loodaks selleks soodsat võimalust, et jäätmekäitlus toimuks vastavalt kehtestatud nõuetele ning selle üle oleks võimalik kontrolli teostada. Kaebaja toodud põhjendustel taotluste rahuldamise korral tekiks olukord, mis võiks muuta mõttetuks korraldatud jäätmeveo regulatsiooni, kuna siis võiks iga jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga hõlmatud piirkonnas loobuda konkursi võitnud vedaja teenusest põhjendusega, et nii on odavam ja paindlikum. Siis ei oleks enam tegemist jäätmekäitluse ühtse korraldamisega, mis on seaduse eesmärgi saavutamiseks vajalik. Ülaltoodud seisukohti kinnitab ka asjaolu, et käesolevaks ajaks on korralduse andmise ajal kehtinud JäätS § 69 lg-t 4 muudetud. Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise võimalusi on kitsendatud ning kehtiva regulatsiooni kohaselt on võimalik jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga ajutiselt mitteliitunuks üksnes siis, kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaevatav haldusakt on õiguspärane ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi, mistõttu tuleb jätta tühistamistaotlus rahuldamata. Kuna kaevatavat haldusakti ei ole alust tühistada, jääb rahuldamata ka taotlus kohustada haldusorganit taotlust uuesti läbi vaatama. 8.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustajad ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu, mis jääb viidatud sätte alusel tema enda kanda. Kristina Maimann Kohtunik 4