Obsah (9)

§ 630§ 442§ 187§ 440§ 444§ 168§ 1741§ 177§ 468

Tsiviilasi nr 2-10-26277 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 24. november 2010, Tartu kohtumaja tege

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on Krediidikassa AS-i hagi Edith Rätsepa (Rätsepp) vastu 7093 krooni (põhinõue 3547 krooni ja viivisenõue 3546 krooni) nõudes. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 26.02.2008 kiirlaenusüsteemi www.krediidikassa.ee (varasem www.euro24.ee) vahendusel sõlmitud laenulepingust.
2. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostja õele Hädi Rätsepale 28.06.2010 (tl 25). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 322 lg 1 alusel loeb kohus menetlusdokumendi kostjale kättetoimetatuks. Kostja vastas kohtule kirjalikult 19.07.2010 ja teatas, et võtab hagi õigeks, olles nõus tasuma hagejale võla summas 7093 krooni ja menetluskulud 2000 krooni (tl 26). 3.

§ 440

lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on kirjalikus vastuses hagile hagi õigeks võtnud.

§ 444

lg 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, sõltumata hagihinnast. Kohus märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

1. Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 26.02.2008 laenutaotlusest koos infoga isikuandmete registreerimise kohta ja 26.02.2008 maksekorraldusega (tl 9-11), 19.01.2009 võlateatest (tl 12) ja laenulepingu üldtingimustest (tl 13-19).
2. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 396 lg 1 alusel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 3547 krooni ja viivis 3546 krooni. 6.

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna kostja on jätnud oma lepingulise kohustuse täitmata, on ta oma käitumisega põhjustanud hagi esitamise, mistõttu jätab kohus hageja menetluskulud

§ 168lg 6 alusel kostja kanda.

Kohus, rahuldades hagi, mõistab

§ 1741

lg 1 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 2000 krooni (riigilõiv 1000 krooni ja lepingulise esindaja tasu 1000 krooni). Hageja taotlusel ja

§ 177

lg 2 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult 2000 kroonilt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). 7.

§ 468lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik 2