Obsah (6)

§ 661§ 428§ 430§ 431§ 432§ 632

1 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-10-54122 Määruse tegemise aeg ja koht 21 . jaanuar 2011 Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi V. K. hagi Eesti Energia Kaevandused AS vastu tööõnnetu

§ 661lg 4.

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK Viru Maakohtu menetluses on V. K. hagi Eesti Energia Kaevandused AS vastu tööõnnetuse hüvitise ümberarvestuse nõudes. Hageja kaotas tööõnnetusega kutsealasest töövõimest 70%. Kostja on end aselles süüdi tunnistanud 80% ulatuses. Hageja on vanaduspensionil. Kostja on hagejale makstavast hüvitisest mahaa rvestanud hageja poolt saadava vanaduspesnioni osa, hageja peabs eda aga ebaõigeks. Hageja keskmine töötasu enne avariid oli 999.24 eurot (15 634.70 krooni). 70% sellest moodustab 699.47 eurot (10 944.30 krooni). Ettevõtte süü on 80%, so. 559.57 eurot (8 755.43 krooni). pärast indekseerimist kujuneb hüvitise suuruseks 658.55 eurot (10 304 krooni). alates 01.12.2007 kuni 01.11.2010 on kostja jätnud hagejale põhjendamatult välja maksmata 9 097.82 eurot (142 350 krooni, 4068x35 kuud). Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista ühekordse tervisekahju hüvitisena 9 097.82 eurot (142 350 krooni), samuti palus määrata kindlaks, et alates 01.11.2010 ei tohi ettenähtud hüvitisest maha arvestada mingit osa vanaduspensionist. Esindaja palus lahendada hagi kirjalikus menetlsues ja jätta meneltuskulud kostja kanda.

1. novembril 2010 esitatud vastuses kostja esindaja hagi ei tunnistanud. Kostja on hagejale akstavat hüvitist arvestanud ja maksnud kooskõlas Vabariigi Valitsuse 10.06.1992 määrusega nr 172 kinnitatud „ Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu terivsekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutise korra“ punkti 7 kohaselt. Samuti palub kostja arvestada, et kahjun hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isikua setamine olukorda, mis tal oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, seega on eesmärgiks tagada hagejale sama sissetulek, mis tal oleks olnud enne tööõnnetust. Kostja leiab, et ta ei ole ahgeja suhtes õigusvastaselt käitunud, kahjuhüvitist on hagejale arvestatud ning makstud õigesti ja seetõttu palus kostja jätta hagi rahuldamata. Kostjapalus lahendada vaidlus kirjalikus menetluses. 01 detsembril 2010 esitas hageja esindaja vastuse kostja vastusele. Hageja esindaja jääb hagis märgitud nõuete juurde ning viitab asjaolule, et kostja on ajanud segi töövõimetuspensioni ja vanaduspensioni. Samas ei sisalda kostja vastus sisulisi vastuväiteid. Esindaja palus hagi rahuldada.
2. jaanuaril 2011.a esitasid pooled kohtule kompromissini, mille palusid kohtul kinnitada ning lõpetada asja menetlus. Sõlmitud kompromissi kohaselt kohustub kostja Eesti Energia Kaevandused AS tasuma V. K.`le ühekordse tervisekahju hüvitise summas 9 097.82 eurot 3 ning alates 01.01.2011 ei arvesta kostja hagejale ettenähtud tervisekahju hüvitisest maha mingit osa vanaduspensionist. Kostja Eesti Energia Kaevandused AS tasub hagejale V. K.`le 9 097.82 eurot hageja V. K. arveldusarvele nr. 10010807578016 AS-s SEB Pank ühekordse maksena 7 päeva jooksul, alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest, märkides selgitusena „Kompromiss tsiviilasjas nr. 2-10-54122“. Hageja V. K. kinnitab, et käesoleva kompromissi täitmisega on kõik hagi aluseks olevad nõuded kostja vastu ammendatud ja täidetud. Pooled kinnitavad, et neil ei ole ja nad ei esita ise ega mistahes viisil kolmandate isikute kaudu teineteise vastu mingeid nõudeid ega pretensioone seoses hagi aluseks olevate asjaoludega ning pooled loevad kõik taolised nõuded lõppenuks. Menetluse lõpetamise tagajärgedest on pooled teadlikud. Pooled palusid jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Samuti palusid pooled lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevani.
3. jaanuaril 2011 esitasid pooled kohtule täienduse eelnevalt sõlmitud kompromissile. Täienduse kohaselt leppisid pooled kokku, et sõlmitud kompromiss hakkab kehtima 05.01.
4. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud asja kirjalike materjalidega, leiab, et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega. Pooltevaheline kompromiss on seadusega kooskõlas, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas

§ 431

lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui kostja ei täida kompromissiga võetud kohustust, siis hagejal õigus on pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks.

§ 632lg 4 alusel palusid pooled lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes

§ 428

lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465, § 661 lg 4 kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Marge Tamme Kohtunik