3-10-100/14

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-100 Otsuse kuupäev 22.03.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Johannes Raidla kaebus Tartu Linnavalitsuse (linnamajanduse osakonna 02.11.2009 viivistasu otsuse nr. TA-068371 ja Tartu Linnavalitsuse (linnamajanduse osakonna) 01.12.2009 korralduse nr. 987 peale. Asja läbivaatamise kuupäev 02.03.2010, avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja Johannes Raidla; AS Ühisteenuste esindaja Martin Simmermann Resolutsioon Rahuldada Johannes Raidla kaebus Tühistada Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna viivistasu otsus nr. TA-068371/02.11.2009 viivistasu 480.krooni määramise kohta. Tühistada Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna korraldus nr. 987 01.12.

1. Välja mõista Tartu Linnavalitsuselt (linnamajanduse osakond)menetluskulud -riigilõiv - 450.- krooni (nelisada viiskümmend krooni)Johannes Raidla kasuks ja kanda see pärast kohtuotsuse jõustumist Johannes Raidla kontole 1104879592 Swedbank AS. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 22.03.
2. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Johannes Raidla on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse , milles vaidlustab viivistasu otsust nr.TA- 068371 02.11.2009 parkimiskorra rikkumise eest ning Tartu Linnavalitsuse linnamajanduseosakonna korraldust nr. 987 01.12.2009, millega on vaadatud läbi vaidemenetluse korras kaevatav viivistasu otsus ning jäetud vaie rahuldamata. Kaebuses taotletakse viivistasu otsuse ja Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna korralduse nr. 987 01.12.2009 tühistamist ning vastustajalt riigilõivu väljamõistmist. Kaebuse esitaja on märkinud, et on parkinud oma sõiduautoga Opel Astra Tartus Väike-Turu 2 asuvas Sadamaturu parklas 02.11.2009 tasulisel parkimisalal ning asetas sõiduauto armatuurlauale parkimiskella, mille tunniosuti asus numbrite 4 ja 5 vahel ning minutiosuti oli asetatud numbrile
3. Seega oli kaebaja poolt fikseeritud kellaaeg kell 16.30.Nimetatud kohas oli üks parkimistund tasuta kui parkimise algusaeg on märgitud . Tulles tagasi auto juurde umbes veerand tunni pärast peale parkimise algusaja märkimist, on kaebaja leidnud sõiduauto tuuleklaasilt viivistasu otsuse nr. TA-068371, kus oli fikseeritud , et kell 16.46 on jäetud parkimistasu maksmata ning parkimiskellaaeg on mitteüheselt mõistetav. Kaebaja möönab, et parkimiskell on papist ja temal puudub mehaaniline ülekandemehhanism, kuid kaebaja leiab, et ta on nõuetekohaselt toiminud ning viiivistasu nõudmine on ebaõiglane ja ebaseaduslik. Samuti ei nõustu kaebaja vaideotsusega, kuna ka vaie jäeti rahuldamata põhjusel, et tunniosuti ei asunud täpselt 4 ja 5 vahel, mistõttu parkimise algusaeg ei olnud selgelt ja üheselt mõistetavalt teatavaks tehtud. Kaebaja taotleb enda kasuks riigilõivu väljamõistmist. Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et viivistasu otsuse ja vaidemenetluse käigus tehtud korralduse tühistamisele suunatud kaebus ei ole põhjendatud, sest viivistasu otsus nr TA-068371 ja Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna korraldus nr 987 on tehtud seaduspäraselt. Vastustaja märgib, et selleks, et tuvastada kellaaja mitteüheselt mõistetavalt märkimine, ei ole vajalik, et parkimiskellalt saaks lugeda välja mitut erinevat kellaaega. Mehhaanilise kella tööpõhimõtte puhul on olulise tähtsusega mõlema osuti asukoht ehk kellaaja lugemisel tuleb vaadelda mõlema seieri asukohta koostoimes.. Määrava tähtsusega on, et kella väike osuti asetseks eelneva ja järgneva tunni vahel samasuguses ulatuses, kui on tunni raames liikunud minutiseier. Ehk käesoleval juhul saab kell olla 16.30 üksnes juhul, kui väike osuti on asetatud numbrite 4 ja 5 vahele jääva vahemiku keskele ning suur osuti 30 minuti peale. Kella väike seier saab asetseda numbril 5 vaid juhul, kui kellaaeg on 17.00 või veidi rohkem. Seega on antud juhul ilmne, et kaebaja parkimiskell ei kajasta parkimise algusaega täpselt mehhaanilise kella seierite omavahelist suhet kajastades, kuna selline osutite omavaheline asend ei ole tavalise kella puhul võimalik. Kontrolli teostamise ajal kell 16.46 ei olnud parkimise eest tasu makstud. LS § 502 lg 1 p 1 kohaselt vormistab parkimisjärelevalve ametiisik parkimistasu maksmata jätmise korral viivistasu otsuse. Määruse "Parkimistasu" § 6 lg 2 p 1 kohaselt on viivistasu määr 480 krooni, kui parkimistasu on jäetud maksmata. Seega olid antud juhul nii viivistasu otsuse tegemine kui ka viivistasu määr kohased. Vastustaja on seisukohal, et Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses toodud põhjendused ei saa olla aluseks kaebaja parkimistasu maksmisest vabastamisele. Viivistasu määramine ega viivistasu suurus ei sõltu sellest, kas isik rikub tasulist parkimiskorda tahtlikult või tahtmatult. Sõidukijuht peab parkimistasu kui kohaliku maksu tasumisel olema piisavalt hoolas ja tähelepanelik ning jälgima, et tasulise parkimise korda oleks järgitud. Sõidukijuhi kohustuseks on veenduda, et parkimiskell ja selle seierid oleks parkimise alustamisel asetatud korrektselt ehk parkija kohustuseks on anda parkimisaja algus edasi viisil, mis on üheselt mõistetav. Antud juhul kaebaja seda nõuet ei järginud ning parkimise algusaeg jäi teatavaks tegemata. Kohtu seisukohad: Kohus, tutvunud asja materjalidega ning kuulanud menetlusosaliste selgitused kohtuistungil, asub seisukohale, et kaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Johannes Raidla on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab 02.11.2009 a määratud viivistasu otsust nr TA-068371 ja Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna korraldust nr 987 01.12.
4. Kaebus on esitatud korralduse ja viivistasu otsuse tühistamise nõudes. Asja materjalide kohaselt on vastavalt Tartu linna ja ASi G4S Lõuna-Eesti (endine äriühingu nimi AS Falck Lõuna-Eesti) vahel
5. detsembril
6. a sõlmitud halduslepingu , mille p. 1.2 kohaselt on andnud Tartu linn ASile G4S Lõuna-Eesti üle halduslepingus fikseeritud avaliku halduse ülesande, milleks on parkimisjärelvalve teostamine, parkimistasu maksmise kontrollimine ja viivistasu otsuste määramine Tartu linnas vastavalt kehtivale korrale. Tartu linna ja ASi G4S Lõuna-Eesti vahel
7. detsembril
8. a sõlmitud hankeleping, mille p. 7.1.15 kohaselt esindab tasulise parkimiskorra eirajatele koostatud viivistasu otsuseid puudutavates kohtuvaidlustes Tartu linna AS G4S Lõuna-Eesti. Lepingu objektiks on valveta tasulise parkimise tehniline korraldamine ja kontrolli teostamine parkimisnõuete täitmise üle Tartu linnas 01.01.2006 kuni 31.12.
9. AS G4S Lõuna-Eesti ja AS Ühisteenused sõlmisid
10. jaanuaril
11. a ettevõtte osa ülemineku lepingu, millega AS G4S Lõuna-Eesti andis alates
12. veebruarist
13. a AS-ile Ühisteenused üle selle osa ettevõttest, mis tegeles parkimise korraldamise, parkimistasu maksmise kontrollimise, viivistasu määramise ja parkimisõigust tõendavate dokumentide müügi korraldamisega.
14. jaanuaril
15. a sõlmisid Tartu linn, AS G4S Lõuna-Eesti ja AS Ühisteenused kokkuleppe parkimisjärelevalve teostamiseks sõlmitud halduslepingu ja hankelepingu üleminekuks. Nimetatud kokkuleppega lepiti kokku, et alates
16. veebruarist
17. a on nimetatud haldus- ja hankelepingu poolteks AS G4S Lõuna-Eesti asemel AS Ühisteenused. Johannes Raidla parkis 02.11.
18. a sõidukit Opel registreerimisnumbriga 937 TEA Tartus tasulisel parkimisalal C-piirkonnas Väike-Turu 2 asuvas Sadamaturu parklas, kus talle määrati kell 16.46 parkimiskorra rikkumise eest viivistasu otsus nr TA-068371 summas 480 krooni. Viivistasu otsuse ja AS Ühisteenused parkimiskontrolör Erika Rebase poolt 10.11.2009 antud kirjalike seletuste kohaselt tingis viivistasu otsuse nr TA-068371 tegemise asjaolu, et sõiduk oli pargitud tasulisel parkimisalal, parkimise algusaeg oli märgitud mitteüheselt mõistetavana ning puudus parkimise eest parkimistasu maksmist tõendav dokument. Sõiduki parkimise eest ei olnud tasutud ka mobiiltelefoni vahendusel. Johannes Raidla esitas 5.11.2009 Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale vaide määratud viivistasu otsuse nr TA-068371 tühistamiseks. Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna 01.12.2009 korraldusega nr 987 jäeti vaie rahuldamata. Liiklusseaduse § 501 lg 4 ja Tartu Linnavolikogu 07.12.
19. a määruse nr 47 "Parkimistasu" (edaspidi Määrus)§ 5 lg 3 kohaselt tekib parkimistasu maksmise kohustus enne või vahetult pärast sõiduki parkimise alustamist ning vaid juhul, kui sõidukijuht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, tekib Määruse "Parkimistasu" § 5 lg 6 alusel B ja C piirkonnas (Sadamaturu parkla Väike-Turu 2) Tartu linnas parkimistasu maksmise kohustus 60 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Liiklusseaduse § 502 lg 1 p.1 kohaselt vormistab parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse kui parkimistasu on maksmata. Määruse § 6 lg 2 p 1 kohaselt on viivistasu määr parkimistasu maksmata jätmise korral või parkimisaja ületamise korral rohkem kui üks tund 480.- krooni. Antud juhul on vaidlusesemeks kaebaja poolt fikseeritud parkimise kellaaeg. Kaebaja on märkinud parkimisajaks kell 16.30 teades, et Sadamaturu parklas Väike-Turu 2 C-tsoonis on parkimine 60 minutit pärast parkimise algusaja fikseerimist tasuta. Parkimiskontrolör ei ole lugenud parkimise algusajaks kell 16.30 nagu oli seda teinud kaebaja, vaid on koostanud viivistasu otsuse ja on märkinud, et kellaaeg on mitteüheselt mõistetav ning seega kontrolli teostamise ajal kell 16.46 on asunud parkimiskontrolör seisukohale, et parkimise eest ei ole tasutud. Vastustaja on märkinud, et kui käsitleda mehhaanilise kella tööpõhimõtet lähemalt, siis sellised kellad on tehtud kahe seieriga põhjusel, et sel viisil on mõlema seieri abil võimalik tuvastada kellaaega, mida kell konkreetsel hetkel näitab. Kuivõrd mõlema osuti eesmärgiks on täpsustada teise osutiga tähistatud kellaaega, siis tuleb selliselt kellalt (nagu ka parkimiskellalt) kellaaja lugemisel hinnata mõlema osuti asukohta. Kellaaja märkimisel parkimiskellale tuleb asetada tunniseier eelneva ja järgneva tunni vahele samasuguses ulatuses, kui on tunni raames liikunud minutiseier. Sellisest põhimõttest lähtudes saab parkimiskella seadistamisel igal konkreetsel juhul arvestada mitme minutijaotise võrra tuleb tunniseier üle täistunni asetada. Seega on kell 16.30 vaid juhul, kui väike osuti on asetatud numbrite 4 ja 5 vahele jääva vahemiku keskele ning suur osuti 30 minuti peale. Kella väike seier saab asetseda numbril 5 vaid juhul, kui kellaaeg on 17.00 või veidi rohkem. Oluline on rõhutada, et mehhaanilisel kellal ei asu osutid kunagi viisil, nagu need olid parkimiskellal paigutatud kaebaja poolt. Järgmisele tunnile osutav seier ei saa tähistada eelnevat tundi. Eelnevast lähtudes on vastustaja hinnangul antud juhul tuvastatud, et parkimise algusaeg ei olnud selgelt ja üheselt mõistetavalt teatavaks tehtud. Kohus nõustub eeltooduga, et , kellaosutid peavad peegeldama üheselt mõistetavat kellaaega ning kuna õigusaktid ei sätesta parkimiskella kasutamise korda, tuleb eeldada, et osutid peavad olema paigutatud mehhaanilise kella tööpõhimõttel. Parkimiskellalt (tl53) nähtuvalt on väike kellaosuti (ehk tunniosuti) nihutatud kella viiele väikese nihkega nelja poole ning suur osuti (minuti osuti) on kuue peal, mille kohaselt võib kellaajaks lugeda kell 16.
20. Õige on vastustaja väide, et väike kellaosuti peaks olema asetatud täpselt 4 ja 5 vahele, kuid kohus möönab, et kuigi kellaosutid ei ole fikseeritud mehhaanilise kella tööpõhimõtte täpsusega, võib kaebaja poolt fikseeritud parkimise algusajaks lugeda kell 16.
21. Kuna eelnimetatud parkimiskohas on 60 minutit tasuta parkimisaega, võinuks kaebaja parkida tasuta kella 17.30-ni ja kuni nimetatud kellaajani polnud kaebajal kohustust parkimise eest tasuda. Kaebaja on märkinud, et naases auto juurde juba veerand tunni möödumisel parkimise algusajast. Vastustaja on väitnud , et kui tunniosuti asetseb numbril 5 peab olema kell 17.00 või veidi rohkem. Kohus on seisukohal, et arvestada tuleks ka minutiosutiga, mis näitab kella minuteid ning antud juhul on asetatud suur osuti ((minutiosuti) kuue peale, seega näitab kell pooltundi, mitte täistundi. Eeltoodu alusel , kuna kaebaja on märkinud parkimise algusajaks kell 16.30, ei oleks õigust parkimiskontrolöril kell 16.46 kontrolli teostades vormistada viivistasu otsust, kuna nimetatud ajal kehtis tasuta 60 minutiline parkimisaeg, mida kaebaja kasutas ja oli märgistanud. Kohus rõhutab, et kui tekib kahtlus asja kahtepidi tõlgendamisel (antud juhul kellaosutite asetuse tõlgendus) , tuleb asjaolud tõlgendada kodaniku kasuks, nimetatud põhimõte tuleneb hea halduse tavast. Eeltoodut arvestades, on kohus seisukohal, et vaidlustatud viivistasu otsus nr. TA-068371 02.11.2009 on määratud õigusvastaselt ning tuleb tühistada. Samuti kuulub tühistamisele Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna korraldus nr. 987 01.12.2009 “Viivistasu otsuse nr. TA-068371 peale esitatud vaide lahendamine”, kuna kaevatavas korralduses on samuti tõlgendatud ebaõigesti kellaosutite asetust ning leitud, et parkimise algusaeg ei olnud selgelt ja ühselt mõistetavaks tehtud. Kohus lähtub HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
22. Menetluskuludest: Tulenevalt HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kaebaja poolt tasutud riigilõiv kaebuselt 250.- krooni ja õiguskaitse taotluselt 200.krooni mõista välja vastustajalt kaebaja kasuks. Kohus märgib, et kaebaja taotlusel on kohus kohaldanud esialgset õiguskaitset ning peatanud kuni kohtulahendi jõustumiseni kaevatava viivistasu otsuse täitmise. Kohtunik Mare Priks